D L i hagi A L u vastu võlgnevuse välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D L i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1987,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D L (isikukood XXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kostja: A L (isikukood XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2013 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista A L ult 1987,36 eurot D L i kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A L u kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.07.08.2013 esitas D L (hageja) Harju Maakohtule hagi A L u (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1987,36 eurot ja jätta kohtukulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.05.2011 hageja ja kostja vahel osaühingu osa müügileping (müügileping nr 1). Vastavalt müügilepingu nr 1 p-le 3.1 müüs kostja Cargo Inkasso Invest OÜ osa (moodustab 100% osaühingu osakapitalist) hagejale hinnaga 32 051,37 eurot. Kostja ja hageja avaldasid, et ostuhind on kostjale sularahas tasutud enne müügilepingu nr 1 sõlmimist ning kostja kinnitas mainitud summa saamist oma allkirjaga müügilepingul nr 1. Vastavalt müügilepingu nr 1 p-le 2.1.3 on kostja poolt hagejale esitatud Cargo Inkasso Invest OÜ aruanded koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki Cargo Inkasso Invest OÜ varasid ja kohustusi ning Cargo Inkasso Invest OÜ-l ei ole kohustusi, samuti ei ole Cargo Inkasso Invest OÜ poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole hagejale esitatud dokumentides kajastatud.
3.Hageja ja Lemka Trading INC (registrikood 693693-1737627, Panama Vabariik) vahel sõlmiti 19.08.2011 osaühingu osa müügileping (müügileping nr 2), mille alusel Lemka Trading INC omandas RAIL FLEET SERVICES OÜ (Cargo Inkasso Invest OÜ uus ärinimi) osa (moodustab 100% osaühingu osakapitalist).
4.18.04.2013 sai hageja RAIL FLEET SERVICES OÜ kaudu Elisa Eesti AS 17.04.2013 kirja, millest said hageja ja RAIL FLEET SERVICES OÜ teada, et Elisa Eesti AS-il on nõue osaühingu vastu summas 1987,36 eurot tulenevalt 11.11.2010 liitumislepingust nr 984080, 11.11.2010 liitumislepingust nr 984115 ja 11.11.2010 liitumislepingust nr 984117.
5.Hageja tasus 02.08.2013 Elisa Eesti AS-ile 1987,36 eurot nõutud arvete eest. Eeltoodust lähtudes tekkis hagejal kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostja vastu summas 1987,36 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta kohtukulud hageja kanda.
7.Kostja ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks kostja teadlik hagi aluseks olevate kohustuste olemasolust. Kostja pole neid kohustusi võtnud, pole olnud neist teadlik ega allkirjastanud ühtegi dokumenti, mis oleks kaasa toonud hagi aluseks olevaid kohustusi osaühingule. Maakohtu otsus
8.17.12.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 05.11.2013 määruses selgitati pooltele muuhulgas, et kui nad soovivad TsMS § 405 lg 2 kohaselt ära kuulatud saada, peavad nad sellest kohtule teatama. Pooled ärakuulamist ei soovinud.
10.Kohus leidis hagiavalduses esiletoodud asjaoludele viidates, et seega on hageja täitnud teise isiku (Rail Fleet Service OÜ) kohustuse ja esitanud hagi nimetatud summa väljanõudmiseks kostjalt. Rail Fleet Service OÜ kohustus Elisa Eesti AS–i ees on tekkinud enne seda, kui äriühingu osa omandas hageja. Hageja on seisukohal, et kostja poolt talle müüdud asi (osaühingu osa) ei vasta lepingu tingimustele, hageja on seeläbi kandnud kahju ning nõuab selle hüvitamist hagejalt.
11.VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt asi ei vasta muuhulgas lepingu tingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Elisa Eesti AS-l oli nõue Rail Fleet Service OÜ vastu. Kostja väidab, et polnud sellise kohustuse olemasolust teadlik. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale osa müümisel esitatud dokumentatsioon ei kajastanud Elisa Eesti AS-i nõuet osaühingu vastu. Seega ei vastanud asi lepingu tingimustele.
12.Hageja vara on vähenenud, sest ta on tasunud Elisa Eesti AS-le Rail Fleet Service OÜ võla. Nimetatu ei ole siiski kohtu hinnangul käsitletav hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva kahjuna. Otsese varalise kahju näidisloetelu toob VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt hõlmab see eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
13.Omanik (sh eelmine omanik) ei ole vastutav äriühingu kohustuste eest. Hageja on tasunud vabatahtlikult Rail Fleet Service OÜ võla olemata selleks õiguslikult kohustatud. Nimetatud võla tasumiseks puudus õiguslik kohustus ka kostjal. Kuivõrd kostjal puudusid kohustused Rail Fleet Service OÜ ees, puudub hagejal alus tema poolt Rail Fleet Service OÜ eest tasutud summa väljanõudmiseks kostjalt.
14.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos lepingu rikkumise ja hageja vara vähenemise vahel. Kohus leidis eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
15.15.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja Harju Maakohtu 17.12.2013 otsuse täies ulatuses ja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda.
16.Hageja hinnangul on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud VÕS § 115 lg-eid 1-3, § 127 lg-t 1, § 128 lg-eid 1-3 ja §-i 225. Maakohus hindas valesti tsiviilasja asjaolusid. Seejuures juhib hageja tähelepanu asjaolule, et Cargo Inkasso Invest OÜ osa 27.05.2011 müügilepingu poolteks on füüsilised isikud – hageja ja kostja, kuid mitte hageja ja äriühing Rail Fleet Service OÜ (kuni 03.06.2011 oli osaühingu ärinimeks Cargo Inkasso Invest OÜ). Hageja arvates on ilmne, et hageja ja kostja vaheline osaühingu Cargo Inkasso Invest OÜ osa 27.05.2011 müügilepingu eesmärgiks on osaühingu osa ostmise viisil omandada äriühing (Cargo Inkasso Invest OÜ), kus mainitud 27.05.2011 müügilepingu hetkel puuduvad hagejale (ostjale) tundmatud kohustused kolmandate isikute ees (võlad).
17.Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist müügilepingust tuleneva kostja (müüja) vastutusega hageja (ostja) ees seoses hagejale üleantava asja lepingutingimustele mittevastavusega, kuid mitte osaühingu osaniku vastusega osaühingu kohustuste eest. On ilmne, et tegelikkuses hagejale 27.05.2011 müügilepingu järgi üleantava asja väärtus oli oluliselt madalam, kuna Elisa Eesti AS-il on mainitud osaühingu suhtes nõue summas 1987,36 eurot. Hageja viitab VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3, § 217 lg-le 1 ja § 217 lg 2 p-dele 1 ja 4 ning poolte vahel 27.05.2011 sõlmitud müügilepingu p-le 2.1.3, mille kohaselt kinnitas müüja, et ostjale esitatud osaühingu aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, samuti ei ole osaühing andnud garantiisid või tagatisi, mis ei ole esitatud dokumentides kajastatud. Kuna Elisa Eesti AS-il oli nõue Rail Fleet Service OÜ (endine Cargo Inkasso Invest OÜ) vastu, mis hagejale mainitud osaühingu osa müümisel esitatud dokumentatsioonis ei ole märgitud, siis VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 mõttes ei vastanud müügilepingu järgi hagejale üleantav asi (osaühingu osa) 27.05.2011 müügilepingu tingimustele.
18.Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et hageja poolt nõutav summa ei ole käsitletav hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva kahjuna, et hageja on tasunud vabatahtlikult Rail Fleet Service OÜ võla olemata selleks õiguslikult kohustatud ja kuivõrd kostjal puudusid kohustused Rail Fleet Service OÜ ees, puudub hagejal alus tema poolt Rail Fleet Service OÜ eest tasutud summa väljanõudmiseks kostjalt. Samuti on kohus vääralt leidnud, et puudub põhjuslik seos lepingu rikkumise ja hageja vara vähenemise vahel.
19.Hageja tugineb kaebuses VÕS § 115 lg-tele 1 ja 3, § 127 lg-le 1, § 128 lg-tele 1-3 ja §le 225 ja leiab, et maakohus oleks pidanud nimetatud sätteid kohaldama. Hageja leiab, et tal on õigus kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kuna on üsna ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Hageja juhib tähelepanu, et äriregistri andmetel ning Cargo Inkasso Invest OÜ 27.05.2011 ainuosaniku otsuse kohaselt kuni 27.05.2011 oli kostja samuti Cargo Inkasso Invest OÜ juhatuse liikmeks ja seetõttu pidi kostja teadma tegelikku Cargo Inkasso Invest OÜ majanduslikku seisundit. Hageja hinnangul tõendab see asjaolu, et Cargo Inkasso Invest OÜ osa 27.05.2011 müügilepingu sõlmimisel tegutses kostja tahtlikult või raske hooletusega hageja suhtes.
20.Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tegelikkuses Elisa Eesti AS-i nõue Rail Fleet Service OÜ vastu ei olnud ainuke. Ajavahemikul 05.09.2011-30.07.2012 said hageja ja Rail Fleet Service OÜ teada, et AS-l EMT, Fixus Mustamäe OÜ-l ja Tele 2 Eesti AS-il on nõuded Rail Fleet Service OÜ vastu kogusummas 1742,50 eurot. Rail Fleet Service OÜ maksis AS-le EMT, Fixus Mustamäe OÜ-le ja Tele 2 Eesti AS-ile kokku 1742,50 eurot ning hageja hüvitas Rail Fleet Service OÜ-le regressi korras mainitud kahju summa (1742,50 eurot). Seetõttu esitas hageja 15.11.2012 maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mille maakohus tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-46948 rahuldas. Hageja arvates on samuti ilmne, et hageja on tasunud Elisa Eesti AS-ile vabatahtlikult Rail Fleet Service OÜ võla summas 1987,36 eurot muuhulgas hageja ja äriühingu Lemka Trading INC vahelise Rail Fleet Service OÜ osa 19.08.2011 müügilepingu p .2.1.3. ja p.2.1.4. sätetega kooskõlas, so regressi korras. Mainitud Rail Fleet Service OÜ osa 19.08.2011 müügilepingu alusel tekkis hagejal müüja vastutus äriühingu Lemka Trading INC ees, kuna ajavahemikul 27.05.201119.08.2011 hageja oli Cargo Inkasso Invest OÜ ainsaks juhatuse liikmeks.
21.Lisaks on maakohus selgelt rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja § 436 lg-t 1. Hageja leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna kohus on otsuse tegemisel
selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluse edasine käik
22.30.01.2013 määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja määras tagastada kaebuse selle esitajale. Ringkonnakohus leidis, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused puuduvad.
23.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
24.18.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-56-14 rahuldas Riigikohus hageja määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
27.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning see tähendab ühtlasi seda, et kohtuotsuses sisalduv õiguslik hinnang kohtu ette toodud asjaoludele peab olema paikapidav. Pidades silmas Riigikohtu poolt käesolevas tsiviilasjas antud juhiseid, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole müügilepingu rikkumise tõttu kahju tekkinud. Kolleegiumi arvates on maakohus tõlgendanud ja kohaldanud asja lahendades vääralt materiaalõiguse normi ning see on toonud kaasa ebaõige lahenduse.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui osaühingu osa ostja saab nõuda kostjalt kui osaühingu osa müüjalt kahju hüvitamist, kui talle müüdi osaühingu 100%-line osalus ja müüja kinnitas müügilepingus, et osaühingul ei ole muid kohustusi kui müüja esitatud dokumentides märgitud kohustused, kuid hiljem esitab võlausaldaja ühingu vastu nõude kohustuse täitmiseks, millest müüja ostjat ei teavitanud, ja ostja täidab isiklikult osaühingu kohustuse.
29.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning müügilepingu puhul peab VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama ostjale üleantav asi lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115
ja 225 alusel, arvestades VÕS §-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.
30.Praeguses asjas oli müügilepingu esemeks osaühingu osa. Asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi mh ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja see pole vastuolus eseme olemusega. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks ka õigused. Õiguste hulka kuulub ka õigus osale. Kuna asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi ka osa müügi korral, on ka lepingutingimustele mittevastava osa üleandmise korral ostjal samad õiguskaitsevahendid nagu ülal märgitud. Osa lepingutingimustele vastavust hinnates tuleb hinnata, kas müüdud osa vastab lepingutingimustele, ning üldjuhul ei saa lähtuda osaühingu ega selle kaudu tegutseva ettevõtte omadustest. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et osaluse müümisel ei saa müügiesemeks olevat osalust üldjuhul samastada äriühingu majandatava ettevõttega, st omistada müüdavale osalusele lepingutingimustele vastavust hinnates äriühingu ettevõtte omadusi. Seega ei saa osaluse müümisel üldjuhul hinnata müüdud osa lepingutingimustele mittevastavuse raames ka äriühingu majanduslikku seisundit. Teisiti on aga olukord enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle. Kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel (vt Riigikohtu
28.märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 14).
31.Eeltoodud seisukohta arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et hagejale müüdud osa ei vastanud lepingutingimustele, sest osa müümisel hagejale esitatud osaühingu dokumentatsioon ei kajastanud Elisa Eesti AS-i nõuet osaühingu vastu, kuigi kostja oli kinnitanud müügilepingus, et osaühingul ei ole rohkem kohustusi, kui üleantud dokumentidest nähtub. Väär on aga maakohtu järeldus, et hagejal ei ole müügilepingu rikkumise tõttu kahju tekkinud, sest kummalgi osanikul ei olnud kohustust osaühingu võlga tasuda ja hageja tasus selle vabatahtlikult. Kolleegiumi arvates ei ole eelmärgitud asjaoludel tähtsust, sest osa müüja peab lepingu kohaselt täitma ja andma ostjale üle lepingutingimustele vastava osa.
32.Kuna asjas müüdi osaühingu 100%-line osalus, saab osa lepingutingimustele vastavust hinnates arvestada ka osaühingu omadusi, sh osaühingu kohustusi. Kui osaühingu 100%-lise osa müüja kinnitab müügilepingus, et osaühingul ei ole rohkem kohustusi, kui on ostjale teada antud, kuid hiljem esitab võlausaldaja osaühingu vastu nõude, millest ostjat müügilepingut sõlmides ei teavitatud, on müüja andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava osa ning on sellega põhjustanud ostjale kahju VÕS § 225 mõttes, kuna ei teavitanud ostjat kõigist osaühingu kohustustest. Sellisel juhul võib kahju suuruseks olla ka varjatud kohustuse suurus, kui kohustuse täitis 100% osaluse ostja.
33.Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja on Elisa Eesti AS-i nõude täitnud, tuleb eeltoodu põhjal mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena täidetud nõude suurusele vastavalt 1987,36 eurot.
34.Hagi rahuldamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude
rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.