Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-13-301 linnas (esitatud foto ja kinnistusraamatu väljatrükk I kd tl 90 ja 92). Kokkuleppele eelnevalt käisid hageja juhatuse liige T. V., ja R. O., kes on hageja koostööpartneriks (ta ei ole olnud kunagi hageja töötaja), 2010.a juuli lõpus või augusti alguses tutvumas nimetatud objektiga. Objekti tutvumise käigus avaldas kostja, millistele töödele ta soovib saada hinnapakkumist. Kõikide pakkumiste osas oli kostja sooviks, et pakkumised oleks kajastatud ilma materjalide hindadeta. Pakkumine edastati kostjale e-kirja teel (I kd tl 34). Kostja poolt anti hageja poolt esitatud hinnapakkumisele katusetööde teostamise osas suuline nõusolek ning hageja töötajad asusid kostja juures alates 23.08.2010 tööle. Hinnapakkumine sisaldas vastavalt kokkulepitule vaid tööde eest makstavat summat, materjale ei olnud sisse arvestatud ning neid pidi esialgu hankima kostja. R. O.a poolt kostjale 06.08.2010.a saadetud e-kirjas teavitas R. O. kostjale (I kd tl 34), et kui kostja on saanud pakkumised materjalidele, sooviksid hageja ja R. O. pakkumised üle vaadata, kuna on võimalus, et hageja ja R. O. saaksid materjale soodsama hinnaga. Nii sõlmis R. O. kostjaga suulise kokkuleppe, millega R. O. tarnis ehitustegevuse teostamiseks ehitusobjektile puitmaterjali ja kinnitusvahendid. Nimetatud ehitusmaterjali eest tasus kostja ülekandega otse R. O.a arvelduskontole 40 000 EEK. Katusepleki ning nendega seotud lisatarvikute ja soojustusmaterjali ning tuuletõkkeplaadi tarnimises lepiti suuliselt kokku hagejaga. Samuti lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et tekkinud ehitusprügi utiliseerib hageja, kuid kostja peab hagejale vastavad kulud tasuma. Konkreetset tööde teostamise konkreetset tähtaega kokku ei lepitud, kuna katusega seotud tööde teostamine sõltus olulisel määral ilmastikutingimustest ning samuti materjalide olemasolust. Tööde lõpetamise osas oli üldine plaan, et see toimub 2010.a jõuludeks. Hageja poolt teostasid töid T. V. ja R. O. (fotod I kd tl 202-204). Hageja teostas kostja juures töid ajavahemikul augustist novembrini 2010. Hageja andis kostjale pärast tööde teostamist objektil üle 26.11.2010 arve nr E2910 (I kd tl 36) summas 72 540.32 krooni (mille ekvivalendiks on 4636.18 eurot). Arvel on kajastatud hageja poolt enda kuludega soetatud materjalid, osutatud teenused ning ka tööraha. Arvel kajastatud ostetud katusepleki kohta on hageja esitanud ka Ruukki Products AS arve (I kd tl 91, tasumise maksekorraldus tl 197), prügiveo osas on hageja esitanud eraldi arved (I kd tl 132-139). Lisaks on hageja esitanud maksekorraldused arvel kajastatud materjalide tasumise eest hageja või juhatuse liikme pangakaardiga (I kd tl 198-201). Kostja ei ole hagejale arvet nr E2910 tänaseni tasunud. Hageja esitas kostjale veelkordselt meeldetuletuse tasumata arvest oma 23.05.2011 e-kirjaga (I kd tl 35), kuid kostja ei ole vaatamata sellele oma kohustusi täitnud. Lisaks arvel nr E2910 märgitud summa tasumisele nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras kokku 836.86 eurot (perioodi 1.12.201031.12.2010 summas 29.208 eurot, perioodi 1.01.2011-30.06.2011 summas 183.593 eurot, perioodi 1.07.2011-30.06.2012 eest 355.363 eurot ning perioodi 1.07.2012-3.04.2013 eest 268.713 eurot), kokku seega 5473.04 eurot . Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamise päevast, s.o 04.04.2013 viivised 0,021% põhivõla jäägilt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja on oma vastuses (I kd tl 82-83), teistes menetlusdokumentides (I kd tl 108-111, 141148, 168-172, 190-191, II kd tl 2-3) ja kohtuistungeil asunud seisukohale, et tema ja hageja vahel ei ole lepingulist suhet olnud. Hagiavaldusele lisatud e-kirjadest esimese on saatnud R. O. (e-postilt x) ja selle lõpus on märgitud T. V.i ja R. O.a telefoninumbrid. Selles kirjas ei ole ühtegi viidet sellest, et pakkumise tegijaks on OÜ Heidrun. Järgmises e-kirjas ei märgita samuti, et pakkumise tegijaks on hageja. Kirja lõpus on toodud T. V.i nimi ja telefoni number, lisatud on ka e-posti aadress, kus figureerib küll kiri (heidrunoy), kuid kostja ei saa sellisest kirjest teha muid järeldusi,kui et tegemist on T.V.i

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301 poolt valitud e-posti aadressiga. Sama kirja lõpus on toodud R. O.a nimi , telefoninumber ja meiliaadress x. Pakkumine ise on täiesti anonüümne, kirjeldab hulga töid, mida kostja pole kunagi soovinud ja seega ebaselge, kellelt täpselt saadetud. Nendest kirjadest ei selgu, kas pakkujateks on 2 eraisikut või üks neist, rääkimata juriidilisest isikust. Selliste pakkumiste alusel pole võimalik sõlmida ühtegi konkreetset lepingut ehitustööde teostamiseks, sest lepingu sõlmimiseks puuduvad elementaarsed andmed. OÜ Heidrun ei olegi sõlminud kostjaga mingit töövõtu lepingut, kuigi juhul, kui hageja soovib väita, et ta seda tegi, peaks ta käibemaksukohuslasena vastava lepingu sõlmimist tõendama. Kostja taotluse alusel on hageja esitanud oma käibeandmikud ja käibedeklaratsioonid perioodi august-november 2010 kohta (I kd tl 158-166). Hageja märgib, et käibedeklaratsioonidest ei ole võimalik tuvastada, kas vaidlusalune arve kuulus hageja käibe hulka, kuid käibeandmike abiga saab sellise järelduseni jõuda. Kostja leiab, et hageja kirjeldatud juriidilise isiku OÜ Heidrun tegevus on üllatav, imelik ja eluliselt mitteusutav. Väidetavad katusetööd teostati 2010.a. s.o “masu“ ajal. Sellel ajal kehtinud tööpraktika kohaselt ei teostatud ilma ettemaksuta ühtegi tööd. Hageja aga kirjeldab olukorda, kus OÜ Heidrun väidetavalt alles 6 kuud hiljem hakkas raha küsima. Eluliselt on aga usutav, et teatud eraisikud tegid Xxxxxx,Xxxxx xx x ehitustöid, on saanud oma tasu täielikult kas sularahas või ülekandega kätte ja peale T.V.i vastu kriminaalasja algatamist on kättemaksuks pöördutud kohtusse käesoleva hagiga. Hageja ajab segamini, et T. V. ja OÜ Heidrun ei ole samad isikud õiguslikus mõttes. Kui kohus sellise pooltevahelise lepingulise suhte siiski tuvastab, siis leiab kostja, et tema ei võlgne hagejale midagi ja on omalt poolt vastavad summad tasunud järgnevate põhjenduste/tõendite kohaselt. Hageja hinnapakkumine oli kuupäevade, allkirjade ja kooskõlastusteta, hagile lisatud arvet nr E2910 ei ole kostja kunagi vastu võtnud. Lepingulise suhte tuvastamise puhuks märgib kostja seetõttu, et viivise arvestus on hageja poolt esitatud ebaõigesti (kostja ei ole arvet enne 2011.a kevadet näinud). Hageja edastas kostjale hagiavalduse lisas näidatud hinnapakkumise. Hageja sai samal ajal veel vähemalt viis hinnapakkumist katusetööde teostamiseks. Hageja seisukoht, et hinnapakkumise edastamisega on just kui kostja poolt aktsepteeritud tööde tegemine hageja poolt selliste hindadega ja ulatuses, ei ole kuidagi põhjendatud. Kuivõrd teised firmad olid nõus katusetööd teostama 50 000 EEK eest, nõustus T.V. selle töö saamiseks samamoodi tööd teostama sama hinnaga. Tööde maksumuseks kokku pidi olema 100 000 krooni (50 000 töö ja 50 000 materjalid, milliste osas konsulteeris kostja firmas Decora). Hagejal on arusaamatud kostja väited lepingu hinna osas. Ei hageja ega ka R.O. ei ole sellist kokkulepet sõlminud. Konkreetselt oli nähtuvalt 05.08.2010 hinnapakkumisest tööde teostamise tasuks 56 000 krooni. Kostja on tellinud Xxxxx x maja ehituse osas teostatud tööde ekspertiisi, mille kohta on Fesmani OÜ väljastanud 21.10.2010 ka vastava kalkulatsiooni (I kd tl 131), mille kohaselt on katusega seotud tööde maksumuseks koos materjalidega kokku oli 211 505 krooni (13 517.63 eurot). Esitatud dokumendis toodud katust puudutavate tööde osas on hageja teinud kostjale kõiki töid (v.a korstna pitsi ehitus ja osaliselt ka vintskappide ehitus). Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et kogu lepingu maksumus koos materjalidega oleks olnud 100 000 krooni nagu väidab kostja. Kostja nõudis hagejalt ametlikku lepingut ja kuludokumente. Kostja oli nimetatud dokumentatsioonist äärmiselt huvitatud, sest tegemist on kaasomandiga. Pärnu Maakohtu

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301 menetluses on kostja hagi A.O. ja T.P.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomanikelt hoone säilitamiseks vajalike kulutuste nõudes ja kuludokumendid katuse kohta on ülimalt vajalikud. Hageja keeldus algselt igasuguste dokumentide väljastamisest kostjale, väites, et hiljem võib need tuua. Töödega pidi alustatama augustis 2010 ja need pidid lõppema kolme nädala jooksul. 2010.a detsembrikuuks ei olnud tööd veel lõpetatud ja T. V. väitis, et lõpetab tööd kevadel, s.o uuel aastal. Aasta lõpus küsis T. V.iga koos katusetöid teinud R. O. kostjalt 8000 krooni telefoni teel. Kuivõrd tööd olid lõpetamata, siis selgitas kostja R. O.ale, et kui tehakse tööd lõpuni, võib veel arved üle vaadata ja juhul, kui on lisandunud mingi lepinguväline kulu, siis maksab kostja juurde. T. V. jättis ootamatult katusetööd seisma. Üks pool katust oli siis pandud, teine pool oli ilma plekita, roovituse all ja seisis niimoodi mitu kuud. Kuigi kile oli peal, toimus ikkagi osaline läbisadu. Novembri lõpus tuldi uuesti tööle. Novembri lõpuks oli katus peal sellisel kujul nagu ta lõpuks jäi. Selleks ajaks oli kostja T. V.ile tasunud kõik kokkulepitud summad (kokku 148 000 krooni), mis on oluliselt rohkem, kui algses kokkuleppes. Kostja poolt vastavate summade tasumise kohta on ta esitanud tõenditena oma pangakonto väljavõtte (I kd tl 173-185), mille põhjal selgitab järgmist: Kostja võttis 23.08.2010 välja 10 000 EEK, tehes seda kolmel korral. Kostja sõnade kohaselt osteti sellest rahast vähemalt 10 000 EEK eest ehitusmaterjale (hageja poolt esitatud käibeandmiku andmed augustikuu kohta 2010 näitavad katusetöödeks sobivate materjalide ostu järgmiselt : 23.08.2010 – Janere-materjalid summas 2295 EEK; 23.08.2010 - Espakmaterjalid summas 750 EEK; 23.08.2010 - Espak-materjalid (arve nr 1040847) –summas 6960 EEK; 26.08.2010 – Espak-materjalid summas 2317.92 EEK; 30.08.2010 Espakmaterjalid summas 670.80 EEK, s.o kokku summas 10 005 EEK. Seega 23.08.2010 sularahas väljavõetud 30 000 EEK-ist tasus kostja 10 000 EEK materjalide ostuks ja 20 000 EEK tööraha ettemaksuna. 24.-25.08.2010 tasus kostja täiendavalt 30 000 EEK tööraha ettemaksuna vastavalt konto väljavõttele. Lisaks ilmneb, et 12.10.2010 on välja võetud 20 000 EEK kostja arvelt märkusega,et see raha on läinud R. O.ale ehitusmaterjalide eest. 18.10.2010 on kostja võtnud märkusega „katus“ välja 2 x 10 000 EEK ja ühekordselt 20 000 EEK märkusega „R. O. ehitusmaterjal“; 03.09.2010 võttis kostja välja oma pangaarvelt 8000 EEK katuse tarbeks; 25.10.2010 võttis ta välja 3 x 10 000 EEK, s.o 30 000 EEK katuse ehituseks. Need rahasummad andis ta sularahas üle T. V.ile. Hageja poolt esitatud septembrikuu käibeandmikust ilmneb, et 20.09.2010.a. on ostetud RUUKKI materjalid ja tasutud selle eest 25 504.09 EEK. Kostja on seisukohal, et hageja on arvetega tekitanud täieliku segaduse ja välja arvatud augustikuu, tema andmed ei klapi. Küll aga on kostja T. V.ile ja R. O.ale (kes ei lubanud ülekandele märkida, et tegemist on töörahaga) tasunud eelnevast lähtuvalt kokku 148 000 EEK katusetööde eest. Kostja on seisukohal, et hageja on täielikult (ja ilmselt tahtlikult) ajanud segamini enda ja eraisik T. V.i poolt tehtu. Võttes ette töö eraisikuna (soovides hoiduda maksudest) on T. V. kasutanud oma nn firma kaarte materjalide ostmiseks ja hinnasoodustuse saamiseks. Sellel põhjusel ei lubanud ta ka kostjal endal osta välja materjale. T. V. on selliselt saanud toimida põhjusel, et omades samaaegselt tööobjekte OÜ-s Heidrun, kirjutas ta nendele objektidele nn maha materjale, mida kasutas eraisikuna tööde teostamisel objektidel, milliste kohta polnud OÜ Heidrun lepinguid ja kus T. V. teostas töid eraisikuna (näiteks ka koos R. O.aga). Kostja tasus sularahas, sest temalt nõudis seda T. V., lubatud tšekid materjalide kohta on aga siiani saamata ja nende küsimine tõi kaasa kallaletungi J. B.le ja viimase pöördumise politseisse. J. B. on kohtuistungil kostja taotlusel üle kuulatud ka tunnistajana.

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301

Kostja kinnitusel jäid aga töid teinud isikutel tegemata järgmised lepingulised tööd:

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301 xxxxxx vald kui muud omavalitsused. Prügi käitlemise osas on kohus kostja taotlusel kohtuistungil üle kuulanud tunnistaja A.S.. Hageja märgib, et eterniidi tahvli kaal (suurus ca 1m2) on 15 kg. Kokku oli katuse pindala ca 160 m2 . See teeb koguseliselt ca 2,4 tonni. Lisaks sellele tekkisid ehitusjäätmed ehitusobjektil veel teiste tööliste poolt samal objektil tekitatud lammutustöödest (objektil töötas veel inimesi, nt OÜ Stanmonti arve ja akt teostatud ehitusmontaažtööde kohta I kd tl 205-206). Siia kuulus ka näiteks korstnapitsi lammutamisel tekkinud tellised ja ka vettinud laastud. Seega on tekkinud kulu suurus vastavuses hageja poolt arve(te)s esitatud suuruses. Arvetel märgitud prügi päritolu on hageja arvates ilmselt genereeritud arvutisüsteemi poolt ning hageja sellele prügi äraviimisel tähelepanu ei pööranud. Hageja hinnangul võis osa eterniidist minna prügilas ka muude ehitusjäätmete alla. Kuivõrd arved olid kahtlased, palus J. B. jätta need kontrollimiseks kostja juurde (või teha koopiad) ja kinnitas, et kui selgub, et kostja on kokkulepitust vähem maksnud, tasutakse vahe kindlasti. Asjade selline käik vihastas aga T. V.it, kes tahtis hakata kostja õuest saematerjali ära vedama. Kui kostja ütles, et ei luba seda teha, kuna see materjal on kostja ostetud, läks T. V. J. B.le kallale, kägistas teda kõrist, lubas ära tappa. Samuti peksis T.V. kostja õues jalaga kostja koerakutsikat. Kannatanu J. B. helistas politseisse. Algatati kriminaalmenetlus. 02.09.2011.a. kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel, s.o ikkagi süüteokoosseisu olemasolul. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud tema vastu täiesti põhjendamata nõude. Hageja tegeles samaaegselt mitmel objektil tööde tegemisega. Oli märgata, et ta ei toonud kostja juurde mitte esmast(uut) materjali, vaid teistelt objektidelt ülejäänud asju (näiteks laudu) ja sisuliselt uputas ühe objekti teise sisse. Hageja ei ole tõendanud ei tehtud tööde ulatust ega materjali maksumust. Hageja ilmus välja ligemale pool aastat hiljem ja hakkas nõudma uskumatult suuri summasid. Kostja elamu katuse vahetus ei saa maksta 160 000 - 200 000 EEK ehk 10226,25 ja enam EUR. Kui lahkhelide tekkimisel kostja tegi ettepaneku pöörduda eksperdi poole, kes hindaks maja katuse tööd ja materjalid, oli hageja sellele kategooriliselt vastu. 03.06.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja jäi samuti oma vastuväidete juurde. Kohus kuulas poolte taotlusel lisaks ülalnimetatuile ära tunnistajana R. O.a ning hageja seadusliku esindaja T. V.i ja kostja R. B. vande all. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Antud asjas saab kõne alla tulla VÕS § 635 lõike 1 kohane töövõtuleping – leping, millega kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et pärast kostja elamu (kostja on küll üks kaasomanik) ülevaatamist T. V.i ja R. O.a poolt saadeti kostjale 05.08.2010 hinnapakkumine R. O.a e-posti aadressilt. Pakkumine (I kd tl 33) on allkirjadeta ega kajasta tööde tegijat, pakkumise kaaskirjaks olevale e-kirjale on nimede poolest alla kirjutanud T. V. ja R. O.. Ka järgmisel päeval saadetud materjalide loetelu kaaskirjal on all samad nimed. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditest, eelkõige sellest, et pakkumuse esitas hagejaga mitteseotud isik (vt ka allpool) ei saa teha järeldust, et pakkumuse on esitanud OÜ Heidrun. Asjaolu, et T. V.i nime ja telefoninumbri taga on e-posti aadress [email protected], seda järeldust ei tekita. Sisuliselt toimusid lepingueelsed läbirääkimised, mis päädisid sellega, et hinnapakkumisest läks tegelikult tööks vaid selle esimene osa. VÕS § 14 lg 2 ütleb, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kuivõrd keegi menetlusosalistest ei väida (seda ei toodud esile ka tunnistajate jt ärakuulatud isikute ütlustes), et lepingupoolte osas oleks üldse mingit arutelu toimunud, pidanuks hageja juba kas hinnapakkumises või saadetud e-kirjades selgitama, kellega kostja lepingu sõlmib. Kohtu hinnangul ei saa kostja kui füüsilise isiku puhul tema enda elamu katusevahetustööde juures eeldada, et tema sõlmib lepingu juriidilise isikuga, keda üheski temale edastatud dokumendis/kirjas ei mainita. Samuti ei ole asjas leidnud tõendamist asjaolu, et vähemalt kuni 2011.a kevadeni, mil T. V. ja R. O. käisid kostja juures dokumentidega ja üritasid leida lahendust väidetavalt tasumata summadele (seda visiiti kinnitavad nii pooled ise vande all kui R. O. ja J. B.), oleks kostjani jõudnud mistahes dokument/arve vms, millelt nähtub OÜ Heidrun või millest saaks teha järelduse, et kostja oli nimetatud juriidilise isikuga lepingu sõlminud. T. V.i poolt vande all esitatud väited, et algusest saadik oli kokkulepe, nagu peaks R. P.a töövõtjana käsitlema OÜ-d Heidrun, ei ole veenvad ega kooskõlas muude tõendite ja poolte enda käitumisega. Kohus nõustub kostjaga selles, et jääb arusaamatuks, miks äriühing raamatupidamiskohustuslasena lepingu täitmise ajal olnud majandussurutise tingimustes ei esitanud kohtumenetluse käigus esiletoodud arveid juba 2010.aastal kostjale tasumiseks ega nõudnud sisuliselt mingit ettemaksu. Kuivõrd kogu suhtlus toimus ühelt poolt kostja ja teiselt poolt T. V.i ja R. O.a vahel ning viimatinimetatud on ise selgitanud, et sisuliselt nad töö teostamisel abitööjõudu ei kasutanud (v.a pärast tööde lõppu V. Õ. osade tööde lõpetamiseks), ei ole hageja suutnud kohut veenda, et lepingulised suhted olid hageja ja kostja, mitte kostja ja füüsilistest isikutest töövõtjate T. V.i ja R. O.a vahel. Kohtu seisukohta toetavad ka asjaolud, et R. O. ei ole tema enda kinnitusel kunagi OÜ-s Heidrun töötanud ega kõnealuse objekti osas tasu saanud (nt alltöövõtjana, sest VÕS § 635 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult). Samuti viitab kokkulepetele/lepingule just füüsiliste isikute

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-301 vahel vaidlustamata asjaolu, et kostja on R. O.ale puitmaterjalide eest otse pangaülekandega tasunud. Kohus ei pea õigeks ega mõistlikuks tõlgendust, et osad kokkulepped teatud materjalide (plekk, kinnitusvahendid vms) või tööde osas sõlmiti kostja ja T. V.i vahel ja osad neist kostja ja OÜ Heidrun vahel. See, et osad objektil kasutatud materjalid on tõepoolest ostetud OÜ Heidrun poolt (osad on samas ka makstud T. V.i enda poolt – nt I kd tl 200-201), ei muuda nimetatud äriühingut lepingu pooleks, s.t ei muuda ära varasemalt füüsiliste isikute vahel kokkulepitut. Seda ei tee ka arve(te) hilisem kajastamine raamatupidamises, pealegi ei nähtu arve nr E2910 hageja käibeandmikes, vaid selleks tuleb selgitada käibedeklaratsioone (I kd tl 161, 162 ja 166). T. V.i ainuisikuline kinnitus, et tellijaga räägiti OÜ-st Heidrun, ei ole piisav, R. O.a ütlused on selles osas laialivalguvad, ebakonkreetsed („tööd pidid käima läbi OÜ Heidrun“, „lepped sõlmis OÜ Heidrun, mina nendega ei tegelenud“). Kohtule on selgelt usutavam kostja väide, et T. V. ja R. O. üritasid kasutada muude OÜ Heidrun või R. O.a enda objektide (võimalik, et ülejäänud) vahendeid eneste kui füüsiliste isikutena kostjale töö tegemiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, mistõttu hageja nõudel ei ole alust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik hagejat asendada, mistõttu ei oma asjas tähtsust võimalike T. V.i rahaliste nõuete osas esitatud tõendid ning kohus neid ei käsitle. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ T. Talviste kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.