Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.04.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-58314
Kohtuasi
AI hagi OÜ A vastu hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AI apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2161,86 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AI (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Marina Smirnova Kostja OÜ A (registrikood XXXXXXXXX, asukoht XXXX X-XX XXXXXXX), esindaja AS
Istungi toimumise aeg
17.03.2015
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.01.2015 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt A 2199,90 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 90 senti hüvitist AI kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ A kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 09.09.2014 otsusega rahuldati AI avaldus ja mõisteti OÜ-lt A välja AI kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu summas 2199,90 eurot. OÜ A esitas 01.10.2014 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja täpsustas oma taotlust 03.10.2014. AI (hageja) esitas 03.11.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ A (kostja) vastu hüvitise summas 2161,86 eurot saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 02.07.2012 tööleping, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle lukksepana. 08.07.2014 teatas kostja suuliselt hagejale, et kostjal ei ole hagejale tööd anda ning lubas helistada, kui kostjal on hagejale uuesti tööd pakkuda. 17.07.2014 läks hageja tööle, kuna kostja ei olnud talle veel helistanud. Tööle jõudes palus kostja esindaja hagejal tagastada tööriietuse ja võtmed.
3.17.07.2014 saatis hageja kostjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks, kus märkis, et ütleb töölepingu üles alates 21.07.2014 seoses tööandjapoolse lepingurikkumisega. Nimelt kõrvaldas kostja alusetult hageja töölt ja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga. Ebaõige on kostja väide, et 08.07.2014 teatas kostja suuliselt hagejale, et 0910.07.2014 ei pea hageja tööle ilmuma, kuid tagasi tööle peab tulema 11.07.2014. Tegelikult solvus kostja seaduslik esindaja hageja peale ja kõrvaldas hageja karistusena töölt. Kostja esindaja ütles hagejale, et ta kutsub hageja tööle ise ja kuni selle ajani peab hageja mõtlema oma käitumise üle.
4.Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta ei ole töölepingu ülesütlemisavaldust kätte saanud. Hageja esitas töövaidluskomisjoni istungil tõendi postisaadetise teekonna jälgimise kohta, mis tõendab, et avaldus oli saadetud kostjale tähitud postiga, mille saabumisest informeeriti kostjat SMS-ga, telefoni teel ja e-kirjaga.
5.Hageja ülesütlemisavaldusega mittenõustumise korral oli kostjal õigus esitada avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kuni 18.08.2014. Seda kostja ei teinud, vaid tasus 17.07.2014 hagejale lõpparve summas 96,52 eurot ning 08.08.2014 kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest summas 64,56 eurot. Seega aktsepteeris kostja hagejapoolset ülesütlemisavaldust.
6.Kuna kostja on töölepingut oluliselt rikkunud, palub hageja tulenevalt töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg-st 4 kostjalt välja mõista hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mis on 2161,86 eurot (ühe kuu keskmine oli 720,62 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja ütlused 17.07.2014 toimunu kohta on segased. Hageja käitub pahatahtlikult, moonutab fakte ning üritab kohut eksitada.
9.08.07.2014 teatas kostja tõesti suuliselt hagejale, et kostjal ei ole hagejale tööd pakkuda ning 09-10.07.2014 ei ole tööle ilmumine kohustuslik. Kostja palus hagejal tööle tagasi tulla 11.07.2014, aga kostja ilmus tööle alles 17.07.2014 ja hakkas kostja esindajat süüdistama selles, et makstava palgaga ei ela hageja pere ära ning teatas, et läheb tööle Soome, kus töökoht on juba ees ootamas. Asjaolu, et kostja tasus 17.07.2014 hagejale saamata palga 96,52 eurot, ei saa pidada kostja nõusolekuks lõpetada leping TLS § 91 lg 2 alusel.
10.Kostja sai hageja ülesütlemisavalduse kätte alles 2014. aasta augustis koos teiste töövaidluskomisjoni poolt edastatud dokumentidega. Kostja ei ole saanud teavitusi SMS ega e-posti teel. Ülesütlemisavaldusele on kostja esitanud oma vastuväited töövaidluskomisjonile esitatud vastuses.
11.Hageja on saanud keskmiselt töötasu 586,40 eurot kuus, mitte 720,62 eurot, nagu väidab hageja.
12.Hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, mis andis talle õiguse töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel.
13.Kostja palus tuvastada töölepingu lõppemine TLS § 85 lg 1 ja lg 4 alusel ning jätta hüvitise nõue rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 12.01.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli õigustatud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning kas ja millal on hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kostjale kätte toimetanud.
16.Hageja pidi tõendama, et ta oli õigustatud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja väited kostjapoolsest kohustuse olulisest rikkumisest, mis olevat andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on ebaõiged. Ainuüksi hageja tööga mittekindlustamine 09-10.07.2014 ei ole käsitletav kostjapoolsete kohustuste olulise rikkumisena olukorras, kus hageja pole vaidlustanud nende päevade eest keskmise töötasu saamist. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööga mittekindlustamine oleks jätkunud ka pärast eeltoodud kuupäevi. Samuti ei ole hageja väitnud, nagu oleks tal vaatamata töölt ajutisele puudumisele jäänud töötasu saamata.
17.Hageja selgitused töölepingu ülesütlemise asjaolude kohta on vastuolulised ja segadusttekitavad ning seetõttu ei ole ka eluliselt usutavad. Kostjapoolset nõustumist töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel ei saa järeldada 17.07.2014 hagejale tasutud lõpparvest ega muudest kostja tegudest või avaldustest. Kuigi kostja ei ole esitanud kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei tähenda see, et käesolevas vaidluses hageja poolt nõutava hüvitise üle tuleks kostja väited töölepingu ülesütlemise sisulise alusetuse osas tähelepanuta jätta.
18.Kuna hagejal puudusid sisulised alused töölepingu ülesütlemiseks kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2), siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 ei ole mõistlik tõlgendada viisil, et töötajale hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks peaks tööandja alati esitama hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja hüvitisenõude vaidlustamiseks võis kostja esitada ka sisulised vastuväited töölepingu ülesütlemise sisulise põhjendatuse osas ja kohtul on võimalik kostja vastuväiteid arvesse võttes jätta hageja hüvitisenõue rahuldamata. Sellist tõlgendust toetab ka TLS § 100 lg 4 viimane lause, mis annab kohtule diskretsiooniõiguse hüvitise suuruse muutmiseks.
Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Kuna kostja ei vaidlustanud hagejapoolset töölepingu ülesütlemist, siis on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud 20.07.2014. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et 19.08.2014 kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuväiteid peaks lugema kostja sooviks ülesütlemisavaldus vaidlustada. Isegi kui 19.08.2014 vastuväiteid võib lugeda avaldusena hagejapoolse ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, siis on kostja rikkunud TLS § 105 lg-s 1 ettenähtud vaidlustamistähtaega.
21.Hageja ei vaidlusta kostja õigust vabastada hageja töölt seetõttu, et tal puudus võimalus kokkulepitud tööd tagada. Hageja vaidlustab seda, millistel asjaoludel hageja töölt vabastati ja kuidas see kostja poolt vormistati. Nimelt ei olnud hageja töölt vabastamise põhjuseks tööpuudus, vaid kostja seadusliku esindaja solvumine hageja peale ning karistusena eemaldati hageja töölt. Kostja esindaja lubas, et ta kutsub hageja tööle ise ning kuni selle ajani peab hageja mõtlema oma käitumise üle järele. Kostjapoolne oluline töölepingu rikkumine on see, et 08.07.2014 palus kostja esindaja alusetult hagejal töölt lahkuda ning ei helistanud kuni 17.07.2014 hagejale, vaatamata sellele et 11.07.2014 pidi tulema uus tellimus. Samuti kui hageja ise tööle tuli, siis palus kostja esindaja ilma igasuguse selgituseta hagejal tagastada tööriietuse ja võtmed.
22.Ebaõige on maakohtu väide, et hageja seletused töölepingu ülesütlemise asjaolude kohta on vastuolulised. Hageja märgib, et 15.07.2014 helistas ta tööle, kuid ei rääkinud kostja esindajaga, vaid hoopis töötaja SU-ga, kellelt ta sai teada, et tellimusi on, kõik töötajad töötavad ja hageja töökohal töötab uus töötaja, kes täidab hageja tööülesandeid. Hageja 17.07.2014 hommikul tööle selleks, et välja selgitada, millal ta tööle võib asuda. Kuna tööandja esindaja palus hagejal tagastada tööriietuse ja võtmed, siis hageja tõlgendas sellist käitumist kostjapoolse töölepingu lõpetamise soovina. Kuna kostja kirjalikku avaldust ei esitanud, siis esitas hageja 17.07.2014 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ei ole oma seletusi nimetatud asjaolude osas kunagi muutunud.
23.Hageja soovib pöörata tähelepanu kostja poolt esitatud 13.08.2014 keskmise töötasu tõendile. Nimetatud dokumendis on märgitud, et töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 91 lg 1 ning seega kinnitas kostja, et tööleping on erakorraliselt üles öeldud hageja algatusel. Kostja väidab, et ta rahuldas hageja soovi lõpetada tööleping ilma etteteatamistähtaega järgimata, kuid sellisel juhul oleks tulnud tööleping lõpetada poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kostja väidab, et töölepingu lõppemise aluseks oli hageja tahe minna Soome tööle. Sellist alust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 alusel. Vastustaja seisukoht
24.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
26.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole vaidlust:
*Alates 09.07.2014 ei ole kostja hageja juures tööülesandeid täitnud. * Hageja saatis kostjale 17.07.2014 tähitud kirjaga kostja tegutsemiskoha aadressile töölepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, põhjusel, et kostja kõrvaldas hageja töölt ebaseaduslikult ja ei võimalda tal enam töötada. Kostjale saadeti teade kirja saabumisest kostja asukoha aadressile, SMS teade saaja telefonile nr XXXXXXXX ja e-posti aadressile XXX@XXX. Kostja kirja vastu ei võtnud. *28.07.2014 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile seoses töölepingu lõpetamisega hüvitise saamiseks tööandjalt kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja sai 17.07.2014 postitatud töölepingu lõpetamise avalduse kätte koos töövaidluskomisjoni poolt saadetud dokumentidega 06.08.2014. *Kostja on vormistanud hagejaga töölepingu lõpetamise 16.07.2014 kuupäevaga TLS § 91 lg 1 alusel, see on töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel. *09.08.2014 esitas kostja töövaidluskomisjonile vastuse hageja avaldusele, milles märkis, et töölepingu lõpetamine töötaja poolt TLS § 91 lg 2 järgi ei ole asjakohane, kuna ei esinenud põhjuseid töölepingu lõpetamiseks sel alusel. *Kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet.
27.Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, siis TLS § 105 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemine hageja poolt küll kehtiv, kuid sellele vaatamata on kohtul õigus ja kohustus hinnata kostja vastuväidete alusel ülesütlemise sisulist põhjendatust hageja hüvitisenõude kontekstis. Maakohus tuvastas, et hagejal puudusid sisulised alused töölepingu ülesütlemiseks kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning seetõttu puudub alus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.
28.Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohtu järeldus on vastuoluline. Kui maakohus tuvastas, et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel, see on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, siis ei tõusetu enam küsimust sellest, kas tööandjapoolne kohustuste rikkumine toimus või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille alusel maakohus järeldas, et puudusid alused töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Mõlemad pooled on esitanud poolte suuliste avalduste ja tekkinud konflikti kohta oma versiooni. Hageja väidab, et 08.07.2014 saatis tööandja ta koju teadmata ajaks, kuna puudub töö, lubas helistada ja tööle tagasi kutsuda, kui tööd on. Hageja märgib, et tegelikult oli tööandja tema peale solvunud ja saatis ta koju oma käitumise üle järele mõtlema. 17.07.2014 läks hageja ise tööd küsima, kuid tööandja ilma selgitusteta palus tagastada tööriietuse ja võtmed. Kostja väitel teatati hagejale 08.07.2014, et 09.07 ja 10.07 tööd ei ole ning paluti tagasi tulla 11.07. Hageja ilmus töö juurde 17.07, hakkas kohe tööandjat süüdistama väikeses palgas, viskas tööandja lauale võtmed ja telefoni ning lahkus. Kumbki pool ei ole oma versiooni tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et üksnes 09.07 ja 10.07. hagejale tööd ei antud, nagu väitis kostja.
29.Ringkonnakohus leiab, et kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 1 alusel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut TLS § 91 lg 1 alusel, nagu kostja seda tegi. Kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse.
30.TLS § 105 lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti (Riigikohtu otsus 3-2-1-170-11).
31.TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-156-05), et seaduses ei ole sätestatud nõuet, et avalduse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri –elu või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud tahteavalduse edastamist. Avaldus on esitatud tähitud postiga. Postisaadetise teekonna jälgimise teate järgi on 18.07.2014 jäetud sellekohane teatis saajale aadressil Aiandi tee 21, Viimsi vald, mis on kostja kodulehe järgi tema asukoha aadress ja kus hageja ka faktiliselt töötas. Lisaks sellele on kostjat informeeritud postisaadetise saabumisest ka SMS teatega telefonis ja e-kirjaga. Seega tuleb lugeda töötaja avaldus kostja poolt kättesaaduks.
32.Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval ning hageja võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ka ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
33.Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendi kohaselt oli hageja keskmine töötasu 733,30 eurot kuus, millest lähtus ka töövaidluskomisjon hüvitise väljamõistmisel. Maakohtule esitatud hagis lähtus hageja väidetavalt temale reaalselt väljamakstud, see on neto töötasust 720,62 eurot. Kostja sellise summaga ei nõustunud ja märkis, et hageja keskmine neto töötasu töölepingu lõpetamisele eelneval kuuel kuul oli 586,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lähtuda tuleb tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendist, mille kohaselt hageja keskmine töötasu (bruto) oli 733,30 eurot. Seda tõendit ümberlükkavaid tõendeid kummagi poole poolt esitatud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2199,90 eurot. See on brutosumma, millest enne hagejale väljamaksmist kuuluvad mahaarvamisele kohustuslikud maksud.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse ja lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit
või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
35.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.