Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus; e-mail: [email protected] Vastustaja (hageja): Merike Kärsin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv; e-mail: [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015.a määrus muutmata ja Raul Kevvai määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2014. a kohtuotsusega rahuldati Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu. Kohtuotsuse kohaselt jäeti tasutud riigilõivust 75 eurot Merike Kärsini kanda, ülejäänud riigilõiv 375 eurot ja poolte muud menetluskulud jäid Raul Kevvai kanda. Kohtuotsus jõustus
29.novembril 2014. a.
2.Merike Kärsin (hageja) esitas 25. novembril 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 550 eurot ja õigusabikuludest kokku 2040 eurot koos käibemaksuga: 1) arve nr 346 summas 1200 eurot koos käibemaksuga; 2) arve nr 403 summas 240 eurot koos käibemaksuga; 3) arve nr 578 summas 600 eurot koos käibemaksuga.
3.novembri 2014 kohtumäärusega tagastas Tartu Maakohus hagejale enamtasutud riigilõivu 100 eurot (550-450). Seega on hageja menetluskulud kokku 2415 eurot (2590-100-75).
3.Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostja taotles vähendada väljamõistetavat menetluskulu 1301 euroni, mis sisaldaks riigilõivu 375 eurot ja lepingulise esindaja kulu 926 eurot. Kostja taotleb menetluskulude tasumist osamaksetena 6 kuu jooksul.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Samuti ei pea hageja põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine osamaksetena 6 kuu jooksul. Hageja on nõus, et kostja hüvitab menetluskulud 2 kuu jooksul võrdsete maksetena.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrusega rahuldati Merike Kärsini avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks menetluskuluna 2031 eurot, millest 375 eurot on riigilõiv ja 1656 eurot on lepingulise esindaja õigusabikulud. Raul Kevvaile määrati menetluskulude tasumine osade kaupa kolme järjestikuse kuu jooksul osamaksetena summas à 677 eurot. Maakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 550 eurot, sellest 75 eurot on jäetud kohtuotsusega hageja kanda, ülejäänud riigilõiv 375 eurot kostja kanda ning enam tasutud riigilõiv 100 eurot on tagastatud hagejale 03. novembri 2014. a kohtumäärusega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2040 eurot koos käibemaksuga. Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kokku 14 tundi 30 minutit tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), mis teeb kohtu arvutuse kohaselt menetluskulude rahaliseks suuruseks 2088 eurot 2040 euro asemel (14,5 × 144). 3) on hageja 03. detsembril 2013. a esitanud kohtule hagiavalduse viiel lehel koos tõenditega, sh ka eksperthinnang kokku 14-l lehel. Hageja on sisuliselt sama seisukoha esitanud kahel korral –
17.jaanuaril 2014. a ja 20. jaanuaril 2014. a. 05. märtsil 2014. a on hageja esitanud vastuse kostja
17.veebruari 2014. a vastusele. 18. märtsil 2014. a, 05. mail 2014. a ja 07. oktoobril 2014. on toimunud kohtuistung, kus osales hageja lepinguline esindaja. 26. märtsil 2014. a on hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist ning 16. aprillil 2014. a taotlust täpsustanud; Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leidis, et tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu
arvestades ei ole õigusabikulud hageja taotletud suuruses põhjendatud, mistõttu kohus vähendas menetluskulude rahalist suurust, lugedes hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kokku 1656 eurot (11 tundi 30 minutit). Kohtu hinnangul ei ole alust antud tsiviilasjas toimunud vaidlust pidada keskmisest keerukamaks ja tõendite või menetlustoimingute hulga poolest tavapärasest mahukamaks. Kuigi asjas toimus kolm kohtuistungit, ei tulnud kohtul asja lahendamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid tõendeid. Menetluse kestus ei olnud tavapäratult pikk (hagi esitati 03. detsembril 2013.a ja lõpplahend asjas jõustus 29. novembril 2014.a). Kohtu arvates on ülemäära suurena näidatud eeskätt kogu materjalide analüüsile ja läbitöötamisele ning õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aega olukorras, kus kostja seisukoht on algusest peale olnud ühene ja hagejale teada. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hageja on kohtumenetluses esitanud osaliselt korduvaid seisukohti nii kostja vastuväidetele vastates kui tunnistajate ülekuulamise taotlust täpsustades; Maakohus jättis eeltoodud põhjendustel rahuldamata hageja taotluse kostjalt enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu (1 tund) väljamõistmiseks. Samuti vähendas kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurust 384 euro võrra.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
6.Raul Kevvai esitas määruskaebuse, milles palub tühistada 3. märtsi 2015. a kohtumäärus, millega kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2031 eurot ning jättis rahuldamata kostja taotluse võimaldada menetluskulud hagejale tasuda 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Kaebaja palub teha uus kohtumäärus, millega määratakse hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1301 eurot (sh riigilõiv 375 eurot ja lepingulise esindaja kulud 926 eurot) ning määrata kostjalt väljamõistetavad menetluskulud tasumisele 6 võrdse osamaksena. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole üksnes tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule tuginemine piisav tuvastamaks, kas konkreetne lepingulise esindaja menetlustoiming oli vajalik ja põhjendatud või mitte. Kohtul tuleb ka kontrollida, kas õigusabile sai reaalselt kuluda nii palju aega, kui on arvetel märgitud ning kas konkreetsed esindaja toimingud ikka said olla seoses konkreetse kohtuasjaga. Vastupidine seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et seadus soosiks neid esindajaid, kes kirjutavad pikki ja sisutuid dokumente; 2) ei nähtu arvest nr 346 ega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, et hageja lepinguline esindaja oleks küsinud kliendilt ettemakset. Arvelt nähtub, et tegemist on juba osutatud õigusabiteenusega. Arusaamatuks jääb, kuidas sai hageja lepinguline esindaja 9. jaanuari 2014. a arve esitamisel ette näha, et tal tulevikus kulub aega täpselt 8 h ja 34 min. Arve nr 346 puhul saab pidada spetsifikatsioonist tulenevalt käesoleva tsiviilasjaga seotud ajakuluks üksnes 9. jaanuaril 2014. a tehtud toiminguid ja seda kostja poolt märgitud mõistliku ajakulu piires ehk 1 h ja 30 min. Ülejäänud spetsifikatsioonis märgitud toimingud on tehtud kõik peale arve nr 346 esitamist ja ei ole järelikult arvega 346 kuidagi seotud; 3) kui kohus leidis, et arve nr 346 spetsifikatsioonis esitatud toimingud on seotud arvega nr 346, pole spetsifikatsioonis esitatud toimingud ja neile kulunud aeg vajalik ega mõistlik. Arvele nr 346 lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepinguline esindaja on väidetavalt osutanud õigusabiteenust oma kliendile kokku 8 h ja 34 min, millest 2 h kulus 9. jaanuaril 2014.a nõupidamisele ja konsultatsioonile ning esitatud materjalide analüüsile. Kostja arvates saaks nimetatud toimingute jaoks pidada mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 1 h ja 30 min;
4) on hageja lepinguline esindaja arve nr 346 spetsifikatsioonist nähtuvalt kulutanud 17. jaanuaril 2014. a aega 2 h ja 50 min materjalide läbitöötamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuluks materjalide läbitöötamist ja õigusliku positsiooni kujundamist, sest need on toimunud 9. jaanuari 2014. a toimingute raames. Hageja lepingulisel esindajal puudus 17. jaanuaril 2014. a vajadus uuesti läbi töötada esitatud materjale ja kujundada õiguslikku positsiooni, mistõttu ei saa neid kulutusi pidada vajalikeks ja mõistlikeks. Kostja arvates saab hageja lepingulise esindaja
17.jaanuari 2014 toimingutele kulunud aega pidada mõistlikuks 1 h ja 30 min osas ehk nii palju võis kuluda aega 17. jaanuaril 2014. a koostatud menetlusdokumendi (hageja seisukohad) kirjutamiseks; 5) on hageja lepinguline esindaja arve nr 346 raames 24. märtsil 2014. a kulutanud aega 40 min tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks. Kostja arvates saab selle menetlusdokumendi puhul pidada maksimaalselt vajalikuks ajakuluks 30 min. Hageja lepingulise esindaja poolt
16.aprillil 2014. a koostatud täpsustatud taotlus erineb 24. märtsi 2014. a taotlusest üksnes mõne lause poolest, mistõttu saab pidada vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 15 min; 6) nähtub arve nr 346 spetsifikatsioonist, et hageja lepinguline esindaja on kulutanud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil esindamisele 2 h ja 34 min. Samas ei nähtu nimetatud arve spetsifikatsioonist, millise kohtuistungi ettevalmistamisega on ajakulu seotud. Kostja eeldab, et tegemist on 5. mai 2014. a kohtuistungiks ettevalmistamisega. Kohtuistung 5. mail 2014. a kestis 55 min. Seega ülejäänud aeg, s.o 1 h ja 39 min, peaks olema kulunud kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kostja arvates ei saanud kohtuistungiks ettevalmistamisele kuluda üle 1 tunni, sest tegemist ei olnud sedavõrd mahuka ja keerulise vaidlusega; 7) vähendas kohus põhjendatult arve nr 578 puhul menetluskulu 144 euro ulatuses. Kostja arvates saab arve nr 578 puhul pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 h ja 16 min. Eeltoodud põhjustel saab kostja arvates pidada käesoleva tsiviilasja puhul mõistlikeks ja vajalikeks hageja lepingulise esindaja kuludeks koos käibemaksuga 926 eurot (6 h ja 26 min). Nimetatud menetluskulule lisandub kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 375 eurot. Samas on kostja jaoks sellise summa tasumine ühekordse maksena käesoleval ajal raskendatud, sest kostja tasus hagejale hiljuti kohtuotsusega välja mõistetud 9705 eurot. Kohtu poolt määratud osamakse suurus 677 eurot kuus on selline summa, mille olemasolu ei saa pidada riigis, kus suurem osa palkadest jääb alla 1000 euro kuus, iseenesest mõistetavaks.
7.M. Kärsin vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuses põhjendatud, miks on Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015. a. kohtumäärus lepingulisele esindajale tasutud õigusabiteenuse osas ebaõige ja miks tuleks lähtuda määruskaebuse esitaja poolt toodud arvestusest; 2) puudub määruskaebuses õiguslik põhjendus, millest nähtuks Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015.a kohtumääruse tühistamise alus; 3) puudub menetlusosaliste vahel vaidlus riigilõivu hüvitamise osas. Määruskaebusest nähtub, et seda ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 on riigilõivu puudutavas osas Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015. a. kohtumäärus jõustunud ja määruskaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik; 4) on Tartu Maakohus oma kohtumääruses piisavalt põhjalikult menetluskulude kindlaksmääramist põhistanud. Hageja õigusabiteenuse kulu summas 2040 eurot on kohus vähendanud ja mõistlikuks õigusabiteenuse kuluks antud tsiviilasjas on peetud 1656 eurot;
5) on kohtu poolt menetluskulude tasumise kindlaks määramine kolme järjestikuse kuu jooksul asjaolusid arvestades mõistlik periood ja puudub alus perioodi ja osamakse suuruse muutmiseks. Määruskaebuse esitaja on tsiviilasjas vaidluse all olnud raiutud metsamaterjali müügist samuti teeninud tulu 9 413,50 eurot. Määruskaebuse esitaja pidi kohtumenetluses arvestama võimalusega, et tal tuleb menetluskulud vastaspoolele tasuda. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma rahalisi raskusi kohustuse täitmisel. Menetluskulude hüvitamine liiga pika perioodi jooksul on põhjendamatu ja vastuolus vastustaja huvidega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Raul Kevvai määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.
9.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebus kordab menetluskulude avaldusele esitatud vastuväiteid maakohtus. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, millist õigusnormi on maakohus rikkunud menetluskulude suuruse rahalisel kindlaksmääramisel. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud hageja menetluskulusid igakülgselt.
10.Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades toimunud kohtuistungite arvu, menetluse kestust ja keerukust. Maakohtu määruse punktides 7.4 – 8 on maakohus analüüsinud hageja esindaja poolt esitatud arveid ja spetsifikatsioone. Maakohus on analüüsi tulemusena vähendanud hageja õigusabi kulusid 2040 eurolt 1656 euroni, so 384 euro võrra. Määruskaebuses esitatud hinnangud, mille kohaselt olnuks kaebaja arvates õigusabitoiminguid võimalik teostada ka väiksema ajakuluga, ei anna ringkonnakohtule alust asumaks seisukohale, nagu oleks maakohus rikkunud menetluskulude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust.
11.Maakohtu määruse muutmise aluseks ei ole kaebuses esiletoodu, mille kohaselt kaebaja hinnangul ei kajasta arve nr 346 ja arve spetsifikatsioon vajalikke toiminguid ja ajakulu ning et ei nähtu, et hageja lepinguline esindaja oleks küsinud kliendilt ettemakset. Hageja esindaja on väljastanud 9. jaanuaril 2014. a arve nr 346 summas 1200 eurot koos käibemaksuga ning selgitusega „materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, menetluslike dokumentide koostamine ning kliendi esindus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-1357010“ ajakuluga 8 tundi 34 minutit. Ringkonnakohus jääb eelpool esitatud seisukohale, et ainuüksi kaebaja hinnang, et 8 tunni ja 34 minuti asemel olnuks piisav ajakulu 5 tundi ja 40 minutit, ei viita maakohtu poolsele diskretsioonireeglite rikkumisele.
12.Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja on oma vastuväidetes vastaspoole menetluskulude avaldusele olnud ebajärjekindel. Oma vastuses hageja menetluskulude nimekirjale maakohtus on määruskaebuse esitaja leidnud, et hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli arve nr 346 puhul 5 t 40 min, arve nr 403 puhul 1 t 40 min ja arve nr 578 puhul 3 t 16 min. Seega oleks hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 t 36 min (5 t 40 min + 1 t 40 min + 3 t 16 min). Määruskaebuses on kaebaja aga leidnud, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks tuleks lugeda 6 t 26 min ehk võrreldes varem esitatud hinnanguga ligi 4 tunni võrra vähem aega. Niisugust erinevust oma hinnangutes ei ole kaebaja põhjendanud.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud põhjendamatult aega või oleks õigusabi tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) liiga kõrge. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu arvestades oli õigusabi osutamisele kulunud aeg 11 tundi ja 30 minutit vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on kulud kandnud. Hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud, või kas tasumine toimus ettemaksuarvega või mitte (vt nt RKTKo 3-2-1-65-13 p 18, 3-2-1-115-13 p 26).
14.Põhjendatud ei ole määruskaebuses toodud etteheide, mille kohaselt maakohtu poolt määratud osamakse suurus 677 eurot kuus on ebamõistlik ning ei saa eeldada, et isikul on peale hädavajalike kulutuste tegemist sääste 677 eurot. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud andmeid enda majanduslike raskuste kohta, mis võimaldaks ringkonnakohtul analüüsida, kas maakohtu poolt määratud osamakse suurusega 677 eurot kuus on määruskaebuse esitaja jaoks ebamõistlikult suur või mitte. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et menetluskulude tasumise kindlaks määramine kolme järjestikuse kuu jooksul on asjaolusid arvestades mõistlik periood ja puudub alus perioodi ja osamakse suuruse muutmiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud ka muid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
15.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.