lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-52161/14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-52161/14
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 146 lg 2, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algusVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 449 lg 3VaheotsusVÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhulVÕS § 13 lg 1Lepingu muutmine ja lõpetamineVÕS § 146 lg 2Võlausaldaja teatamiskohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-52161/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52161

Tsiviilasi

Priit Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu 20 020 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5437,42 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus (vaheotsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Malkati Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Malkati Kaubanduse OÜ (rk: 10063958), esindaja advokaat Olga Christensen Vastustaja (hageja): Priit Valkna (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Talts

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Priit Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu kahju 20 020 euro ja viivise väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Priit Valkna kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

VÕS § 208 lg 2Müügilepingu mõiste
VÕS § 227Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise algus
VÕS § 641 lg 2Töö vastavus lepingutingimustele
VÕS § 642Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Priit Valkna esitas 04.11.2013 maakohtule Malkati Kaubanduse OÜ vastu hagi 20 020 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.06.2004 kinnistu asukohaga Viimsi vald XXX küla XXX müügilepingu koos kostja kohustusega püstitada kinnistule hoone. Kostja võttis endale lepingu p-s 3.1 kohustuse püstitada kinnistule hoone vastavalt ehitusloa saanud hoone ehitusprojektile lepingus toodud tingimustel. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust püstitada kinnistule projektikohane hoone, mistõttu on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 227 kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Hageja võttis hoone üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu 16.11.2004. Kostja eesmärgiks oli katuslae konstruktsioon projektis toodust odavamalt (puitkonstruktsiooniga) valmis ehitada ja seetõttu rikkus kostja tahtlikult ehitusprojekti nõuet, et katuslagi peab olema raudbetoonist õõnespaneelidest. Kuivõrd kostja tahtlus oli suunatud projektile mittevastava katuslae ehitamisele, siis kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 4 kehtestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
2.Kostja esitas 23.01.2014 kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise otsustamiseks, leides, et hageja nõue on TsÜS § 146 lg-st 2 tulenevalt aegunud. Nimetatud sätte kohaselt aegub ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue viie aasta möödumisel ehitise valmimisest. Kuna hageja võttis ehitise üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu 16.11.2004, siis aegus hageja nõue 15.11.2009. Kostja ei ole ka müügilepingut rikkunud, kuna hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik sellest, et paneelidest katuslagi on asendatud puidust katuslaega. Samuti ei ole kostja müünud hagejale hoonet teadlikult sooviga tekitada hagejale kahju. Seega ei saa tegemist olla tahtliku rikkumisega ja TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasele aegumistähtajale tuginemine on välistatud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 17. märtsi 2014 vaheotsusega Malkati Kaubanduse OÜ taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasjas menetlust. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on TsÜS § 146 lg 2 järgi ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest.

Pooled sõlmisid 04.06.2004 notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu koos müüja kohustusega püstitada hoone. Tegemist on segalepinguga, millele kohalduvad nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu sätted. Kohus oli seisukohal, et 04.06.2004 müügilepingu p-des 3.1 ja 3.2 sätestatud kohustusest kõrvalekaldumise (teostada ehitustööd vastavalt arhitekt Haldo Oravase ehitusprojektile, mis on saanud ehitusloa) näol on tegemist lepingu rikkumisega, sest asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2). XXX elamu projektist nähtub, et vahelagi tulnuks ehitada õõnespaneelidest paksusega 200 mm. Riiklikult tunnustatud ekspert Indur Põldaru ekspertiisiaktist nähtub, et katus ei ole ehitatud vastavalt projektile, st et projektis olevate 22 cm raudbetoon õõnespaneelide asemel on ehitatud puitkonstruktsioonis katuselagi, mille villsoojustuse peale on lisatud ka EPS plaadid – kui tuuletõke ja lisasoojustus. Eksperdiarvamuse kohaselt arvestades katuselae ehitusvigadega, mitteprojektikohase ehitamisega ja heast ehitustavast mittekinnipidamisega on niiskusekahjustusi katuslae konstruktsioonidele tekitanud mainitud ehitusvead ning küsimus pole mitte lokaalse iseloomuga ühes katuse osas tekkinud katuslae konstruktsioonide märgumises, riknemises, vaid kogu katuse soojustus tuleb kõrvaldada, pehkinud puit eemaldada, niiskunud kohad välja kuivatada ning rajada uus katusekonstruktsioon vastavat projektile. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-13 (p 11) öelnud, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei pea muutuma sissenõutavaks hiljemalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega. Sissenõutavaks muutumise juures peab arvestamata, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue hakkab aeguma päevast, mil on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Kostja väidetava lepingurikkumisega hagejale tekitatud kahjunõude sissenõutavuse tuvastamisel tuleks arvestada muuhulgas ka seda, millal hageja sai või mõistlikult võttes pidi teada saama kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust. Praeguses asjas tuleks teada saamise pidamise tuvastamisel arvestada muuhulgas ka seda, millised olid hageja mõistlikud võimalused (ka ajaliselt) talle üleantud asja kokkulepitud tingimustele mittevastavuse avastamiseks. Hoone üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 16.11.2004. 2011 sügisel sai hageja teada hoone katuse (parapeti plekk) vigastustest, millest tulenevalt tegi hageja kindlustusandja If P&C Insurance AS koostööpartner OÜ Sorea Grupp (end Vaskor Ehitus OÜ) parandusi hoone lae viimistluses. Töö teostamise hüvitas kindlustusandja. 2012 kevadel täheldas hageja, et parandatud laeviimistlus on uuesti üles pundunud. OÜ Sorea Grupp poolt lae avamisel täheldati vee läbijooksu ja antud puudused fikseeriti samuti kindlustusjuhtumina. Sama ülevaatuse käigus avastati, et osa Pirita poolse otsaseina parapetist oli lahti tulnud ning üles pooldunud. Hageja ja If P&C Insurance AS poolt 2013 veebruaris tellitud ekspertiisi käigus avastati, et varasemalt kindlustusjuhtumitena fikseeritud kahjustused on tegelikkuses tingitud hoonel esinevatest ulatuslikest ehitusvigadest. Kostja väidab, et hageja oli teadlik sellest, et vahelae ehitamisel kasutati puitkonstruktsiooni. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu pooled oleks katuslae osas teisiti kokku leppinud. Kostja väide, et ta ei ole müügilepingut rikkunud, kuna hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik katuslae konstruktsioonist, sh sellest, et paneelidest katuslagi on asendatud puidust katuslaega, ei ole tõendatud. Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja teadmist katuslae konstruktsiooni asendamisest tõendab see, et hageja kinnitas müügilepingu p-s 2.2.1, et on teadlik hoone olemusest, suurusest ja paiknemisest, ning see, et ta võttis ehitise 16.11.2004 üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu. Kinnistu võlaõiguslik müügileping sõlmiti 04.06.2004. Seega on hageja müügilepingut sõlmides tuginenud teadmisele, et hoone ehitatakse lepingu p-s 3.1 märgitud ehitusprojekti järgi, milles sisaldus vahelae ehitamine raudbetoon õõnespaneelidest.

Lähtudes VÕS § 642 lg-st 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-13 p-st 11 muutus hageja nõue sissenõutavaks 2013 veebruaris, kui ekspertiisiaktiga tuvastati, et tekkinud kahju on tingitud hoonel esinevatest ulatuslikest ehitusvigadest. Eksperdilt hinnangu saamist võib pidada selleks ajahetkeks, mil hageja pidi teada saama kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja kui eriteadmisi mitteomav isik oleks pidanud sellest mõistlikult võttes varem teada saama. Eeltoodust tulenevalt algas aegumine 2013 veebruarist ja hagiavalduse esitamise ajaks 04.11.2013 ei olnud hageja nõue aegunud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Malkati Kaubanduse OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
17.märtsi 2014 vaheotsuse tühistamist ja uue vaheotsuse tegemist, millega kohaldada P. Valkna kahjunõudele aegumist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) algas hageja väidetava nõude aegumine ehitise vastuvõtmisest ehk 16.11.2004. Kohtu viited VÕS § 642 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-13 p-le 11 aegumise alguse määramisel ei ole asjakohased. Nimetatud lahendis on tegemist käsunduslepingust tuleneva nõudega, millele kohaldub aegumise üldnormina TsÜS § 147. Käsundit reguleerivates võlaõigusseaduse sätetes ei ole käsunduslepingust tulenevate nõuete aegumise algust ega sissenõutavaks muutmise aega eraldi reguleeritud, mistõttu on kohus viidatud lahendis kohaldanud sellistele nõuetele VÕS § 82 lg-t 3 ja lg-t 7. Viimasele tuginedes on maakohus käesolevas vaidluses ebaõigesti sidunud aegumise alguse ajahetkega, mil hageja pidi teada saama kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust. Vaidluses ei kohaldu TsÜS § 147 lg 1, mis sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 146 lg-s 2 on toodud ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenevale nõudele erinev aegumistähtaja algus. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt aegub ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue viie aasta möödumisel ehitise valmimisest. Vastavad erinormid on toodud eraldi ka võlaõigusseaduse müügi- ja töövõtulepingu sätete juures (VÕS § 227; § 651); 2) aeguvad ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenevad nõuded viie aasta möödumisel ehitise valmimisest ning hageja nõue aegus TsÜS § 146 lg 2 järgi 16.11.2009. Isegi juhul kui kostja oleks müügilepingut rikkunud, ei saa tegemist olla tahtliku rikkumisega ja TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasele aegumistähtajale tuginemine on välistatud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-83-08, p 13), et käsitleb kohustuse tahtlikku rikkumist aegumistähtaja pikkuse hindamisel kitsendavalt, seostades seda pigem kohustatud isiku pahatahtlikkuse või pettusega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-79-09, p 11) TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud „tahtluse“ mõistet järgmiselt: VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. Kohtupraktikas on müügilepingu tahtliku rikkumisega seoses märgitud järgmist: Harju Maakohus leidis oma 26.09.2007 otsuses, et kui tegemist oli müügilepingu tulemusena tekkinud kahjuga, siis oleks pikema aegumistähtaja kohaldamise eelduseks see, et kostja rikkus müügilepingut tahtlikult. Hageja ei väitnud, et kostja tahtis talle müüa vale kauba ja tegi seda teadlikult eesmärgiga tekitada hagejale kahju, seega ei ole tegemist tahtliku rikkumisega. Sama seisukohta jagas 10.03.2009 otsuses Tallinna Ringkonnakohus, märkides, et iseenesest ei tähenda asjaolu, et kostja töötaja väidetavalt müüs hagejale ebaõiged autovärvi komponendid, et tegemist oleks olnud tahtlikult kahju tekitamisega. Kostja ei ole müünud hagejale hoonet teadlikult eesmärgiga ega sooviga tekitada hagejale kahju;

3) ei ole kostja müügilepingut rikkunud ning ehitisel olid selle üleandmise hetkel poolte vahel 04.06.2004 müügilepingu p-des 3.1 ja 3.2 kokkulepitud omadused. Lepingu p-s 3.1 on küll märgitud, et kostja peab püstitama hoone vastavalt arhitekt H. Oravase ehitusprojektile, kuid seda müügilepingus toodud tingimustel. Müügilepingu p 3.2 täpsustab lepingu p-i 3.1 ning selles on esitatud konkreetsete ehitustööde loetelu, mida kostjal tuli teha. Kostja on need tööd teostanud. Lepingu p-st 3.2 nähtub selgelt, et puitkonstruktsioonis katuselage kostja vahetama ei kohustunud. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud, kuna hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik katuslae konstruktsioonist, sh sellest, et paneelidest katuslagi on asendatud puidust katuslaega. Hageja kinnitas müügilepingu p-s 2.2.1, et on teadlik hoone olemusest, suurusest ning paiknemisest. Hageja võttis ehitise 16.11.2004 üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu ja ei esitanud ühtki pretensiooni katuselae osas. 08.08.2006 sõlmitud kokkuleppe alusel teostas kostja hoones garantiiremondi ning selle käigus avati hageja soovil ka katuslagi ja asendati villsoojustust. Hageja ja tema palgatud ekspert viibisid juures ning neil oli võimalik näha ja kontrollida katuslae konstruktsiooni ning hageja ei esitanud ka siis ühtegi pretensiooni.

5.P. Valkna vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hagi aegunud. Antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4. Hageja on hagi alusena välja toonud asjaolu, et kostja ehitas tahtlikult ehitusprojektile mittevastava katuslae, kinnitades hagejale, et kõik ehitustööd on teostatud vastavalt ehitusprojektile. Aegumistähtaja kohaldamine saab kõne alla tulla siis, kui nõude esitamiseks õigustatud isik teab või vähemalt peab teadma, et tal on õigus esitada nõue. Hageja sai nõude esitamise õigusest teada 2013 veebruaris. Varasemalt ei saanud hageja kuidagi nõude esitamise õigusest teada, sest katuslae konstruktsioon on varjatud toa laega ning hagejal puudus enne 2011 sügisel aset leidnud läbijooksu igasugune põhjus hakata toa lage lammutama. Alles läbijooksu põhjuste tuvastamisel ja tagajärgede kõrvaldamisel lammutati osaliselt toalagi, mille kohal läbijooks aset leidis. Hageja usaldas kostja kinnitust, et hoone vastab müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Hageja ei ole ehitusvaldkonna asjatundja; 2) kohaldub TsÜS § 146 lg 4 peaasjalikult lepingute puhul, kui võlgnik annab võlausaldajale tahtlikult valeinfot lepingueseme kohta või vaikib talle teadaolevad puudused tahtlikult maha. Selliste mitterahaliste kohustuste tahtliku rikkumise korral tuleb ka kahjustamistahet eeldada. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-15-09), et kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg ei tarvitse olla ainult kahju tekkimine ja kohustuse rikkumine võib olla tahtlik ka siis, kui soovitakse muud õigusvastast tagajärge. Kostja rikkumise tahtlikkus ei tähenda seda, et kostja tahtis hagejale kahju põhjustada. Kostja eesmärgiks oli katuslae konstruktsioon projektis toodust odavamalt (puitkonstruktsiooniga) valmis ehitada ning seetõttu rikkus kostja tahtlikult projekti nõuet, et katuslagi peab olema raudbetoonist õõnespaneelidest. Kuivõrd kostja tahtlus oli suunatud projektile mittevastava katuslae ehitamisele, siis kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja ei saanud projektile ilmselgelt mittevastavat katuslage ehitada hooletusest või raskest hooletusest. Hageja nõustub kostja hinnanguga Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-83-08. Kostja ongi käitunud pahatahtlikult ja petnud hagejat, ehitades lepingule mittevastava elamu ning andes müügilepingus kinnituse, et elamu vastab müügilepingus kokkulepitule. Ka Riigikohtu seisukohad tsiviilajas nr 3-2-1-79-09 põhistavad hageja väidete õigsust. Kui kostja teostas ehitustööd vastuolus projektiga, siis kostja soovis õigusvastase tagajärje tekkimist. Kostja, ehitades ehitusprojektile mittevastava katuslae, rikkus ehitusseaduse § 12 lg-st 1 tulenenud kohustust ja selle rikkumise õigusvastaseks tagajärjeks on nii hagejale kahju tekkimine kui ka ehitusprojektile mittevastav ehitis ehk muu õigusvastane tulemus;

3) pidi kostja püstitama hoone vastavalt arhitekt H. Oravase ehitusprojektile. Müügilepingu p 3.2 käsitleb teatud tähtajaks (01.10.2004) teostamisele kuulunud töid. Punktis 3.2 toodud loetelu on viimistlustööde loetelu. Elamu konstruktsioone puudutavas osas lepiti p-des 3.1 ja 3.2 selgelt kokku, et tööd peavad vastama ehitusprojektile ja ehitusloale. Hageja on teadlik hoone olemusest (kahekorruseline elumaja), suurusest (ruumide pind kokku üle 200 m2) ja paiknemisest (XXX kinnistu keskel). Hageja ei olnud teadlik sellest, et kostja ehitusprojektis ettenähtud raudbetoonist õõnespaneelidest katuslage ei ehita. Kostja väited, et 08.08.2006 kokkuleppe alusel teostas kostja hoones garantiiremondi ning selle käigus avati hageja soovil ka katuslagi ja asendati villsoojustust, ei vasta tõele. Katuslae konstruktsioonideni avausi ei tehtud ning katuslae konstruktsiooni üle ei olnud 2006 suvel ka vaidlusi, sh ei olnud selleks hetkeks ilmnenud katuslae konstruktsiooni puudused. 08.08.2006 kokkuleppe p 2.2 näeb ette, et teostatud tööd jäädvustatakse fotodele või videole. Seega on kostjal võimalik esitada katuslae konstruktsiooni puutuvalt tehtud töödest fotod või videod.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Malkati Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus on põhjendatud. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab P. Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu kahju 20 020 euro ja viivise väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue poolte vahel 04.06.2004 sõlmitud müügilepingul. Vastavalt lepingu p-le 2.1.3 on lepingu esemeks hoonestatud kinnistu – kinnistul paikneb ja selle oluliseks osaks on pooleliolev elamu. Lepingu p 3.1 kohaselt müüja (kostja) kohustub püstitama lepingu esemeks olevale kinnistule hoone vastavalt ehitusloa saanud, arhitekt A. Oravase poolt projekteeritud, hoone ehitusprojektile käesolevas lepingus toodud tingimustel. Lepingu p-des 3.2 (3.2.1-3.2.15) ja 3.3 leppisid pooled kokku, millised konkreetsed tööd peab müüja (kostja) tegema 01.10.2004 ning lepingu p 3.5 kohaselt eelnimetatud tööde kohta vormistavad pooled tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Lepingu p-s 3.10 kinnitasid pooled, et nad on tutvunud käesolevas lepingus viidatud ehitusloa ja eskiisprojektiga, teadlikud nimetatud dokumentide sisust ning ei soovi ega nõua nimetatud dokumentide lisamist käesolevale lepingule. Eelnimetatud lepingu punktidest tulenevalt ostis hageja kostjalt poolelioleva elamu ning lepingust tulenevalt oli kostja kohustuseks teostada üksnes lepingu p-des 3.2 ja 3.3 nimetatud ehitustööd. VÕS § 208 lg 2 esimese lause kohaselt käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Kuivõrd kostja müüs hagejale poolelioleva elamu ning kostja kohustuseks oli üksnes lepingu p-des 3.2 ja 3.3 nimetatud ehitustööde tegemine, siis kohalduvad vaidlusalusele lepingule võlaõigusseaduse müügilepingu sätted. Nähtuvalt hagiavaldusest on 04.06.2004 sõlmitud lepingut müügilepinguna käsitlenud ka hageja. VÕS § 227 esimese lause kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. VÕS § 227 on erinormiks TsÜS § 147 suhtes ning VÕS § 227 kohaselt hakkavad kõik lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivad nõuded aeguma üheaegselt, s.o asja üleandmisest ostjale.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et müüdud asi (elamu) anti üleandmise-vastuvõtmise aktiga hagejale üle 16.11.2004 (t.l 96). Seega algas aegumine 16.11.2004 ning maakohtu seisukoht, et aegumine algas 2013. a veebruaris, mil hageja pidi teada saama ehitusvigadest, on ekslik. Samuti on ekslik maakohtu tuginemine aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel VÕS § 642 lg-le 1. TsÜS § 146 lg 2 teise lause kohaselt ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kuna ehitis anti hagejale üle 16.11.2004, siis VÕS § 227 ja VÕS § 146 lg 2 teise lause alusel aegus hageja nõue kostja vastu 16.11.2009.

8.Nähtuvalt poolte maakohtule esitatud seisukohtadest seisnes peamine vaidlusalune küsimus selles, kas kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning kas kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud erinorm. Maakohus ei ole nimetatud vaidlusalust küsimust otsuses käsitlenud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja seisukohtadest tulenevalt ei vasta kostja poolt üle antud elamu lepingutingimustele (lepingu p-d 3.1 ja 3.2) ning peamiseks puuduseks, mis põhjustas kahju, on elamu katuslae projektile mittevastav ehitamine (raudbetoonpaneelide asendamine puitkonstruktsioonidega). Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna lepingu esemeks oli pooleliolev elamu ning lepingu p-s 3.2 nimetatud tööde loetelus ei olnud märgitud katuse ehitust, siis oli elamu katus lepingu sõlmimise ajaks valmis. Seetõttu on õige kostja seisukoht, et katuslae ehitust või vahetust (puitkonstruktsiooni asendamist) pooled lepingus kokku ei leppinud. Lepingu p-s 3.1 sõnastusest saab siiski järeldada, et ka pooleliolev elamu (sh katuslagi) pidi vastama tingimustele, mis väldiks vihma- või sulavee läbijooksu elamusse ning et selle tulemusena ei saaks kahjustatud elamu siseviimistlus. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-15-09 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub vaid nõuetele, mis tulenevad ühe lepingupoole tahtlikust tegevusest eesmärgiga tekitada teisele poolele kahju. Lahendis nr 3-2-1-79-09 on riigikohus märkinud, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest järelduks kostja soov ja eesmärgipärane käitumine hagejat kahjustada. Üksnes sellest, et kostja asendas elamu katuslaes projektis ettenähtud raudbetoonpaneelid puitkonstruktsioonidega, ei saa järeldada, et kostja soovis elamu katuslae ehitamise ajal tekitada kostjale kahju. Asja materjalidest nähtuvalt (t.l 29) ehitati elamu 2003. a ning müügileping sõlmiti 2004. a juunis. Müügilepingu p-st 2.2.1 nähtuvalt on ostja (hageja) kinnitanud, et ta on tutvunud hoone dokumentatsiooniga, sealhulgas püstitatava hoone eskiisprojektiga ning on teadlik lepingu p-s 1.1 nimetatud kinnistu suurusest, piiridest ja seisukorrast, hoone olemusest, suurusest ning paiknemisest. Lepingi p-s 3.10 on pooled kinnitanud, et nad on tutvunud käesolevas lepingus viidatud ehitusloa ja hoone eskiisprojektiga, teadlikud nimetatud dokumentide sisust ning ei nõue nimetatud dokumentide lisamist käesolevale lepingule. Nendest lepingupunktides sätestatust järelduvalt on hageja ostjana tutvunud muuhulgas hoone eskiisprojekti ja ehitusloaga ning kinnitanud, et on teadlik ka hoone olemuse ja suurusega. Seega ei saa ka väita, et kostja müüjana andis hagejale tahtlikult valeinfot müügieseme kohta või varjas tahtlikult talle teadaolevaid puuduseid maha eesmärgiga hagejat kahjustada. Arvestades ülaltoodut on hageja tuginemine TsÜS § 146 lg-le 4 põhjendamatu.

Hageja esitas maakohtusse hagi 04.11.2013 ning kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue aegus TsÜS § 146 lg 2 teise lause järgi 16.11.2009 ning TsMS § 449 lg 3 alusel tuleb teha lõppotsus ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.

9.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.