lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-57010/25

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-57010/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2807
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-57010

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 29. oktoober 2014, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-57010

Tsiviilasi

Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu 9705,50 euro nõudes

Tsiviilasja hind

9705,50 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja Merike Kärsin (ik 45304202768; elukoht XXXXX; e-post XXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, e-post esindajad [email protected]; kostja Raul Kevvai (ik 36503152755; elukoht XXXXX; e-post

XXXXX),

esindaja advokaat Janar Kuus, e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg

7. oktoober 2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu.
2.Välja mõista Raul Kevvailt Merike Kärsini kasuks 9705 (üheksa tuhat seitsesada viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, millest 9413,50 eurot on raiutud metsamaterjali väärtus ja 292 eurot eksperthinnangu maksumus.
3.Jätta hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 (seitsekümmend viis) eurot Merike Kärsini kanda, ülejäänud riigilõiv 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ning poolte muud menetluskulud jätta Raul Kevvai kanda. Otsus toimetada kätte poolte esindajatele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagejale ja kostjale kui kaasomanikele kuulus võrdsetes mõttelistes osades XXX kinnistu XXXX. Kostja on oma osa võõrandanud pojale, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 20.11.2013. Hageja sai kostja sünnipäeval 17.03.2013 teada, et kostja on poolte kaasomandis olnud kinnistul hageja nõusolekuta teostanud metsaraie. 19.03.2013 selgus, et raieluba oli väljastatud juba 27.07.2012. Selle aluseks oli 02.07.2012 koostatud metsamajandamiskava, mille oli tellinud kostja. Kostja väitel töötas metsa üles Vahemetsa Puit OÜ. Viidatud äriühingu seadusliku esindaja R. K. ütluste kohaselt ostis metsamaterjali ära teine firma, osa puid läks ka kostja töö juurde katlamaja tarbeks. Samas kostja väitel on metsamaterjal müüdud samale firmale, kes selle üles töötas, seega Vahemetsa Puit OÜ-le. Hagejale ei ole esitatud ühtegi dokumenti metsa ülestöötamise ega metsamaterjali müügi kohta. Hageja tellis 17.06.2013 Metsaekspert OÜ-st ekspertiisi XXX kinnistul raiega tekitatud kahju määramiseks kändude kluppimise teel. Eksperthinnangu tulemuse kohaselt on raiutud puidu väärtuseks 18 827 eurot. Hageja nõuab kostjalt võimalikust metsamaterjali müügist saadavast rahast poole, so 9413,50 euro väljamõistmist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista eksperthinnangu maksumuse, mis on 292 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu seega 9705,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt, so summas 3000 eurot. Kostja ei kooskõlastanud oma tegevust hagejaga ja müüs hageja nõusolekuta kaasomandis olnud metsa raieõiguse. Seejuures varjab kostja XXXX kinnistul teostatud raietööde, metsa käitlemise ja müügi dokumente. Hageja on seisukohal, et metsa maha raiumist teostatud ulatuses ei saa lugeda asja säilitamiseks vajaliku toiminguna. Pealegi on kostja väide tuulemurrust paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et kostja tegutses omal riisikol, kui sõlmis Vahemetsa Puit OÜ-ga teise kaasomanikuga kooskõlastamata kaasomandis olnud metsa raieõiguse võõrandamislepingu 6000 euro eest. Hageja võttis ühendust raiet teostanud äriühinguga ja selgus, et tegelikult nad ainult konsulteerisid kostjat. Hagejal on põhjustatud kahtlus arvata, et kostja sõlmis Vahemetsa Puit OÜga näiliku lepingu eesmärgiga maksta vähem tulumaksu. Nimetatud kahtlust kinnitavad ka kostja palved mitte avaldada teistele raie mahtu ja saadud tulu suurust. Paljasõnaline on kostja väide, et ta soovis pool saadud tulust saata hagejale. Ülekande tegemise momendil kostja teadis, et see on vale kontonumber. Seega oli nimetatud ülekanne tehtud näilikult ja raha edastamise soovita. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 12.12.2002 pärimisõiguse tunnistusest, kinnistusraamatu väljavõttest 26.11.2013 seisuga, hageja elektronkirjast Metsakorralduse Büroo OÜ-le, hageja elektronkirjast OÜ-le Annelinna Õigusbüroo, kostja 17.04.2013 elektronkirjast hagejalt kehtiva kontonumbri küsimise kohta, hageja 22.04.2013 teabenõudest R.K., hageja 02.05.2013 kirjast kostjale ettepanekuga kokkuleppe sõlmimiseks, tähtkirjade väljastusteadetest, hageja 04.06.2013 elektronkirjast R.K., R. K. 05.06.2013 elektronkirjast hagejale, hageja 11.06.2013 elektronkirjast kostjale, hageja 17.06.2013 pöördumisest Metsaekspert OÜ poole, Metsaekspert OÜ eksperthinnangust, hageja 19.09.2013 kirjast kostjale, väljavõttest Eesti Posti veebilehelt tähtkirjade saatmise ja liikumise kohta, hageja 08.10.2013 elektronkirjast kostjale, metsade säästva majandamise kavast ja metsateatisest (tl 9-39, 102-124). Kostja vastuväited hagile Kostja võtab hagi õigeks 3000 euro ulatuses. Ülejäänud 6413,50 euro ulatuses palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt võõrandas kostja raieõiguse 6000 euro eest. Arvestades seda, et hagejale kuulub vaidlusalusest kinnistust 1⁄2 mõttelist osa, saab hageja nõue kostja vastu olla üksnes 3000 eurot, mitte 9413,50 eurot. Kostja on kogu aeg olnud nõus kandma hageja pangakontole 3000 eurot, kuid hageja ei ole kostjale oma kontonumbrit saatnud. Kostja märgib, et kohtule esitatud Metsaekspert OÜ eksperthinnangus ei arvestata kahju suurust raieõiguse müügiga seonduvalt, vaid lähtuvalt sellest, millist hinda oleks hageja väidetavalt saanud, kui ta oleks võõrandanud töödeldud puidumaterjali. Samas on hagi esemeks otsese varalise kahju hüvitamise nõue, mitte saamata jäänud tulu nõue. Seega peab hageja tõendama otsese kahju tekkimist ja selle suurust. Kui hageja oleks soovinud esitada ka saamata jäänud tulu väljamõistmise 2(6)

nõude, tulnuks tal tõendada asjaolu, et tal endal oli kavatsus hakata puitu võõrandama. Viidatud eksperthinnangu alusel ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt kindlaks teha ka otsese varalise kahju suurust, sest arvutamisel on aluseks võetud hindamise koostamise ajal kehtinud hinnad. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb aga lähtuda kahju tekkimise ajal, so oktoobris 2012 kehtinud hindadest. Hinnangust jääb selgusetuks, kuidas on saadud keskmised turuhinnad, sh metsamaterjali veole ja ülestöötlemisele. Kostja märgib, et kluppimise teel kahju suuruse arvutamine on lisaks kõigele äärmiselt hüpoteetiline, sest puidu materjali kvaliteeti ei ole võimalik tuvastada. Kostja selgitab, et raieõiguse müügi üheks põhjuseks oli tuulemurd, mistõttu oli kostja tegevus kantud metsa säilitamise soovist ja seega tegutses kostja kaasomandis olnud vara suhtes heaperemehelikult. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, mille kohaselt on raieõiguse võõrandamine 6000 euro eest puhtalt kostja riisikol. Kostja võõrandas raieõiguse kõrgeima hinna eest, mida antud raieõiguse eest konkreetsel ajal pakuti. Kuivõrd kostja on hagejalt mitmel korral küsinud pangakonto numbrit metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tasust poole kandmiseks hagejale, on viimane ise põhjustanud menetluskulud osas, mis on seotud 3000 euro nõudmisega. Kostja lisas vastusele koopiad 16.12.2013 pangakonto väljavõttest, OÜ Vahemetsa Puit 18.08.2012 hinnapakkumisest ja OÜ Proyas 25.09.2012 hinnapakkumisest (tl 65-67). 18.03.2014, 05.05.2014 ja 07.10.2014 kohtuistung Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hageja tõendid lükkavad ümber kostja seisukoha, et ühiselt kinnistult üles töötatud metsamaterjali ei õnnestunud realiseerida teise hinnaga kui 6000 eurot. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagi vastustes esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostja müüs kasvava metsa raieõiguse 6000 euro eest ja on juba varasemalt pakkunud hagejale 3000 eurot. Tõendatud ei ole, et hageja ise ei oleks raieõigust müünud. Eksperthinnang ei ole asjakohane tõend, kuna selles lähtutakse ülestöötatud puidu väärtusest, kuid kostjal tuleb hüvitada raieõiguse müügi kahju, mis oli kostjale ettenähtav. Vähemalt 3000 euro osas ei ole kohtusse pöördumine olnud vajalik, mistõttu tuleks selles osas jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1.Hageja on esitanud kohtule kaasomanike vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude.
2.Vaidlust ei ole selles, et pooled pärisid 12.12.2002 oma isa H. K. järelt võrdsetes mõttelistes osades XXX kinnistu XXXX (tl 9), olles selle kaasomanikeks kuni 11.11.2013, mil kostja võõrandas oma mõttelise osa ühisest asjast R. K. (tl 10-11).
3.Asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisuks on kaasomanike õigused ja kohustused üksteise suhtes, mis on reguleeritud eelkõige asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 72 ja 75 (vt 3-2-1-51-11 p 15). AÕS §-s 72 on sätestatud peamised reeglid selle kohta, kuidas toimub ühise asja kasutamist puudutavate otsuste vastuvõtmine (lg 1) ning millised on kaasomanike õigused kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel (lg-d 2-5). AÕS §-s 75 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõte koormatiste ja kulutuste kandmisel. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja toimetas XXX kinnistul hageja nõusolekuta, sõlmides väidetavalt kasvava metsa raieõiguse võõrandamislepingu (lepingut ei ole kohtule esitatud), mille alusel raiuti XXX kinnistul 2012. aasta oktoobrikuus metsa ja müüdi see.
4.Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi, mille näol on tegemist kinnisasjast saadava viljaga TsÜS § 62 lg 2 mõttes ja mille omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1 järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, st metsa mahavõtmisel. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda.
5.Raieõiguse müügi näol on metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 kohaselt sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja 3(6)

see omandada. Selline leping vastab olemuslikult võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele (vt 3-2-1-51-11 p 16).

6.Kaasomandis oleva asja võib AÕS § 74 lg 1 järgi võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanike kokkulepe AÕS § 74 lg 1 järgi on vajalik kaasomandis oleva asja võõrandamise eeldusena, sh mahavõetud metsa kui vallasasja omandi üleandmise kehtivuse eeldusena ka rendilepingu alusel (vt 3-2-1-51-11 p 18).
7.Kaasomaniku kokkuleppeta kaasomandis olnud kinnisasjal kasvanud metsa mahavõtmise ja võõrandamisega on rikutud AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides ja hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
8.Kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu saab üks kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu hüvitisnõudeid erinevatel õiguslikel alustel: kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel, alusetu rikastumise nõude VÕS § 1037-1039 alusel ja lisaks nõude ka AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (vt 3-2-1-51-11 p-d 19-23). Hageja on kohtule esitatud erinevates menetlusdokumentides (tl 2-8, 74-77, 79-82, 94-98) viidanud kõigile eespool märgitud seaduse sätetele, kuid 18.03.2014 kohtuistungil (tl 126-130) selgitanud, et tugineb nõude alusena VÕS § 1037 lg-le 1. Kohus on 09.06.2014 juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile VÕS § 1037 lg 1 järgi, koostoimes VÕS § 1037 lg 3 teise lausega (tl 173), kuivõrd hageja on soovinud tõendada lubamatult võõrandatud omandi väärtust suuremana kostja poolt väidetud 6000 eurost.
9.VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt hinnatakse VÕS § 1037 lg-s 1 nimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Kuna kostja on hageja nõusolekuta sõlminud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille tulemusena on hageja kaasomanikuna kaotanud XXX kinnistult raiutud metsamaterjali omandi, on hageja õigustatud teiselt kaasomanikult, kes tema nõusolekuta ühist asja käsutas, nõudma rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist.
10.Hageja on palunud kostjal hüvitada 9413,50 eurot, mis on pool raitud metsamaterjali väärtusest (18 827 : 2 = 9413,50). Kostja on nõus tasuma hagejale pool kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest saadud tasust, so 3000 eurot (6000 : 2 = 3000). Hageja on oma hüvitisnõude suuruse tõendamiseks esitanud kohtule Metsaekspert OÜ 11.09.2013 eksperthinnangu (tl 31), kust nähtub, et XXX maaüksuselt on raiutud 484,8 tm sortimente, mille turuväärtuseks 2013. aasta septembrikuu seisuga on raiutud ala asukohta, kasvava metsa keskmisi hindu ja turusituatsiooni arvestades 18 827 eurot, kusjuures sortimentide turuväärtuse leidmisel on müügihinnast maha lahutatud ülestöötamise ja autotranspordi kulud (eksperthinnangu lk 4). Eksperthinnangu koostanud Metsaekspert OÜ juhatuse esimees P. P. on 07.10.2014 kohtuistungil (tl 190-193) üle kuulatud tunnistajana ja andnud ütlusi selle kohta, et XXX kinnistule koostatud metsamajandamise kavas (tl 102-113) ei ole eraldistel 1, 4 ja 5 märgitud mitte ühtegi kahjustust, kuid eksperthinnangus on kahjustatud puid määratud, kuna kõik puud ei ole terved. Samas on tegemist pisikahjustusega (valdavalt mädanik), mis tähendab, et kahjustused olid ebaolulised. Tunnistaja ütluste kohaselt on kõik kinnistult raiutud puude kännud mõõdetud, nendest arvutatud iga puu maht ja mahud summeeritud ning seejärel jagatud sortimentideks. Sortimentidele on võetud keskmised turuhinnad 2013. aasta septembrikuu seisuga, seejuures on aluseks võetud nii Riigimetsa Majandamise Keskuse kui suuremate puidu kokkuostjate hinnad. Tunnistaja möönab, et kokkuostu 4(6)

hinnad aastate lõikes kõiguvad, kuid mitte palju. Summaarselt võivad 2012 ja 2013 aastate hinnad erineda 3-5%, aga kummale poole, seda tuleb arvutada, mis on aga mahukas töö ega muuda oluliselt asja. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks Vahemetsa Puit OÜ esindaja hinnang metsas kohapeal käinuna pidanud olema suurusjärgus sama Metsaekspert OÜ omaga. Peale selle oli ostjal kasutada metsamajandmise kava, millest tuleb välja sama raiutud puude tagavara mis eksperthinnangust. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud isikuna tõendanud, et raiutud metsamaterjali väärtus on suurem väidetavast raieõiguse võõrandamise lepingujärgsest tasust. Kohus on tunnistaja P.P. ütlustest lähtudes seisukohal, et hageja esitatud eksperthinnang on asjakohane tõend. Kuigi sortimentide turuväärtus 18 827 eurot on selles toodud 2013. aasta septembrikuu seisuga, aga hageja omandi rikkumine toimus väidetavalt 2012. aasta oktoobrikuus, võib metsamaterjali keskmine turuväärtus olla tunnistaja ütluste kohaselt muutunud vaid mõne (3-5) protsendi ulatuses, kuid seda nii üles- kui allapoole. Kuna kostja ise ei ole tõendanud, et metsamaterjali väärtus on hageja poolt näidatust väiksem ega ka seda, et raieõigus on müüdud õiglase hinna eest (kasvava metsa raieõiguse omandamise hinnapakkumised on 5000 ja 6000 eurot (tl 66-67), kuigi raieõiguse müügi puhul pidanuks metsainsenerist tunnistaja P. P. ütluste kohaselt hind tulema umbes samas suurusjärgus eksperthinnangus märgitud hinnaga), lähtub kohus eksperthinnangus toodud väärtusest.

11.Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades leiab kohus, et on täidetud rikkumiskondiktsiooni (VÕS § 1037) eeldused: kostja on hageja nõusolekuta käsutanud ühist asja, mistõttu kaotas hageja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise tõttu XXX kinnistult raiutud metsamaterjali omandi, ning kostja on rikastunud hageja arvelt 9413,50 euro võrra, kuna hagejale kuulub vaidlusalusest kinnistust 1⁄2 mõttelist osa.
12.Hageja on lisaks 9413,50 euro väljamõistmisele palunud kostjalt välja mõista ka eksperthinnangu maksumuse 292 eurot (hagi resolutsiooni p 3). Kohus märgib, et tegemist ei ole menetluskuluga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) tähenduses, vaid VÕS § 128 lg 3 järgse kahju hüvitamise nõudega, kuivõrd VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kulude mõistlikkus VÕS § 128 lg 3 mõttes tähendab, et kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Vaidlust ei ole selles, et hagejale ei ole esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ega teisi dokumente metsa ülestöötamise ja metsamaterjali müügi kohta, millest nähtuks müüdud metsamaterjali väärtus, mistõttu tellis hageja Metsaekspert OÜ-st eksperthinnangu (tl 29-30). Asja materjalidest nähtuvalt on eksperthinnangu koostamise kohta väljastatud hagejale arve nr 130906, mis on hageja poolt tasutud (tl 40). Kohtu hinnangul on hageja poolt kantud kulud oma nõude maksmapanekuks mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, olles sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ega riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kostja ei ole vaidlusalusele kulule ega selle suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu eeltoodud põhjendusi arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 292 eurot.
13.Kokkuvõttes loeb kohus käesoleva otsusega hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 9705,50 eurot, millest 9413,50 eurot on raiutud metsamaterjali väärtus ja 292 eurot eksperthinnangu maksumus.
14.TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, kes on hageja nõuet tunnistanud kohtuväliselt 3000 euro ulatuses ja palunud selles osas jätta menetluskulud hageja kanda.

5(6)

Kohus leiab, et kostja nõue on selles osas põhjendatud. Kui hageja oleks andnud kostjale oma pangakonto numbri, oleks hageja nõude suurus käesolevas menetluses 6705,50 eurot (9413,50 + 292 – 3000), millelt tulnuks hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 375 eurot 450 euro asemel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 eurot hageja kanda, ülejäänud riigilõivu 375 eurot ning poolte muud menetluskulud aga kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on 02.12.2013 tasunud hagiavalduselt riigilõivu täismääras 550 eurot, kuivõrd esitas hagi kohtusse muul viisil kui elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, mil tulnuks riigilõivu tasuda 450 eurot. Samas on Riigikohus 10.12.2013 kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-20-13 tunnistanud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega on hagejal antud juhul õigus taotleda kohtult põhiseadusvastasusele tuginedes enam tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, esitades vastava avalduse enne antud kohtumenetluses tehtud lõpplahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja