Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jättis tähtaegselt tasumata 17 osamakset perioodil 13.10.2007-13.03.2009. Perioodil 13.10.2007-13.03.2009 oli kostja kohustatud põhisumma katteks tasuma kokku 278,92 eurot ning intressi katteks 327,64 eurot. Kostja teostas esimese laekumise 13.03.2009.a. summas 1033,58 eurot. Tuginedes VÕS § 88 lg-le 8 arvestas hageja tasutud summalt maha kõigepealt viivist 44,40 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi summas 327,64 eurot ning ülejäänud 661,54 eurot arvestati põhivõlgnevuse katteks (1033,58 - 44,40 – 327,64 = 661,54 eurot). Vastavalt järelmakselepingu üldtingimuste punktile 7.1 juhul, kui ostja ei täida oma lepingust tulenevaid rahalisis kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, on faktooril õigus nõuda ostjalt viivist vastavalt seaduses sätestatule. Järelmaksulepingu üldtingimuste punkt 4.6 järgi 24% aastas ehk 0,066% päevas. Viiviseid perioodi eest 13.10.2007-13.03.2009 arvestas hageja 44,40 eurot. 13.03.2009.a. kostjalt laekunud summalt 661,54 eurot oli hageja poolt arvestatud põhivõlgnevuse katteks, seega põhivõlgnevuse jäägiks 13.03.2009.a. seisuga oli 372,04 eurot (1033,58 - 661,54 = 372,04). Kuna lepingu ülesütlemisega 13.03.2009.a. muutus sissenõutavaks ka ülejäänud põhivõlgnevus summas 372,04 eurot, siis 04.05.2011.a. kostja poolt tasutud 30,00 eurot ning 08.07.2011.a. tasutud 30,00 eurot arvestas hageja viiviste katteks. Nõude täpsustuse seisuga on viivise summaks 401,63 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates 13.03.2009 kuni 07.05.2014. Võlgnetav summa 372,04 eurot x viivise määr 0,066% päevas x viivitatud päevade arv 1880 päeva = 461,63 eurot – 60,00 eurot (kostja poolt eelnevalt juba tasutud) = 401,63 eurot. Kuid tegutsedes heas usus, hageja vähendab viivist summani 372,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 372,04 eurot ja viivised summas 372,00 eurot; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabi tasu summas 287,60 eurot ning mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust alates kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 8,25% aastas.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et ta on ära tasunud 2009.a. põhisumma 16 172 krooni ja on nõus maksma ainult viivised 13.10.2007-13.03.2009.a. (tl 42, 68). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 15, 42). Tartu Maakohtu 18.augusti 2014.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 79). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 18.08.2014 (tl 82), kostja 19.08.2014 (tl 83). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule täiendavalt avaldusi ja dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad järelmaksugraafikust (tl 18-19); järelmaksulepingu üldtingimustest (tl 20), tellimusest nr 2731216 (tl 21), maksemeeldetuletusest ja järelmaksulepingu ülesütlemise teatisest (tl 22, 23). VÕS § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või

kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja poolt oli sõlmitud järelmaksugraafik kaupade eest põhivõlgnevuse 16 172 krooni tasumises (tl 18-19). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt järelmaksulepingu p 4.6 kohustus ostja tasuma faktoorile intressi 24% kauba jääkmaksumuselt aastas. Sellise intressi arvestus ja maksukohustus on toodud ka hageja poolt kohtule esitatud järelmaksugraafikus ning intress kuulus kostja poolt tasumisele osadena igakuiselt koos põhivõlgnevusega (tl 18-19). Kostja on allkirjastanud järelmaksulepingu üldtingimused 13.07.2007 (tl 20). Kohus ei nõustu hagejaga, et käesolevas asjas on lepingus kokku lepitud viiviste tasumises 24% aastas. Järelmaksutingimuste p 1.2 ja 1.9 sisustavad käesolevas asjas intressi ja viivise erinevad mõisted. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 1.2 kohaselt on intress lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel makstav tasu faktoorile järelmaksu võimaldamise eest. Üldtingimuste p 1.9 kohaselt on viivis rahaline sanktsioon ostja poolt teostatava kauba väljaostumakse maksetähtpäevaks mittetasumise eest. Viivis arvutatakse protsendina maksetähtpäevaks tasumata kauba väljaostumakse puudujäävast osast, mis korrutatakse maksetähtpäeva ületatavate päevade arvuga. Üldtingimuste p 7.1. reguleerib, et juhul kui ostja ei täida oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt ja kohaselt on faktooril õigus nõuda viivist vastavalt seaduses sätestatule. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oli lepingus kokku lepitud viiviste tasumises suuremas määras, kui seadusjärgne viivisemäär. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda ka intressi tasumisega viivitamise korral.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale tasunud 13.03.2009.a. 16 172 krooni (1033,58 eurot) ning 04.05.2011.a. 30 eurot ja 08.07.2011.a. 30 eurot. Hageja loeb kostja esimesest maksest 1033,58 eurot tasutuks viiviseid 44,40 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 327,64 eurot ja ülejäänud 661,54 eurot tasutuks põhivõlgnevuse katteks; hiljem kostja poolt tasutud 60 eurot tasutuks viiviste eest. VÕS § 88 lg 8, 9 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on hagejal olukorras, kus kostja on kohustatud tasuma peale põhikohustuse ka intresse ja viiviseid, õigus nõuda kohustuste täitmist esmalt viiviste ja intressi osas ning alles siis põhivõlgnevuse osas. Järelmaksugraafikust, mida kostja ei ole vaidlustanud, nähtuvalt oli kostja intressi tasumise kohustus 13.03.2009.a. seisuga 327,64 eurot ja intressidelt VÕS § 113 lg 6 järgi viivist ei arvestata. Viivised perioodi eest 14.10.2007-12.03.2009 moodustasid (põhivõlgnevuse suurus x Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 14.10.2007-31.12.2008 4% ja 01.01.2009-12.03.2009 2,5%, millele lisandus 7% :365 x päevade arv) 304,50 krooni, s.o. 19,46 eurot. Seega sai kostjal 13.03.2009 seisuga põhivõlgnevusest tasutud 1033,58-327,64-19,46= 686,48 eurot ja jäi tasuda 1033,58-686,48= 347,10 eurot. Viivised 13.03.2009 kuni täpsustatud haginõude kohaselt 07.05.2014 moodustuvad 347,10x Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 13.03.2009-30.06.2009 2,5%, 01.07.2009-30.06.2011 1%, 01.07.2011-31.12.2011 1,25%, 01.01.2012-31.12.2012 1%, 01.01.2013-30.06.2013 0,75%, 01.07.2013-31.12.2013 0,5%, 01.01.2014-07.05.2014 0,25%, millele lisandub kuni 14.04.2013 7% ja alates 15.04.2013 8% :365 x viivitatud päevade arv= 146,34 eurot. Kuna kostja on juba tasunud intresse 60 euro ulatuses tuleb kostjalt välja mõista 146,34 - 60= 86,34 eurot. Hageja ei ole taotlenud viiviste väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni või TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Kostja ei ole taotlenud viiviste suuruse vähendamist. Viiviste suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivitusintressi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega

on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ebamõistlikult suured, kuid kostja ei ole seda tõendanud. Viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Asja materjalidest nähtub, et viivised on arvestatud seadusega ettenähtud määras ja nende suurus on tunduvalt väiksem põhivõla suurusest. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kohustuse mittetäitmine on vabandatav. Eelnimetatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks hageja poolt esitatud mööbli järelmaksulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 347,10 eurot ja viiviste 86,34 eurot nõuded kostja vastu. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 347,10 ja viivised 86,34, s.o. kokku 433,44 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 58 % D. kanda ja D. menetluskuludest 42 % OÜ Aktiva Finants kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksuul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.