lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-47267/40

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 23.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-12-47267/40
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
23.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
948
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-47267

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2015 Võru kohtumaja Tsiviilasja number

2-12-47267

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi D. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn Harjumaa, esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo); Kostja D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata tsiviilasjas nr 2-12-47267 OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 339,67 eurot.
3.Välja mõista D. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludest 58%, s.o summas 197 eurot, mis tuleb D. tasuda Julianus Inkasso OÜ arvele EE222200221015269783 ASs Swedbank, viitenumber 703107475.
4.Välja mõista D. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt summas 197 eurot viivis alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 197 eurot.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 05.09.2014 otsusega rahuldati OÜ Aktiva Finants hagi D. vastu osaliselt. OÜ Aktiva Finants menetluskuludest jäeti 58% D. kanda, D. menetluskuludest 42% OÜ Aktiva Finants kanda. Kohtuotsus jõustus 09.10.2014.
2.Hageja OÜ Aktiva Finants esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 287,60 eurot.
3.Kostja teatab oma vastuses, et ei ole nõus Aktiva Finants õigusabi tasu maksmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

4.Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Käesolevas asjas jõustus otsus 09.10.2014. OÜ Aktiva Finants menetluskuludest jäeti 58% D. kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõikest 2 tulenevalt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on hageja kohtukuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendav riigilõiv summas 55 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on nimetatud summad tasunud (tl 4, 17). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast lisa 1 järgi või kindla summana. Hagi hinnaks oli käesolevas asjas 742,76 eurot. Lisa 1 järgi tuleb hagiavalduselt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega on kohtu hinnangul riigilõiv summas 100 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
7.Hagiavalduse esitamise ajal (16.11.2012) kehtinud TsMS 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Hagejat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestas Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus tunnistas määrusega nr 3-2-1-153-13 (resolutsiooni p-d 4, 5) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“.
9.Eelnevast tulenevalt lähtub kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel üksnes TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kulude põhjendatusest ning vajalikkusest. Kohtupraktika kohaselt (riigikohtu määrused nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1115-13 p 25) on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks eelkõige õigusteenuse

osutamise tasu, lisaks tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Samuti tuleb esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas tsiviilasjas esindasid hagejat OÜ Julianuse Õigusbüroo juristid, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja esindaja kulud kokku summas 287,60 eurot (239,67 eurot ilma käibemaksuta). Esindaja tunnitasu on 56,39 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik tasu ja kostja ei ole ka selle suurust vaidlustanud. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Muus osas leiab kohus, et õigusabikulud 4 tunni ja 15 minuti ulatuses on tulenevalt asja keerukusest ja mahust põhjendatud ning vajalik kogusummas 239,67 eurot.

10.Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtuvalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-12-47267 menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 339,67 eurot (õigusabikulud 239,67 eurot, riigilõiv 100 eurot). OÜ Aktiva Finants menetluskuludest jäeti 58% D. kanda, seega tuleb D. välja mõista 197 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja menetlusosalise taotluse alusel tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peab kohus otstarbekaks piirata menetluskulult väljamõistetavat viivise kogusuurust, et see ei ületaks 197 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.