Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 28.04.2015, Tallinn 2-13-28321 ML (L) hagi ML (L) ja MT vastu isikliku kasutusõiguse märke kinnistusraamatusse tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning ML vastuhagi ML vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Pärnu Maakohtu 10.11.2014 otsus ML apellatsioonkaebus 3623 eurot 19 senti Hageja ML (ik XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja I ML (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja II MT (ik XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX
X, XXXXX XXXX, XXXXXXXX)
9.04.2015
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 10.11.2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Vabastada ML apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 325 euro tasumisest riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.5.06.2013 esitas ML Pärnu Maakohusse avalduse XXXXXX XX X, XXXXXX asuva kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja eluaegse tasuta kasutusõiguse märke tegemiseks kinnistusraamatusse. 26.08.2013 määrusega kohustas maakohus ML vormistama avaldus hagiavaldusena. 16.09.2013 esitas ML (hageja) hagi ML (kostja I) ja MT (kostja II) vastu eluruumi tasuta kasutusõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse vastava märke tegemiseks ning kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Hageja palus tuvastada ja määrata kindlaks eluaegne tasuta kasutusõigus hagejale vastavalt kohtule esitatud plaanil (I kd, tl 5) toodud ruumidele ja teha vastav märge kinnistusraamatusse; tuvastada ja määrata kindlaks piirid, kus hageja võib kinnistu territooriumil õues liikuda; kohustada kostjaid paigaldama hageja kasutuses olevasse tuppa ja kööki nõuetekohased elektrivalgustusjuhtmed ja juhtmed koos seinakontaktidega ning varustama hageja kasutuses olevaid ruume katkematult elektriga ja paigaldada voolumõõtja kohta, kus ka hageja näeks voolumõõtja näite; kohustada kostjaid regulaarselt ja katkematult varustama hageja kööki külma veega; kohustada kostjaid kindlustama hagejat pesemisvõimalustega selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda pesemiseks elamus olevat pesemisruumi, kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või läbi koridori seina täiendavalt ehitatava ukse; kohustada kostjaid kindlustama hageja pesupesemise võimalusega selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin ühendada elektri, vee ja kanalisatsiooniga, kas pesuruumis, koridoris või köögis; keelata kostajatel ja nende tuttavatel-pereliikmetel siseneda hageja ainukasutusse määratud ruumidesse ilma hageja nõusolekuta ja juuresolekuta, v.a juhul, kui see on vajalik ruumide säilitamiseks või ruumides tekkiva kahju ärahoidmiseks; võimaldada hagejal kasutada ja iseseisvalt tühjendada keskmist settekaevu; võimaldada hagejal kasutada seni kasutatud peenramaad 120 m2; kohustada kostjaid eemaldama kaamera, mis on suunatud hageja ukse poole ja lõpetada tema filmimine ja fotografeerimine; kohustada kostjaid eemaldama akna eest karkassi, et eluruumidesse jõuaks päevavalgus. Hagiavalduse kohaselt soetas hageja oma vahenditest 1982 Pärnumaal XXXXX vallas aianduskooperatiivis „XXXXX“ 123 liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja I abikaasa JL nimele. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama krundile kõrvalhoonet ja see valmis 1985. Hiljem asuti hageja ja JL vahenditega ehitama samale krundile elamut, mis valmis 1992. Elamu vormistati kostja I nimele ja aadressiks sai XXXXXX X, XXXXX vald. Elamus hakkasid elama hageja ja kostja I koos. Hiljem erastas JL hageja poolt antud erastamisväärtpaberite eest elamualuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Ehituskrunt nr 404“ koosseisus (reg.osa nr XXXXXXX) JL nimele. Elamus elavad hageja, JL koos perega ja kostja II. Hageja ja kostjate vahel eksisteerib eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe. Hagejal on õigus kasutada tasuta kostjatele kuuluvas elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja kasutas elamus ruume (tuba, köök, koridor, WC) koos endise abikaasaga, kes suri 25.08.2009. Praegusel ajal kasutab hageja
nimetatud ruume üksinda. JL käitub hageja suhtes vaenulikult ja ei lase hagejal eluruume mõistlikult kasutada, rikkudes sellega lepingut. Kostjad tekitasid olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole mitu aastat elektrit, samuti keerati hagejal korduvalt kinni vesi. Kostjad takistavad hagejal enda ja pesu pesemist. Kostjad sisenesid korduvalt hageja teadmata või nõusolekuta hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja kahjustasid või paigutasid asju ümber. Kostja I vastus ja vastuhagi
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Hageja etteheited JL mittelugupidavale käitumisele ei vastanud tõele. Hageja ja JL vahelised konfliktid on tingitud hageja ealistest iseärasustest ning hageja ebastabiilsest psüühikast ja äärmiselt konfliktsest iseloomust. Hageja liigub elamu ümber alasti ringi, sh alaealiste ees. Kostja I, JL ja tema pere on loobunud elamus mitmete hagejaga ühiskasutuses olnud ruumide kasutamisest, et hagejaga võimalikult vähe kokku puutuda. Hageja hõivas omavoliliselt ruumi, mis kuni hageja isa surmani oli viimase kasutuses. Kostja I vaidles vastu sellele, et hageja ehitas kostjate krundile abihoone omadest vahenditest. Abihoonet ei ehitatud 1986, vaid hiljem. Tõendatud ei olnud, et pooled oleksid ühistest vahenditest asunud ehitama elamut. Elamu ehitusega ja ehitamiseks vajalike vahendite leidmisega tegeles JL ainuisikuliselt. Kostja I aktsepteeris seni hageja poolt ühe eluruumi tasuta kasutamist. Kostja I ei nõustunud, et hageja peab saama tasuta kasutada kõiki eluruumide kasutamise juurde kuuluvaid kommunaalteenuseid. Hageja ise loobus elektrienergiast, kuna ei soovinud selle eest tasuda. Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas oli otsitud. Tehniliselt ei ole üksnes köögis veevarustamise katkestamine võimalik. Kostja I kinnisasjal puudu püsiv veevarustus ja ajutiselt on veevarustus saadud naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja kasutusse antakse ilma vastusoorituseta kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms. Kostja I ei nõustunud väitega nagu kehtiks nendevaheline tasuta eluruumi kasutusleping hageja surmani. Parimal juhul oli tegemist tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise lepinguga, mille võis üles öelda vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 394. Ilmselt oli tegemist üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega. Hagis esitatud nõuded olid materiaalõigusliku aluseta ja põhistamata. Asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, ei tähendanud kostja I kohustust kasutuses olevale asjale parendusi teha ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Puudus mõistlik põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates ruumides olevat elektrijuhtmestikku. Elektrijuhtmete asendamise nõue ei olnud põhjendatud. Hageja nõue regulaarseks külma veega varustamiseks kohustamiseks oli arusaamatu, kuna kinnisasi ei ole ühendatud veevõrku. Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks oli sisutu, nagu ka nõue teostada eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudus. Õigusliku aluseta oli hageja nõue pesupesemise võimalusega kindlustamiseks, hagejal ei ole kunagi pesumasinat olnud. Hageja nõue keelata kostjal I hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta sisenemine oli õigusliku aluseta ja ka ruumide osas piiritlemata. Arusaamatu oli hageja seisukoht, mille kohaselt on eluruumi kasutusleping tulenevalt tema eesmärgist eluaegne.
3.21.11. 2013 esitas kostja I vastuhagi hageja vastu, milles palus kohustada hagejat vabastama kostjale I kuuluv XXXXX vallas XXXXXX X asuv kinnistu ja sellel paiknevad ruumid. Selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel, lähtudes täitemenetluse seadustikust (TMS), palus kostja I võtta kinnisasi ja seal paiknevad ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja
koos isiklikke asjadega kinnisasjalt ja ruumidest välja. Hageja kasutab kostja I vara seadusliku aluseta, kuna poolte vaheline vara tasuta kasutamise leping oli seaduslikult üles öeldud. Kostja II vastus
4.Kostja II toetas täielikult kostja I vastuhagi ja seisukohti. Hagis taotletu tuvastati juba Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-10-40074. Seega oli hageja nõue alusetu. Maakohtu otsus
5.Pärnu Maakohus jättis 10.11.2014 otsusega hagi täielikult rahuldamata ning rahuldas täielikult vastuhagi. Kohus kohustas hagejat vabastama kostjale I kuuluv Pärnu Maakonnas XXXXX vallas XXXXX alevikus XXXXXX X asuv kinnistu (registriosa XXXXXXX) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel, lähtudes TMS-ist, võtta kinnisasi ja seal paiknevad ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja koos tema isiklikke asjadega kinnisasjalt ja ruumidest välja. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Hagi ei kuulunud rahuldamisele, kuna hagejal puudus ruumide tasuta kasutamiseks seaduslik alus (asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 2). Ruumide kasutamise aluseks oli hageja poolt tasuta kasutamise leping, mille olemasolu tuvastas Tallinna Ringkonnakohus otsuses tsiviilasjas nr 210-40074. Antud leping oli üles öeldud. Võrreldes hageja nõuet praeguses asjas ja asjas nr 210-40074, siis kohus tuvastas, et mõlemad hageja nõuded olid sarnased. Ka vaidluse ese ja pooled olid samad, kui lugeda kostja I abikaasa abielulise ühisvara kaudu vaidluse pooleks. Hageja nõude p-d 2-7 kattusid sõnasõnalt asjas nr 2-10-40074 esitatud ja lahendatud nõudega. Kohus ei saa uuesti juba lahendatud nõuet lahendada. Seega pidi kohus kaaluma, kas kohaldamisele kuulus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 või § 428 lg 1 p 2. Kuna hageja on eakas ja sisuliselt oli tegemist perekonnasisese arusaamatusega, oli asja lahendamine kohtule emotsionaalselt väga raske. Pooltevahelisest arusaamatusest andis tunnistust politseile tehtud väljakutsete arv ja põhjus ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna teatis. Kohus lootis, et pooled lahendavad arusaamatuse kokkuleppel ja kohtu teada tegid pooled selles suunas ka tööd, kuid hageja lükkas pakutud variandid tagasi. Kohus jäi lootma, et kostja I abikaasa koos oma perega täidab perekonnaseadusest tuleneva kohustuse oma abi vajavat ema ja ämma kindlustada väärika ja mugava eluruumiga, et hageja saaks muretult vanaduspõlve pidada. Kostjad peavad pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, et teha kindlaks, kas hageja oma tervisliku seisundi tõttu vajab eestkostet. Maakohus tuvastas, et kostja I ütles pooltevahelise lepingu üles seaduslikult (VÕS § 393 lg 3) ja seoses sellega lõppes hagejal vaidlusaluste ruumide kasutamise õigus. Seega puudus hagejal ruumide kasutamiseks seaduslik alus ning hageja oli kohustatud kinnisasja ja seal olevad eluruumid vabastama. Vastuhagi kuulus täielikult rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega - tuvastada ja määrata kindlaks eluaegne tasuta kasutusõigus hagejale vastavalt kohtule esitatud plaanil toodud ruumidele ja teha vastav märge kinnistusraamatusse; - tuvastada ja määrata kindlaks piirid, kus võib hageja liikuda kinnistu territooriumil õues; - kohustada kostjaid paigaldama hageja kasutuses olevasse tuppa ja kööki nõuetekohased elektrivalgustusjuhtmed ja juhtmed koos seinakontaktidega ja varustama hageja kasutuses olevaid ruume katkematult elektriga ning paigaldada voolumõõtja sellisesse kohta, et ka hageja näeks voolumõõtja näite;
- kohustada kostjaid regulaarselt ja katkematult varustama hageja kasutuses olevat kööki külma veega; - kohustada kostjaid kindlustama hageja pesemisvõimalustega selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda pesemiseks elamus olevat pesemisruumi, kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või läbi koridori seina täiendavalt ehitatava ukse; - kohustada kostjaid kindlustama hagejat pesupesemise võimalusega selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin tehniliselt ühendada elektri, vee ja kanalisatsiooniga pesuruumis, koridoris või köögis; - keelata kostjatel ja kostjate tuttavatel-pereliikmetel siseneda hageja ainukasutusse määratud ruumidesse ilma hageja nõusolekuta ja juuresolekuta, v.a juhul kui sisenemine ruumidesse on vajalik ruumide säilitamiseks või ruumides tekkiva kahju ärahoidmiseks; - võimaldada hagejal kasutada ja iseseisvalt tühjendada keskmist settekaevu; - võimaldada hagejal kasutada tema poolt seni kasutatud peenramaad 120 m2; - kohustada kostjaid eemaldama kaamera, mis on suunatud hageja ukse poole ja lõpetada tema pidev filmimine ja fotografeerimine; - kohustada kostjaid eemaldama akna eest karkassi, et eluruumidesse jõuaks päevavalgus. Hageja palub jätta kostja I vastuhagi rahuldamata ning mõista kohtukulud välja solidaarselt kostjatelt. 30.01.2013 asjaõiguslepingu alusel kanti kinnistusraamatusse sisse alates 7.06.2013 XXXXXX X omanikuna kostja I ja kostja II. Hageja ja JL suhted on olnud pika aja vältel väga teravad. Poeg on korduvalt oma tegude ja käitumisega häirinud ema igapäevast rahulikku elu ja hageja on olnud korduvalt sunnitud pöörduma politsei poole abi saamiseks, kuna JL on teda ähvardanud. Hageja ja kostjate vahel on eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta XXXXXX X elamus eluruume kuni surmani. JL võõrandas kinnistu selleks, et hagejat kiusata. Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-40074 tehti JL-le täitmiseks. Kostja II ei luba hagejal hoovis liikuda. 16.08.2014 lõi kostja II ema hagejat nii, et hagejal tekkis luumurd ja lahtised haavad. Antud asjas algatati kriminaalmenetlus. JL on hagejale öelnud, et kohe pärast otsuse jõustumist tõstetakse hageja elamust ja kinnistult koos asjadega välja. Maakohus leidis ekslikult, et tasuta kasutamise leping on üles öeldud. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mida ei saa üles öelda ja see lõpeb tähtaja saabumisega VÕS § 309 lg-st 1 tulenevalt. Selles osas on kohus asunud väärale järeldusele ning leidnud, et tasuta kasutamise lepingu kasutamise tähtaega ei ole määratud ning lepingu võib igal ajal üles öelda. Vastused apellatsioonkaebusele
7.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi, kuid kohtuotsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Pooled vaidlesid maakohtus eelkõige selle üle, kas hagejal on õiguslik alus kasutada kostjatele kuuluvat kinnistut Pärnu maakonnas, XXXXX alevikus, XXXXXX X (registriosa nr
XXXXXXX).
Hageja arvates oli tal kinnisasja valdamise ja kasutamise õiguslikuks aluseks kinnistu endise omaniku JL-ga sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping. Hageja soovis kohtu kaudu kindlaks määrata oma valduse kasutamise tingimusi ja esitas nõude kasutusõiguse märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Hageja nõue tugines asjaolule, et ta tasuta kasutamise õigus koormab kinnisasja sõltumata selle igakordsest omanikust. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja I esitas 21.11.2013 kohtule vastuhagi (I kd, lk 134-146), milles ta palus nõuda kinnisasi hageja ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 alusel välja. Vastuhagis tugineti sellele, et kui ringkonnakohus tuvastas 26.09.2012 otsuses, et hageja kasutas usutavasti kinnisasja hageja ja JL vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel, siis kostja I ei saanud kinnisasja omandamisel tasuta kasutamise lepingu pooleks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse järeldus, et hagejal puudub seaduslik alus kostjatele kuuluvat kinnistut ja seal asuvat elamut kasutada, on õige, kuid maakohtust erineval põhjusel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevalt. Maakohtu otsuse põhjendavas osas puudub vastus kostja I vastuhagis esitatud väitele, mille kohaselt on kinnisasja tasuta kasutamise leping seoses omaniku vahetumisega lõppenud. Nimetatud TsMS § 442 lg 8 rikkumine aga ei toonud kaasa lõppjärelduses vale otsuse tegemist, mistõttu saab ringkonnakohus rikkumise kõrvaldada ja esitada põhjendused, miks vastuhagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I ja leiab, et seoses kinnisasja võõrandamisega JL poolt lõppes JL ja hageja vahel sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping. Riigikohus on 4.05.2010 lahendis nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et tasuta kasutamise leping ei lähe kinnisasja omaniku vahetumisel erinevalt üürilepingust (kus selle näeb ette VÕS § 291) üle kinnisasja uuele omanikule, st tegelikult võib hageja kasutusõiguse lõppemiseks piisata kinnisasja võõrandamisest kolmandale isikule. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise. Alates kinnisasja võõrandamisest JL poolt kolmandale isikule on hageja ja JL vahel sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping lõppenud. Kuna hageja ei ole väitnud, ega tõendanud, et tal on kostjatele kuuluva kinnisasja kasutamiseks mingi muu seaduslik alus, on hageja valdus praegusel ajal ebaseaduslik. Riigikohus on 4.06.2012 lahendi nr 3-2-1-70-12 p-s 11 selgitanud, et asja väljanõudmise hagi lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas kasutaja peab kasutusse saadud eluruumi oma koduks ja milline on poolte läbisaamine või sugulusaste. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta lepingu ülesütlemisega seotud põhjendused, kuna leping kostjatele kinnisasja omandamisel neile üle ei läinud ja poolte vahel puudus kinnisasja tasuta kasutamise õigussuhe. Kostja I vindikatsiooninõue kuulub rahuldamisele ja hageja on kohustatud vabastama kostjatele kuuluva kinnistu XXXXX alevikus, XXXXXX X ja seal paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel kuulub hageja koos tema isiklike asjadega kinnisasjalt ja ruumidest väljatõstmisele. Kostja vastuhagi rahuldamine välistab täielikult hageja nõude rahuldamise nagu on õigesti leidnud maakohus, jättes hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et otsuse põhjendustest tuleb välja jätta maakohtu arutlus hagi sarnasusest, kuivõrd tegemist ei ole samade poolte vahel toimuva vaidlusega võrreldes tsiviilasjaga nr 2-10-40074, kus menetleti ML hagi JL vastu.
Ekslik on maakohtu põhjendus, et tegemist on „juba lahendatud nõudega“ samade poolte vahel. Maakohtu otsuse resolutsiooni ringkonnakohus ei muuda. Menetluskuludest
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsiooniastmes kantud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22). Ringkonnakohtu 8.01.2015 määrusega vabastati hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 325 euro tasumisest riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 kohaselt jätab ringkonnakohus riigilõivu kulu riigi kanda, kuna hageja varaline seisund ei ole võrreldes apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga menetluse kestel muutunud. Kuna hagejale osutati riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu, jääb ka see summa riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.