lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-57761/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-57761/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AMV Metall OÜ12084999(Kostja)Raudar Metal Works OÜ12345520(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

04. märts 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-14-57761 Raudar Metal Works OÜ versus AMV Metall OÜ rahalise kohustuse täitmise nõudes

Hagi hind

1795,29 €

Asja lahendamine

lihtmenetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520; aadress Väike-Männiku 13, 75505 Harjumaa) Martin Leibur (e-post: [email protected])

Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja

AMV Metall OÜ (registrikood 12084999; aadress Tamme tee 6, Karksi küla, Karksi vald, 69104 Viljandimaa) Madis Millistvere (e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Raudar Metal Works OÜ hagi AMV Metall OÜ vastu osaliselt ja välja mõista AMV Metall OÜ-lt Raudar Metal Works OÜ kasuks kokku viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, (arve nr 459 arvestusega 10.07.2014 kuni 05.11.2014 ja arve nr 476 arvestusega 22.07.2014 kuni 26.11.2014) sissenõutavaks muutununa summas 34,80 €. Muud otsustused
2.Seoses menetluskulude, otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 3.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda; 3.2 välja mõista AMV Metall OÜ-lt Raudar Metal Works OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu riigilõiv 200 €; 3.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 4.Selgitada: 4.1 viivise väljamõistmisel kohus arvestab kostja poolt 05.11.2014 tasutud võlgnevust 1227,36 eurot ja 26.11.2014 tasutud võlgnevust 102,10 eurot põhivõla katteks; 4.2 menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 225 €; 4.3 TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Nõustaja kulud ei kuulu hüvitamisele ja lepinguline esindaja hagejal kohtumenetluses puudus, jätab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusabikulude osas rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4.4 kuivõrd kostja tasus põhivõlgnevuse kohtumenetluse kestel, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda; hagihinnaks on hagiavalduses märgitud 1795,29 eurot ja hagihind rahuldatud osas kuni 1500 eurot RLS lisa 1 kohaselt on 200 eurot; 4.5 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2 000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 4.6 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte; 4.7 TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 4.8 TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 4.9 TsMS § 630 kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. TsMS § 633 lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 4.10 TsMS § 632 lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 4.11 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 4.12 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt AMV Metall OÜ võlgneb Raudar Metal Works OÜ-le põhivõlana 1329,46 eurot ja viivistena 465,83 eurot, kokku 1795,29 eurot. Vastavalt hageja poolt 18.06.2014 ja 30.06.2014 koostatud arvetele/üleandmise aktidele nr 459 ja 476 kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arved juba 09.07.2014 ja 21.07.2014. Hagi esitamise seisuga oli varasem nõue sissenõutavaks muutunud 3 kuud tagasi. Pärast hagi kohtusse esitamist tasus kostja hagejale 05.11.2014 1227,36 eurot selgitusega arve nr 459 ja 26.11.2014 102,10 eurot selgitusega arve nr 476. Poolte vahel sõlmiti enne tööde teostamist kokkulepe teenuse maksumuse osas, samuti viiviste suuruse osas. Arvete õigsust, millele on märgitud viivis 0,5% tasumata nõudelt päevas, on kostja

mitmeid kordi kirjavahetuses hagejaga kinnitanud. Kostja on maksekorralduste selgitustes märkinud, milliste arvete katteks nõuded tasuti ning hageja arvestas selgitustega. Vastavalt poolte kokkuleppele, kostjale esitatud arvetele ja kostja maksekorralduste selgitustele arvestas hageja tasutud summast 1227,36 eurot arve nr 459 viiviste katteks 435,71 eurot ning põhinõude katteks 791,65 eurot, seega on kostjal arve nr 459 eest tasumata veel 435,71 eurot. Arve nr 476 viiviste katteks arvestas hageja 30,12 eurot ning põhinõude katteks 71,98 eurot, seega on kostjal arve nr 476 eest tasumata veel 30,12 eurot. Kokku on hageja arvestusel kostjal hagejale tasumata 465,83 eurot. Kostja vastuväited Kostja on tasunud hagejale põhivõlgnevuse summas 1329,46 EUR kahe osamaksena. Esimene makse arve nr. 459 katteks toimus 05.11.2014 summas 1227,36 EUR. Nõue on tasutud enne kohtudokumentide kätte toimetamist kostjale. Maksekorraldus lisatud kostja vastuse lisa nr. 1. Teine makse summas 102,1 EUR toimus 26.11.2014 Kostja on arveid tasudes maksekorraldusel märkinud mis nõuete katteks on antud ülekanded teostatud. Kostja on tasunud antud ülekannete alusel võlgnevuse põhisummad. Kostja on tasunud kõik võlgnevused hageja ees. Kostja ei nõustu hageja viivisnõudega. Viivisnõudega mittenõustumise põhjused: 1. Osapoolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega on kokkulepitud viivisemäär.2. Arve peal kirjas olev viivisemäär ei tähenda seda, et kostja seda aktsepteerinud on. Kostja põhjendab mitte nõustumist Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-144-09 . Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale pulbervärvimiseteenuseid ja kostjal jäi teenuse eest vastavalt arvetele nr 459 tasumata 1227,36 eurot ja arve nr 476 tasumata 102,10 eurot (tl 13-14).
2.Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale 05.11.2014 1227,36 eurot selgitusega arve nr 459 ja 26.11.2014 102,10 eurot selgitusega arve nr 476 (tl 45 ja 45 pöördel).
3.Vaidlus on asjaolu üle, et kostjal on hagejale tasumata viivis 465,83 eurot. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmiti enne tööde teostamist kokkulepe teenuse maksumuse osas, samuti viiviste suuruse osas so 0,5% tasumata nõudelt päevas. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega on kokkulepitud viivisemäär.
4.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike l punktis 6 sätestatud viivist. VÕS § 113 lg l kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustise sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni.
5.Hageja on viivise osas kokkuleppe olemasolu tõendanud esitatud arvetega, millel oli viivise suuruseks märgitud 0,5% päevas. Esitatud arved kajastavad kokkulepitud lepingutingimusi hinda, kogust, maksetähtaega ja viivisemäära. Kostja ei ole arvetele, milles kajastus viivisemäär, vastu vaielnud. Kuigi kostja on eelnevalt aktsepteerinud arveid koos viivistega, ei ole talle esitatud arveid vaidlustanud, leiab kohus, et pooled ei ole siiski kokku leppinud viivise määras. Riigikohus on 17.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri ei ole hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisega. Seda ei saa TsÜS § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et arvele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist, nt juhul, kui arve vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.

Praeguses asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning sellistele asjaoludele ei ole hageja ka tuginenud. Hageja seisukoht, et kostja on kirjavahetuses nõustunud viivistega ja ei vaidlustanud arve saamisel sellele märgitud viivise määra, ei tähenda kostja nõustumust arvel märgitud viivise määraga. Seetõttu tuleb lähtuda viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast.

6.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kokku viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, (arve nr 459 arvestusega 10.07.2014 kuni 05.11.2014 ja arve nr 476 arvestusega 22.07.2014 kuni 26.11.2014) sissenõutavaks muutununa summas 34,80 €.
7.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8.Kohus leiab, et kuna kostja tasus põhivõlgnevuse kohtumenetluse kestel, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 225 eurot (tl 15), esitanud OÜ Kurekell arve nr 1409181 juriidilise nõustamine, hagi- ja hagi tagamise avalduse koostamine summas 450 eurot (tl 16) ning esitanud maksekorralduse juriidilise nõustamise teenuse tasumise kohta OÜ-le Kurekell summas 500 eurot (tl 48). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluses olnud esindaja, kes oleks esitanud kohtule hageja nimel menetlusdokumente või osalenud muul moel menetluses. Hagiavaldus (tl 3-6), hagi tagamise avaldus (tl 19-21) ja hageja vastused kostja vastustele (tl 46-47 ja 57-58) on koostatud ja allkirjastatud juhatuse liikme Martin Leiburi poolt. Kuna nõustaja kulud ei kuulu hüvitamisele ja lepinguline esindaja hagejal kohtumenetluses puudus, jätab kohtus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusabi osas rahuldamata. Hagihinnaks on hagiavalduses märgitud 1795,29 eurot ja hagihind rahuldatud osas kuni 1500 eurot RLS lisa 1 kohaselt on 200 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja tasus põhivõlgnevuse kohtumenetluse kestel, on põhjendatud riigilõivu 200 euro väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja