Tsiviilasja number
2-13-301
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
OÜ Heidrun hagi RP (praeguse nimega B) vastu võlgnevuse nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.04.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Heidrun apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
5828,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) OÜ Heidrun (registrikood 11101371), seaduslik esindaja juhatuse liige TV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja (vastustaja) RB (isikukood XXXXXXXXXXX, endise nimega P), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Kirjalik menetlus
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
2(8)
dokumentide väljastamisest, väites, et hiljem võib need tuua. Novembri lõpuks oli kostja TV-le tasunud kokku 145 000 krooni, mis on rohkem, kui algselt kokku lepiti. Osa töid jäid tegemata. Kevadel saabus kostja elukohta TV koos RO-ga ning hakkas nõudma 3800 eurot (60 000 krooni). 145 000 krooni saamist TV ei tunnistanud, väites, et makstud on 100 000 krooni ja tasuda tuleb veel 60 000 krooni. Kui kostja nõudis kuludokumente, esitas TV kahtlasi arveid. Hageja ei ole esitanud õigeid kuludokumente. OÜ Heidrun ei ole kostjale ühtegi tööpakkumist esitanud, ei ole pidanud lepingueelseid läbirääkimisi, ei ole lepingut kostjaga sõlminud, ei ole tarninud ehitusmaterjali ega ole teostanud ühtegi tööd. Hagiavaldusele lisatud e-kirjades ei ole ühtegi viidet sellest, et pakkumise tegijaks on OÜ Heidrun. Kirjadest ei selgu, kas pakkujateks on kaks eraisikut või üks neist, rääkimata juriidilisest isikust. Tegemist ei ole äriühingule omase käitumisega: lepingut ei sõlmita ja lepingutingimusi täpselt paika ei panda, pakkumuse esitab firmaga mitteseotud isik; materjalide maksumust ja töötasu suurust ei lepita konkreetselt kokku; töö teostamise tähtaegu ei märgita (on ebaloogiline, et tellija ei taha seda aega teada, kui elab ise üürikorteris ja maksab selle eest); kuludokumente ei vormistata ja tellijale ei anta; väidetakse, et täiesti tavapärast ettemaksu ei ole saadud; väidetavalt firma eest tööd teinud isikud ütlevad, et pole töötasu saanud ja ei tahagi kellegi vastu nõuet esitada; väidetavalt saamata jäänud tasu hakatakse nõudma alles aasta hiljem; ainuke koondarve võetakse käibeandmikus üles valel aastal, selle saatmist kostjale ei tõendata; ehitustööde päevikut ei peetud, teostatud töid üle ei antud, ühtegi dokumenti ei vormistatud tööde valmimise kohta. Kostja oli lepingust huvitatud põhjusel, et esitada vastav kuluaruanne kaasomanikele, kuid TV ei soovinud lepingut sõlmida. Kostja nõustus üksnes põhjusel, et teisi pakkumusi tööde kiireks alustamiseks sel ajal ei olnud. Kostja on TV-le ja RO-le tasunud kokku 148 000 krooni. Kostja pangakonto andmetest ilmneb, et tema poolt väljavõetud sularaha, mille ta andis TV kätte, kasutati nii ehitusmaterjali ostmiseks kui ka arvestati töötasu katteks. Maakohtu otsus ja põhjendused
g 1 alusel).
Vaidlust ei ole, et pärast kostja elamu (kaasomandis) ülevaatamist TV ja RO poolt saadeti kostjale 05.08.2010 hinnapakkumine RO e-posti aadressilt. Pakkumine on allkirjadeta ega kajasta tööde tegijat, pakkumise kaaskirjaks olevale e-kirjale on nimede poolest alla kirjutanud TV ja RO. Ka järgmisel päeval saadetud materjalide loetelu kaaskirjal on all samad nimed. Nimetatud tõenditest, eelkõige sellest, et pakkumuse esitas hagejaga mitteseotud isik, ei saa teha järeldust, et pakkumuse on esitanud hageja. Asjaolu, et TV nime ja telefoninumbri taga on e-posti aadress XXX@XXX, seda ei kinnita. Sisuliselt toimusid lepingueelsed läbirääkimised, mis päädisid sellega, et hinnapakkumisest läks tegelikult tööks vaid selle esimene osa. Keegi menetlusosalistest ei väida, et lepingupoolte osas oleks üldse mingit arutelu toimunud. Hageja pidanuks juba kas hinnapakkumises või saadetud e-kirjades selgitama, kellega kostja lepingu sõlmib. Kostja kui füüsilise isiku puhul ei saa tema enda elamu katusevahetustööde juures eeldada, et tema sõlmib lepingu juriidilise isikuga, keda üheski temale edastatud dokumendis/kirjas ei mainita. Tõendamist ei leidnud, et vähemalt kuni 2011. a kevadeni, mil TV ja RO käisid kostja juures dokumentidega ja üritasid leida lahendust väidetavalt tasumata summadele, oleks kostjani jõudnud
3(8)
mistahes dokument/arve vms, millelt nähtub OÜ Heidrun või millest saaks teha järelduse, et kostja oli nimetatud juriidilise isikuga lepingu sõlminud. TV poolt vande all esitatud väited, et algusest saadik oli kokkulepe, nagu peaks RP töövõtjana käsitlema OÜ-d Heidrun, ei ole veenvad ega kooskõlas muude tõendite ja poolte enda käitumisega. Äriühing ei esitanud 2010. aastal raamatupidamiskohustuslasena majandussurutise tingimustes arveid kostjale tasumiseks ega nõudnud sisuliselt mingit ettemaksu. Kogu suhtlus toimus kostja, TV ja RO vahel. Sisuliselt töö teostamisel abitööjõudu ei kasutatud (v.a pärast tööde lõppu VÕ osade tööde lõpetamiseks). Seetõttu ei ole hageja suutnud kohut veenda, et lepingulised suhted olid hageja ja kostja, mitte kostja ja füüsilistest isikutest TV ja RO vahel. Nimetatut kinnitab, et RO ei ole enda väitel kunagi OÜ-s Heidrun töötanud ega kõnealuse objekti osas tasu saanud. Samuti viitab kokkulepetele/lepingule just füüsiliste isikute vahel vaidlustamata asjaolu, et kostja on RO-le puitmaterjalide eest otse pangaülekandega tasunud. Õige ega mõistlik ei ole tõlgendus, et osad kokkulepped teatud materjalide (plekk, kinnitusvahendid vms) või tööde osas sõlmiti kostja ja TV vahel ja osad neist kostja ja OÜ Heidrun vahel. See, et osad materjalid on ostetud OÜ Heidrun poolt (osad on samas makstud TV enda poolt), ei muuda nimetatud äriühingut lepingu pooleks, s.t ei muuda ära varasemalt füüsiliste isikute vahel kokkulepitut. Seda ei tee ka arve(te) hilisem kajastamine raamatupidamises, pealegi ei nähtu arve nr E2910 hageja käibeandmikes, vaid selleks tuleb selgitada käibedeklaratsioone. TV ainuisikuline kinnitus, et tellijaga räägiti OÜ-st Heidrun, ei ole piisav, RO ütlused on selles osas laialivalguvad, ebakonkreetsed („tööd pidid käima läbi OÜ Heidrun“, „lepped sõlmis OÜ Heidrun, mina nendega ei tegelenud“). Selgelt usutavam on kostja väide, et TV ja RO üritasid kasutada muude OÜ Heidrun või RO enda objektide (võimalik, et ülejäänud) vahendeid eneste kui füüsiliste isikutena kostjale töö tegemiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, mistõttu hageja nõudel ei ole alust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
lg
2).
Kostja
möönis
erinevates
Kostja avaldas oma seletuses, et soovis ametlikku lepingut firmaga, kuna kostjal oli vaja saada dokumente tööde teostamise kohta teistele kaasomanikele esitamiseks. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kostjal oleks võimalik neid olnud saada füüsiliselt isikult, kellel puudub võimalus väljastada arveid. Kostja teadis väga hästi, et lepingupooleks oli OÜ Heidrun. Pole eluliselt usutav, et TV oleks füüsilise isikuna teinud töid ning maksnud saadavalt tasult hilisemalt tulumaksu olukorras, kus tal oli ettevõte, kes oli käibemaksukohustuslane ning kellel oli õigus tööde teostamiseks soetatud materjali osas arvata maha sisendkäibemaksu. Jääb arusaamatuks, miks ei ole kohus aktsepteerinud hageja poolt kostjale katusetööde teostamiseks hangitud materjalide eest esitatud nõuet. Hageja tõendas, et on soetanud kaubad kolmandatelt isikutelt ning on need viinud XXXXX X kinnistule (näiteks AS Ruukki Products 20.09.2010 arve nr 1010032). Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kellel on võimalik saada riigilt tagasi käibemaksu,
4(8)
telliks materjalid eraisikuna ning võõrandaks need füüsilise isikuna edasi, teades, et maksuhaldur võib sellist tegevust pidada ettevõtluseks, mis tooks füüsilisele isikule kaasa maksuriski. Ka OÜ Stanmont arve tööde teostamise eest XXXXX X kinnistul tõendab, et kostja soovis kõiki töid dokumenteerida, et kostjal oleks võimalus esitada nõue kaasomanike vastu. Ehitusturu majandussurutise tingimustes dikteerivad lepingutingimusi tellijad. Selleks, et oleks võimalik mingisugust tööd teha, pidi töövõtja aktsepteerima tellija tingimusi. RO ütlused, et tööd pidid käima läbi OÜ Heidrun ja et lepped sõlmis OÜ Heidrun, ei ole arusaamatud. Tunnistaja on kinnitanud, et tööd teostas ja lepingu sõlmis OÜ Heidrun. Maakohus oleks pidanud TsMS § 262 lg 8 kohaselt küsima RO-lt täiendavaid küsimusi kohtu jaoks ebaselgete asjaolude kohta. Kuna kohus seda teinud ei ole, oleks kohus pidanud RO ütlusi tõendina aktsepteerima. Kohtuotsus on vastuoluline (TsMS § 436 lg 1). Maakohus on otsuses välja toonud fakti, et menetlusosalised ei väida, et lepingupoolte osas oleks üldse mingit arutelu toimunud. Samal leheküljel aga kohus nendib fakti, et TV on andnud ütlusi, et tellijaga räägiti OÜ-st Heidrun ja sama asjaolu kinnitab ka RO poolt antud tunnistus. Järjelikult on TV kui ühe menetlusosalise (hageja) seaduslik esindaja väitnud, et vestlus lepingupoolte üle on toimunud ja seda on esile toonud ka RO antud ütlused. Ka kostja ise on väitnud, et soovis tööde teostajaks ettevõtet. Kohus on varasemalt sisuliselt nõustunud faktiga, et lepingupooleks oli OÜ Heidrun. 05.02.2013 kohtuistungi protokollis selgitab kohus hagejale, et hagejal lasub suur tõendamiskoormis, kuivõrd kostja on vaidlustanud pea kõik asjaolud peale lepingu sõlmimise. Seega on kohtu otsus sisult vastuoluline kohtu enda poolt tuvastatud asjaoludega. Maakohus on tuginenud valesti asjaolule, et vähemalt kuni 2011. a kevadeni ei ole kostjani jõudnud mistahes dokument/arve vms, millest nähtub OÜ Heidrun või millest saaks teha järelduse, et kostja oli nimetatud juriidilise isikuga lepingu sõlminud. Pooled on kinnitanud, et kokkuleppe kohaselt tuli arved ning dokumendid esitatakse kostjale peale tööde lõpetamist. Kostja on andnud vastuolulilisi ütlusi arve saamise kohta. Kostja on öelnud, et sai arve 2011 kevadel, kui TV käis raha küsimas, kuid ei teadnud siiski enne sügist inkassolt tulnud kirja OÜ-st Heidrun midagi. Nii kevadel 2011 kostjale antud kordusarve kui ka sügisel 2011 inkassost saadud arve olid identsed. Maakohus ei ole otsuse tegemisel hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja täielikult ning otsus on olulises osas põhjendamata (TsMS § 232 lg 1; TsMS § 436 lg 1). Asjas on lahendamata veel küsimused seoses tööde teostamise ulatuse ja makstud tasu osas, mistõttu ei ole ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse rahuldamise korral iseseisvalt võimalik otsust teha ning asi tuleb saata tagasi lahendamiseks maakohtule. Vastus apellatsioonkaebusele
5(8)
talle pakkumise TV ja RO ja OÜ-st Heidrun kuulis ta alles 2011. aastal, kui tuli kiri inkassost. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et ei ole tõendatud, et kostja sõlmis töövõtulepingu hagejaga.
6(8)
esindaja seletuses sisalduva lause „... ja OÜ Heidrun oma oli kõige odavam“ alusel järeldust, et kostja võttis omaks või tunnistas hagejaga lepingu sõlmimise fakti.
7(8)
eeldada. Samuti on mõistetamatu, et pakkumises on kaaspakkujana märgitud RO, kellel väidetavalt ei olnud OÜ-ga Heidrun mingit töö- ega ametialast sidet.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.