Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja nõue. 06.10.2014.a esitatud hageja lõplike seisukohtade (II kd tl 102-104) ja menetluses väidetu kohaselt soetas hageja A. oma vahenditest 1982.a Xxxxxxxxxxx liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja B. abikaasa D. nimele. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama kostjale kuuluvale krundile kõrvalhoonet ja see valmis 1985.a. Hiljem asuti hageja ja kostja B. abikaasa D. vahenditega ehitama samale rundle elamut, milliner valmis 1992.a ja see vormistati samuti kostja nimele. Elamu aadressiks sai Xxxxxxxxxxx. Elamus hakkasid elama hageja ja kostja koos. Hiljem erastas kostja B. abikaasa D. hageja poolt antud erastamisväärtpaberite eest kõnealuse elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Xxxxxxxxxxx“ koosseisus registriosa numbri all xxxxxxxxxxx kostja B. abikaasa D. nimele. Kõnealuses elamus elavad hageja ja kostja B. abikaasa D. (koos oma pereliikmetega) ning kostja C. käesoleva ajani. Hageja leiab, et õiguslikus mõttes eksisteerib tema ja kostjate vahel eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja selle õigussuhte eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta kõnealuses kostjatele kuuluvas elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja kasutas Xxxxxxxxxxx asuvas elamus ruume (tuba, köök, samuti koridor ja WC, elamu juurdeehitusprojekt I kd tl 14) koos oma endise abikaasaga, kes suri xxxxxxxxxxx.a. Käesoleval ajal kasutab hageja nimetatud ruume üksinda. Kostja kasutab koos oma pereliikmetega elamus asuvaid teisi ruume. Kuigi poolte vahel kehtib tasuta kasutamise leping, käitub kostja B. abikaasa D. hageja suhtes vaenulikult, rikub sellega lepingut ega lase temal mõistlikult eluruume kasutada. Kostjad on tekitanud olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole juba mitu aastat elektrit, samuti on ta korduvalt kinni keeranud vee ning hageja kardab, et selline olukord võib korduda. Kostjad takistavad hagejal nii enda kui pesu pesemisvõimalusi, hageja kasutuses olevates ruumides ei ole võimalik seda teha (köögis on vaid kraanikauss). Samas on pesemisruumid hageja kasutuses olevate ruumide läheduses olemas. Lisaks on kostjad korduvalt hageja teadmata või nõusolekuta sisenenud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja seal asju kahjustanud või ümber paigutanud. Hageja nõue. Eelnevast lähtuvalt palub hageja kohtul kohustada kostjaid:

2 (6)

2-13-28321

3 (6)

2-13-28321 vastu sellele, et ta on seni aktsepteerinud hageja poolt ühe eluruumi ainuisikulisena tasuta kasutamist. Küll aga ei nõustu kostja 1 asjaoluga, et hageja peab saama tasuta kasutada ka kõiki eluruumide kasutamise juurde kuuluvaid kommunaalteenuseid. Kostja 1 rõhutab, et hageja ise on loobunud elektrienergiast, kuivõrd ei soovinud selle eest tasuda ning nõudis kiuslikult enda kasutuses olevatest ruumidest elektrivarustuse katkestamist. Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas hageja kasutuses olevas köögis on samuti otsitud. Tehniliselt ei ole üksnes hageja kasutuses olevas köögis veevarustamise katkestamine võimalik, vaid selleks tuleb kogu maja veega varustamine katkestada, mida on ka tehtud – elamu veefiltrite puhastamiseks. Kostja 1 märgib, et tema kinnisasjal, mida hageja kasutab, puudub püsiv veevarustus - ajutise lahendusena on veevarustus saadud naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Poolte vahel ei ole ega ei ole kunagi olnud kokkulepet, et hageja kasutusse antakse ilma mistahes vastusoorituseta kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms. Kostja 1 aga ei nõustu väitega nagu kehtiks nende vaheline tasuta eluruumi kasutusleping hageja surmani. Kostja leiab, et parimal juhul on tegemist on tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise lepinguga, mille võib üles öelda igal ajal vastavalt VÕS § 394 sätestatule. Ilmselt on siiski tegemist üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega. Kostja 1 on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavalduses sisalduvad nõuded on materiaalõigusliku aluseta ja põhistamata, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust rahuldada. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, ei tähenda iseenesest kostja kohustust kasutuses olevale asjale parendusi teha ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates ruumides olevat elektrijuhtmestikku juhul, kui ta seda nõuetekohaseks ei pea. Elektrijuhtmete asendamisega seotud nõue ei ole ka materiaalõiguslikus plaanis mistahes viisil põhjendatud. Hageja nõue regulaarseks ja katkematuks külma veega varustamiseks kohustamiseks on kostjale samuti arusaamatu, kuivõrd tal ei ole vee-ettevõtja, keda saab veega varustamiseks kohustada, eriti olukorras, kus ta kinnisasi ei ole ühendatud veevõrku ja saab ajutiselt vett mitte tema kinnisasjal olevast puurkaevust. Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks on samuti õiguslikult sisutu nagu ka pesemisvõimaluste kindlustamise nõude kaasnev nõue teostada kostja kinnisasjal paiknevas eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudub. Niisamuti on õigusliku aluseta hageja nõue pesupesemise võimalusega hageja poolt soovitud viisil ja ruumides kindlustamiseks. Sisuliselt soovib hageja, et kostja kindlustaks tema mistahes kokkuleppeta lisaks tasuta eluruumi kasutamise võimalusele ka kostja kulul automaatse pesumasina paigaldamise valmidusega ning seda olukorras, kus hagejal ei ole kunagi automaatpesumasinat olnudki. Hageja nõue keelata kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta on nii õigusliku aluseta kui ka ruumide osas piiritlemata. Hageja seisukoht, mille kohaselt on eluruumi kasutusleping tulenevalt tema eesmärgist eluaegne, on kostjale samuti arusaamatu. Kostja 2 toetab täielikult kostja 1 seisukohti ja leiab, et hagi taotletu on juba tsiviilasjas nr. 210-40074 Tallinna Ringkonnakohtus jõusutnud kohtuotsusega juba tuvastatud, seega hageja nõue on alusetu ja toetab vastuhagi. Kostja vastuhagi Kostja palub kohtul kohustada A.i vabastama B.ile kuuluv Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa xxxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja seal paiknevad ruumid A.i valdusest ära ning tõsta A. koos tema isiklikke asjadega kinnisasjalt

4 (6)

2-13-28321 ning ruumidest välja. Kostja kasutab hageja vara seadusliku aluseta kuna poolte vaheline vara tasuta kasutamise leping on seaduslikult üles öeldud. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hagi osas. Kuna kohus rahuldas vastuhagi ei saa hagi rahuldada, kuna hagejal puudub ruumide tasuta kasutamiseks seaduslik alus /tuleneb AÕS § 33 lg.2/, kasutamise aluseks oli hageja poolt tasuta kasutamise leping, mille olemasolu tuvastas Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr. 2-1040074, antud leping on üles öeldud. Hageja esitas oma lõpliku nõude kirjaliku menetluse käigus 06.10.2014. Võrreldes hageja nõuet käesolevas asjas ja tema nõuet tsiviilasjas nr. 2-10-40074 siis kohus tuvastas, et mõlemad hageja nõuded on sarnased. Ka vaidluse ese on sama ja pooled on samad kui lugeda kostja B. abikaasa abielulise ühisvara kaudu vaidluse pooleks. Ka on hageja käesoleva nõude p. 2-7 sõnasõnalt kattuvad eelmises asjas nr. 2-10-40074 esitatud ja lahendatud nõudega. Kohus uuesti juba lahendatud nõuet ei saa lahendada. Seega pidi kohus sügavalt kaaluma, kas kohaldamisele TsMS § 423 lg. 2 või 428 lg. 1 p. 2. Kuna hageja on eaks – sündinud 1940 ja sisuliselt on tegemist perekonnasisese arusaamatusega oli asja lahendamine kohtule emotsionaalselt väga raske. Poolte vahelisetest arusaamatustest annab tunnistust politseile tehtud väljakutsete arv ja põhjus (II kd tl.105106)ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna teatis (II kd. t. 83-84) kohus kergemeelselt lootis, et pooled lahendavad arusaamatuse kokkuleppel ja kohtu teda on hagejad selles suunas teinud ka tööd, kuid igasugused pakutud variandid on hageja poolt tagasi lükatud. Kohus jääb lootma, et kostja 1 abikaasa koos oma perega täidab perekonnaseadusest tuleneva kohustuse oma abi vajavat ema ja ämma kindlustada väärika ja mugava eluruumiga, et hageja saaks muretult vanaduspõlve pidada. Kindlasti peavad kostjad pöörduma kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse poole, et teha kindlaks kas hageja oma tervisliku seisundi tõttu vajab eestkostet. Vastuhagi osas. Kohus on tuvastanud, et vastuhageja on poolte vahelise lepingu ülesöelnud seaduslikult – VÕS § 393 lg. 3 ja seoses sellega on hagejal lõppenud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx olevate ruumide kasutamise õigus ning tulenevalt eelnevast puudub ruumide kasutamiseks hagejal seaduslik alus ja hageja on kohustatud kinnisasja ja seal olevad eluruumid vabastama. Seega kuulub vastuhagi täielikult rahuldamisele. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas vastuhagi täielikult ja jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

Jõustumine järgmisel lehel

5 (6)

2-13-28321

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015.a kohtuotsuse jõustumisega 31.08.2015 (Riigikohtu 31.08.2015 määruse jõustumisega) järgmiselt:

RESOLUTSIOON

6 (6)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

Otsusest teatamine

Tsiviilasja number

2-13-28321

Tsiviilasi

A. hagi B. ja C. vastu isikliku kasutusõiguse märke kinnistusraamatusse tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kasutuskjorra kindlaksmääramiseks ja kasutuskorra kindlaks määramise nõudes ning B. vastuhagi A.i vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Hagi hind

Hagi hind 3500 €, vastuhagi hind 3623,19 €.

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Hageja/vastuhagis kostja A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja 1 /vastuhagis hageja B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja advokaat Kaido Künnapas. Kostja 2 C. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes AÕS § 33 lg. 2, § 71 lg. 4 ja VÕS § 393 lg. 3 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Jätta A. hagi B. ja C. vastu täielikult rahuldamata ning rahuldada täielikult B. vastuhagi A. vastu ja kohustada A.i vabastama B.ile kuuluv Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa xxxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja seal paiknevad ruumid A.i valdusest ära ning tõsta A. koos tema

2-13-28321 isiklikke asjadega kinnisasjalt ning ruumidest välja. . Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue. 06.10.2014.a esitatud hageja lõplike seisukohtade (II kd tl 102-104) ja menetluses väidetu kohaselt soetas hageja A. oma vahenditest 1982.a Xxxxxxxxxxx liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja B. abikaasa D. nimele. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama kostjale kuuluvale krundile kõrvalhoonet ja see valmis 1985.a. Hiljem asuti hageja ja kostja B. abikaasa D. vahenditega ehitama samale rundle elamut, milliner valmis 1992.a ja see vormistati samuti kostja nimele. Elamu aadressiks sai Xxxxxxxxxxx. Elamus hakkasid elama hageja ja kostja koos. Hiljem erastas kostja B. abikaasa D. hageja poolt antud erastamisväärtpaberite eest kõnealuse elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Xxxxxxxxxxx“ koosseisus registriosa numbri all xxxxxxxxxxx kostja B. abikaasa D. nimele. Kõnealuses elamus elavad hageja ja kostja B. abikaasa D. (koos oma pereliikmetega) ning kostja C. käesoleva ajani. Hageja leiab, et õiguslikus mõttes eksisteerib tema ja kostjate vahel eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja selle õigussuhte eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta kõnealuses kostjatele kuuluvas elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja kasutas Xxxxxxxxxxx asuvas elamus ruume (tuba, köök, samuti koridor ja WC, elamu juurdeehitusprojekt I kd tl 14) koos oma endise abikaasaga, kes suri xxxxxxxxxxx.a. Käesoleval ajal kasutab hageja nimetatud ruume üksinda. Kostja kasutab koos oma pereliikmetega elamus asuvaid teisi ruume. Kuigi poolte vahel kehtib tasuta kasutamise leping, käitub kostja B. abikaasa D. hageja suhtes vaenulikult, rikub sellega lepingut ega lase temal mõistlikult eluruume kasutada. Kostjad on tekitanud olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole juba mitu aastat elektrit, samuti on ta korduvalt kinni keeranud vee ning hageja kardab, et selline olukord võib korduda. Kostjad takistavad hagejal nii enda kui pesu pesemisvõimalusi, hageja kasutuses olevates ruumides ei ole võimalik seda teha (köögis on vaid kraanikauss). Samas on pesemisruumid hageja kasutuses olevate ruumide läheduses olemas. Lisaks on kostjad korduvalt hageja teadmata või nõusolekuta sisenenud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja seal asju kahjustanud või ümber paigutanud. Hageja nõue. Eelnevast lähtuvalt palub hageja kohtul kohustada kostjaid:

2 (6)

2-13-28321

3 (6)

2-13-28321 vastu sellele, et ta on seni aktsepteerinud hageja poolt ühe eluruumi ainuisikulisena tasuta kasutamist. Küll aga ei nõustu kostja 1 asjaoluga, et hageja peab saama tasuta kasutada ka kõiki eluruumide kasutamise juurde kuuluvaid kommunaalteenuseid. Kostja 1 rõhutab, et hageja ise on loobunud elektrienergiast, kuivõrd ei soovinud selle eest tasuda ning nõudis kiuslikult enda kasutuses olevatest ruumidest elektrivarustuse katkestamist. Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas hageja kasutuses olevas köögis on samuti otsitud. Tehniliselt ei ole üksnes hageja kasutuses olevas köögis veevarustamise katkestamine võimalik, vaid selleks tuleb kogu maja veega varustamine katkestada, mida on ka tehtud – elamu veefiltrite puhastamiseks. Kostja 1 märgib, et tema kinnisasjal, mida hageja kasutab, puudub püsiv veevarustus - ajutise lahendusena on veevarustus saadud naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Poolte vahel ei ole ega ei ole kunagi olnud kokkulepet, et hageja kasutusse antakse ilma mistahes vastusoorituseta kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms. Kostja 1 aga ei nõustu väitega nagu kehtiks nende vaheline tasuta eluruumi kasutusleping hageja surmani. Kostja leiab, et parimal juhul on tegemist on tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise lepinguga, mille võib üles öelda igal ajal vastavalt VÕS § 394 sätestatule. Ilmselt on siiski tegemist üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega. Kostja 1 on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavalduses sisalduvad nõuded on materiaalõigusliku aluseta ja põhistamata, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust rahuldada. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, ei tähenda iseenesest kostja kohustust kasutuses olevale asjale parendusi teha ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates ruumides olevat elektrijuhtmestikku juhul, kui ta seda nõuetekohaseks ei pea. Elektrijuhtmete asendamisega seotud nõue ei ole ka materiaalõiguslikus plaanis mistahes viisil põhjendatud. Hageja nõue regulaarseks ja katkematuks külma veega varustamiseks kohustamiseks on kostjale samuti arusaamatu, kuivõrd tal ei ole vee-ettevõtja, keda saab veega varustamiseks kohustada, eriti olukorras, kus ta kinnisasi ei ole ühendatud veevõrku ja saab ajutiselt vett mitte tema kinnisasjal olevast puurkaevust. Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks on samuti õiguslikult sisutu nagu ka pesemisvõimaluste kindlustamise nõude kaasnev nõue teostada kostja kinnisasjal paiknevas eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudub. Niisamuti on õigusliku aluseta hageja nõue pesupesemise võimalusega hageja poolt soovitud viisil ja ruumides kindlustamiseks. Sisuliselt soovib hageja, et kostja kindlustaks tema mistahes kokkuleppeta lisaks tasuta eluruumi kasutamise võimalusele ka kostja kulul automaatse pesumasina paigaldamise valmidusega ning seda olukorras, kus hagejal ei ole kunagi automaatpesumasinat olnudki. Hageja nõue keelata kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta on nii õigusliku aluseta kui ka ruumide osas piiritlemata. Hageja seisukoht, mille kohaselt on eluruumi kasutusleping tulenevalt tema eesmärgist eluaegne, on kostjale samuti arusaamatu. Kostja 2 toetab täielikult kostja 1 seisukohti ja leiab, et hagi taotletu on juba tsiviilasjas nr. 210-40074 Tallinna Ringkonnakohtus jõusutnud kohtuotsusega juba tuvastatud, seega hageja nõue on alusetu ja toetab vastuhagi. Kostja vastuhagi Kostja palub kohtul kohustada A.i vabastama B.ile kuuluv Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa xxxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja seal paiknevad ruumid A.i valdusest ära ning tõsta A. koos tema isiklikke asjadega kinnisasjalt

4 (6)

2-13-28321 ning ruumidest välja. Kostja kasutab hageja vara seadusliku aluseta kuna poolte vaheline vara tasuta kasutamise leping on seaduslikult üles öeldud. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hagi osas. Kuna kohus rahuldas vastuhagi ei saa hagi rahuldada, kuna hagejal puudub ruumide tasuta kasutamiseks seaduslik alus /tuleneb AÕS § 33 lg.2/, kasutamise aluseks oli hageja poolt tasuta kasutamise leping, mille olemasolu tuvastas Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr. 2-1040074, antud leping on üles öeldud. Hageja esitas oma lõpliku nõude kirjaliku menetluse käigus 06.10.2014. Võrreldes hageja nõuet käesolevas asjas ja tema nõuet tsiviilasjas nr. 2-10-40074 siis kohus tuvastas, et mõlemad hageja nõuded on sarnased. Ka vaidluse ese on sama ja pooled on samad kui lugeda kostja B. abikaasa abielulise ühisvara kaudu vaidluse pooleks. Ka on hageja käesoleva nõude p. 2-7 sõnasõnalt kattuvad eelmises asjas nr. 2-10-40074 esitatud ja lahendatud nõudega. Kohus uuesti juba lahendatud nõuet ei saa lahendada. Seega pidi kohus sügavalt kaaluma, kas kohaldamisele TsMS § 423 lg. 2 või 428 lg. 1 p. 2. Kuna hageja on eaks – sündinud 1940 ja sisuliselt on tegemist perekonnasisese arusaamatusega oli asja lahendamine kohtule emotsionaalselt väga raske. Poolte vahelisetest arusaamatustest annab tunnistust politseile tehtud väljakutsete arv ja põhjus (II kd tl.105106)ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna teatis (II kd. t. 83-84) kohus kergemeelselt lootis, et pooled lahendavad arusaamatuse kokkuleppel ja kohtu teda on hagejad selles suunas teinud ka tööd, kuid igasugused pakutud variandid on hageja poolt tagasi lükatud. Kohus jääb lootma, et kostja 1 abikaasa koos oma perega täidab perekonnaseadusest tuleneva kohustuse oma abi vajavat ema ja ämma kindlustada väärika ja mugava eluruumiga, et hageja saaks muretult vanaduspõlve pidada. Kindlasti peavad kostjad pöörduma kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse poole, et teha kindlaks kas hageja oma tervisliku seisundi tõttu vajab eestkostet. Vastuhagi osas. Kohus on tuvastanud, et vastuhageja on poolte vahelise lepingu ülesöelnud seaduslikult – VÕS § 393 lg. 3 ja seoses sellega on hagejal lõppenud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx olevate ruumide kasutamise õigus ning tulenevalt eelnevast puudub ruumide kasutamiseks hagejal seaduslik alus ja hageja on kohustatud kinnisasja ja seal olevad eluruumid vabastama. Seega kuulub vastuhagi täielikult rahuldamisele. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas vastuhagi täielikult ja jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

Jõustumine järgmisel lehel

5 (6)

2-13-28321

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015.a kohtuotsuse jõustumisega 31.08.2015 (Riigikohtu 31.08.2015 määruse jõustumisega) järgmiselt:

RESOLUTSIOON

6 (6)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

Otsusest teatamine

Tsiviilasja number

2-13-28321

Tsiviilasi

A. hagi B. ja C. vastu isikliku kasutusõiguse märke kinnistusraamatusse tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kasutuskjorra kindlaksmääramiseks ja kasutuskorra kindlaks määramise nõudes ning B. vastuhagi A.i vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Hagi hind

Hagi hind 3500 €, vastuhagi hind 3623,19 €.

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Hageja/vastuhagis kostja A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja 1 /vastuhagis hageja B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja advokaat Kaido Künnapas. Kostja 2 C. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes AÕS § 33 lg. 2, § 71 lg. 4 ja VÕS § 393 lg. 3 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Jätta A. hagi B. ja C. vastu täielikult rahuldamata ning rahuldada täielikult B. vastuhagi A. vastu ja kohustada A.i vabastama B.ile kuuluv Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa xxxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja seal paiknevad ruumid A.i valdusest ära ning tõsta A. koos tema

2-13-28321 isiklikke asjadega kinnisasjalt ning ruumidest välja. . Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue. 06.10.2014.a esitatud hageja lõplike seisukohtade (II kd tl 102-104) ja menetluses väidetu kohaselt soetas hageja A. oma vahenditest 1982.a Xxxxxxxxxxx liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja B. abikaasa D. nimele. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama kostjale kuuluvale krundile kõrvalhoonet ja see valmis 1985.a. Hiljem asuti hageja ja kostja B. abikaasa D. vahenditega ehitama samale rundle elamut, milliner valmis 1992.a ja see vormistati samuti kostja nimele. Elamu aadressiks sai Xxxxxxxxxxx. Elamus hakkasid elama hageja ja kostja koos. Hiljem erastas kostja B. abikaasa D. hageja poolt antud erastamisväärtpaberite eest kõnealuse elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Xxxxxxxxxxx“ koosseisus registriosa numbri all xxxxxxxxxxx kostja B. abikaasa D. nimele. Kõnealuses elamus elavad hageja ja kostja B. abikaasa D. (koos oma pereliikmetega) ning kostja C. käesoleva ajani. Hageja leiab, et õiguslikus mõttes eksisteerib tema ja kostjate vahel eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja selle õigussuhte eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta kõnealuses kostjatele kuuluvas elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja kasutas Xxxxxxxxxxx asuvas elamus ruume (tuba, köök, samuti koridor ja WC, elamu juurdeehitusprojekt I kd tl 14) koos oma endise abikaasaga, kes suri xxxxxxxxxxx.a. Käesoleval ajal kasutab hageja nimetatud ruume üksinda. Kostja kasutab koos oma pereliikmetega elamus asuvaid teisi ruume. Kuigi poolte vahel kehtib tasuta kasutamise leping, käitub kostja B. abikaasa D. hageja suhtes vaenulikult, rikub sellega lepingut ega lase temal mõistlikult eluruume kasutada. Kostjad on tekitanud olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole juba mitu aastat elektrit, samuti on ta korduvalt kinni keeranud vee ning hageja kardab, et selline olukord võib korduda. Kostjad takistavad hagejal nii enda kui pesu pesemisvõimalusi, hageja kasutuses olevates ruumides ei ole võimalik seda teha (köögis on vaid kraanikauss). Samas on pesemisruumid hageja kasutuses olevate ruumide läheduses olemas. Lisaks on kostjad korduvalt hageja teadmata või nõusolekuta sisenenud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja seal asju kahjustanud või ümber paigutanud. Hageja nõue. Eelnevast lähtuvalt palub hageja kohtul kohustada kostjaid:

2 (6)

2-13-28321

3 (6)

2-13-28321 vastu sellele, et ta on seni aktsepteerinud hageja poolt ühe eluruumi ainuisikulisena tasuta kasutamist. Küll aga ei nõustu kostja 1 asjaoluga, et hageja peab saama tasuta kasutada ka kõiki eluruumide kasutamise juurde kuuluvaid kommunaalteenuseid. Kostja 1 rõhutab, et hageja ise on loobunud elektrienergiast, kuivõrd ei soovinud selle eest tasuda ning nõudis kiuslikult enda kasutuses olevatest ruumidest elektrivarustuse katkestamist. Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas hageja kasutuses olevas köögis on samuti otsitud. Tehniliselt ei ole üksnes hageja kasutuses olevas köögis veevarustamise katkestamine võimalik, vaid selleks tuleb kogu maja veega varustamine katkestada, mida on ka tehtud – elamu veefiltrite puhastamiseks. Kostja 1 märgib, et tema kinnisasjal, mida hageja kasutab, puudub püsiv veevarustus - ajutise lahendusena on veevarustus saadud naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Poolte vahel ei ole ega ei ole kunagi olnud kokkulepet, et hageja kasutusse antakse ilma mistahes vastusoorituseta kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms. Kostja 1 aga ei nõustu väitega nagu kehtiks nende vaheline tasuta eluruumi kasutusleping hageja surmani. Kostja leiab, et parimal juhul on tegemist on tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise lepinguga, mille võib üles öelda igal ajal vastavalt VÕS § 394 sätestatule. Ilmselt on siiski tegemist üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega. Kostja 1 on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavalduses sisalduvad nõuded on materiaalõigusliku aluseta ja põhistamata, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust rahuldada. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, ei tähenda iseenesest kostja kohustust kasutuses olevale asjale parendusi teha ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates ruumides olevat elektrijuhtmestikku juhul, kui ta seda nõuetekohaseks ei pea. Elektrijuhtmete asendamisega seotud nõue ei ole ka materiaalõiguslikus plaanis mistahes viisil põhjendatud. Hageja nõue regulaarseks ja katkematuks külma veega varustamiseks kohustamiseks on kostjale samuti arusaamatu, kuivõrd tal ei ole vee-ettevõtja, keda saab veega varustamiseks kohustada, eriti olukorras, kus ta kinnisasi ei ole ühendatud veevõrku ja saab ajutiselt vett mitte tema kinnisasjal olevast puurkaevust. Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks on samuti õiguslikult sisutu nagu ka pesemisvõimaluste kindlustamise nõude kaasnev nõue teostada kostja kinnisasjal paiknevas eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudub. Niisamuti on õigusliku aluseta hageja nõue pesupesemise võimalusega hageja poolt soovitud viisil ja ruumides kindlustamiseks. Sisuliselt soovib hageja, et kostja kindlustaks tema mistahes kokkuleppeta lisaks tasuta eluruumi kasutamise võimalusele ka kostja kulul automaatse pesumasina paigaldamise valmidusega ning seda olukorras, kus hagejal ei ole kunagi automaatpesumasinat olnudki. Hageja nõue keelata kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta on nii õigusliku aluseta kui ka ruumide osas piiritlemata. Hageja seisukoht, mille kohaselt on eluruumi kasutusleping tulenevalt tema eesmärgist eluaegne, on kostjale samuti arusaamatu. Kostja 2 toetab täielikult kostja 1 seisukohti ja leiab, et hagi taotletu on juba tsiviilasjas nr. 210-40074 Tallinna Ringkonnakohtus jõusutnud kohtuotsusega juba tuvastatud, seega hageja nõue on alusetu ja toetab vastuhagi. Kostja vastuhagi Kostja palub kohtul kohustada A.i vabastama B.ile kuuluv Xxxxxxxxxxx asuv kinnistu (registriosa xxxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja seal paiknevad ruumid A.i valdusest ära ning tõsta A. koos tema isiklikke asjadega kinnisasjalt

4 (6)

2-13-28321 ning ruumidest välja. Kostja kasutab hageja vara seadusliku aluseta kuna poolte vaheline vara tasuta kasutamise leping on seaduslikult üles öeldud. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hagi osas. Kuna kohus rahuldas vastuhagi ei saa hagi rahuldada, kuna hagejal puudub ruumide tasuta kasutamiseks seaduslik alus /tuleneb AÕS § 33 lg.2/, kasutamise aluseks oli hageja poolt tasuta kasutamise leping, mille olemasolu tuvastas Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr. 2-1040074, antud leping on üles öeldud. Hageja esitas oma lõpliku nõude kirjaliku menetluse käigus 06.10.2014. Võrreldes hageja nõuet käesolevas asjas ja tema nõuet tsiviilasjas nr. 2-10-40074 siis kohus tuvastas, et mõlemad hageja nõuded on sarnased. Ka vaidluse ese on sama ja pooled on samad kui lugeda kostja B. abikaasa abielulise ühisvara kaudu vaidluse pooleks. Ka on hageja käesoleva nõude p. 2-7 sõnasõnalt kattuvad eelmises asjas nr. 2-10-40074 esitatud ja lahendatud nõudega. Kohus uuesti juba lahendatud nõuet ei saa lahendada. Seega pidi kohus sügavalt kaaluma, kas kohaldamisele TsMS § 423 lg. 2 või 428 lg. 1 p. 2. Kuna hageja on eaks – sündinud 1940 ja sisuliselt on tegemist perekonnasisese arusaamatusega oli asja lahendamine kohtule emotsionaalselt väga raske. Poolte vahelisetest arusaamatustest annab tunnistust politseile tehtud väljakutsete arv ja põhjus (II kd tl.105106)ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna teatis (II kd. t. 83-84) kohus kergemeelselt lootis, et pooled lahendavad arusaamatuse kokkuleppel ja kohtu teda on hagejad selles suunas teinud ka tööd, kuid igasugused pakutud variandid on hageja poolt tagasi lükatud. Kohus jääb lootma, et kostja 1 abikaasa koos oma perega täidab perekonnaseadusest tuleneva kohustuse oma abi vajavat ema ja ämma kindlustada väärika ja mugava eluruumiga, et hageja saaks muretult vanaduspõlve pidada. Kindlasti peavad kostjad pöörduma kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse poole, et teha kindlaks kas hageja oma tervisliku seisundi tõttu vajab eestkostet. Vastuhagi osas. Kohus on tuvastanud, et vastuhageja on poolte vahelise lepingu ülesöelnud seaduslikult – VÕS § 393 lg. 3 ja seoses sellega on hagejal lõppenud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx olevate ruumide kasutamise õigus ning tulenevalt eelnevast puudub ruumide kasutamiseks hagejal seaduslik alus ja hageja on kohustatud kinnisasja ja seal olevad eluruumid vabastama. Seega kuulub vastuhagi täielikult rahuldamisele. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas vastuhagi täielikult ja jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

Jõustumine järgmisel lehel

5 (6)

2-13-28321

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015.a kohtuotsuse jõustumisega 31.08.2015 (Riigikohtu 31.08.2015 määruse jõustumisega) järgmiselt:

RESOLUTSIOON

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.