Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-56253
Tsiviilasi
Sigman OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi hagi SM vastu rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja osakapitali tasumata sissemakse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2015 määrus kaja rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sigman OÜ (pankrotis, registrikood 12153861) pankrotihaldur Peeter Sepper Kostja SM (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari
Jätta Harju Maakohtu 17.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-56253 muutmata, määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetluskulud SM kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (TsMS § 417 lg 4). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Singman OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 22.08.2014 Harju Maakohtule hagi SM vastu tagasivõitmise korras rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja osakapitali tasumata sissemakse saamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 08.09.2014 ning andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest. Kohus edastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse mh e-kirjaga 17.10.2014. Kostja vastas 20.10.2014 e-kirjale, et sai kirja kätte. Tähtaegselt ega hiljem kostja hagile ei vastanud ning kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 18.11.2014. 02.01.2015 esitas kostja kaja. Kostja tugines sellele, et kostja on saanud küll kohtu e-kirju, kuid tal ei õnnestunud avada manuseid. Manuste kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Kuna kostjale pole menetlusdokumente kätte toimetatud, pole kaja rahuldamiseks vajalik mõjuv põhjus. Kajalt on tasutud kautsjoni 325 eurot. 09.01.2015 jättis kohus kaja käiguta ning andis kostjale tähtaja täiendava kautsjoni tasumiseks ja mõjuva põhjuse väljatoomiseks, mis takistas hagile vastamast. Kostja tasus täiendava kautsjoni. Hageja kaja osas kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 17.02.2015 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg-tele 1 ja 2, § 417 lg-le 2 ja § 407 lg-le 1. Kohus esitas määruses tagaseljaotsuse tegemisel aluseks olnud asjaolude kirjelduse ja põhjendused. Kohus leidis, et hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale elektrooniliselt kättetoimetatud ning täidetud ei ole TsMS § 415 lg 1 tingimused, mistõttu andis kohus kostjale tähtaja mõjuva põhjuse väljatoomiseks, miks ta hagile tähtaegselt ei vastanud. Kostja mõjuvat põhjust välja ei toonud ning hageja ei avaldanud nõusolekut menetluse taastamiseks. Kostja väide, et ta sai kätte küll kohtu e-kirja, kuid ei saanud avada manuseid, ei tundu kohtule usutav. Kostja ei ole kohut koheselt teavitanud, et ta ei saanud manuseid avada, sellise väite tagantjärgi esitamine ei ole usutav. Kohtu e-kirja kättesaamise kinnitus hõlmab nii kirja ennast kui ka manuseid ja sellest pidi kostja aru saama. Kostjal oli ka võimalus tutvuda menetlusdokumentidega e-toimiku vahendusel, kui ta oleks seda soovinud.
Hagiavalduse kohaselt on Sigman OÜ (pankrotis) asutatud 30.08.2011 kostja poolt osakapitali sissemakset tegemata. Sigman OÜ (pankrotis) on täitnud rahalisi kohustusi (väljaarvatud töötasu maksmise kohustus) kostja ees 05.01.2012 - 13.06.2013 kokku 15 937,50 eurot, millega on kahjustatud võlausaldajate huve. Sigman OÜ-le (pankrotis) nimetati ajutine haldur 28.03.2014 ning hageja taotleb kõikide rahaliste kohustuste täitmiste kehtetuks tunnistamist, mis on kostjale teostatud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, s.o perioodil 06.06.2012 - 13.06.2013. Sigman OÜ (pankrotis) on nimetatud perioodil täitnud kostjale rahalisi kohustusi kokku 13 537,50 eurot. Kostja kui Sigman OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja osanik kohustuste täitmise ajal, oli Sigman OÜ (pankrotis) lähikondne. Hageja hinnangul olid Sigman OÜ-l (pankrotis) makseraskused juba 2012.a alguses, kuna rahaliste kohustuste täitmiseks tuli süstemaatiliselt võtta laene, sh väga väikestes summades. Maksejõuetuks muutus võlgnik 2012.a jooksul. Kostja juhatuse liikmena teadis või pidi teadma et Sigman OÜ-l (pankrotis) on kostjale rahaliste kohustuse täitmise ajal makseraskused. Maksete tegemisega kostjale eelistati kostjat teistele võlausaldajatele. Rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist ei takista asjaolu, et kostja on samal perioodil andnud süstemaatiliselt väikeste summades Sigman OÜ-le (pankrotis) laenu. Kostja vastutab Sigman OÜ (pankrotis) ees Sigman OÜ (pankrotis) kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Kuna Sigman OÜ (pankrotis) osakapitali suuruseks on 2500 eurot ning osa eest on täielikult tasumata, siis vastutab kostja osaühingu ees 2500 euro ulatuses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmist reguleerib PankrS § 113, hageja tugineb normi lõike 1 punktile 1: kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Ajutine haldur nimetati Sigman OÜ-le (pankrotis) 28.03.2014, seega on tagasivõidetavad sellised rahalised kohustused, mis täideti hiljem kui 28.03.2012. Perioodi, mil täidetud rahalisi kohustusi hageja tagasi võita soovib, jääb PankrS § 113 lg 1 p 3 märgitud ajavahemikku. Täidetud on ka tingimus, et kohustus on täidetud võlgniku lähikondsele – kostja oli võlgniku juhatuse liikme ja osanikuna võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Kostja ei tõendanud, et Sigman OÜ (pankrotis) oli kohustuste täitmise ajal maksejõuline ega muutunud kostjale kohustuse täitmise tõttu maksejõuetuks. Eeltoodud kaalutlustel oli põhjendatud hagi rahuldamine tagasivõitmise nõude osas. ÄS § 1401 lg 1 sätestab, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. ÄS § 1401 lg-d 2 ja 3 järgi, kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hageja väitel ei ole kostja, Sigman OÜ (pankrotis) asutajana, tasunud osakapitali sissemakset 2500 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna Sigman OÜ (pankrotis) on pankrotis, on sellekohase nõude esitanud pankrotihaldur. Seega tuleb hagi rahuldada ka selle nõude osas.
Määruskaebus SM palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasjas menetluse. Kohus ei saanud tagaseljaotsust teha, kuna kostjale ei toimetatud kätte hagiavaldust koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrust. Kostja ei ole kinnitanud nende dokumentide kättesaamist. Kostja ei eita, et ta on saanud e-kirju kohtu poolt, kuid nende kirjadega kaasnevaid menetlusdokumente kostja saanud ei ole. Kostja kinnitas üksnes kohtu kirjade kättesaamist, mitte menetlusdokumentide kättesaamist. Ka posti teel ei õnnestunud kostjale kätte toimetada neid dokumente. Kostja leiab, et kohtu määrus ei ole põhjendatud, ning toodud väited on ebaselged ja oletuslikud. Kohus leidis, et kostja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust menetluse taastamiseks. Kostja ei saa nõustuda sellise seisukohaga, kuna selgitas kajas asjaolusid, mille tõttu ei saanud vastata hagiavaldusele. Kostjale ei ole kätte toimetatud menetlusdokumente. Seda kinnitab asjaolu, et kostja võttis ise ühendust kohtuga, ning palus kätte toimetada talle dokumendid. Kostja arvates ei saa e-kirja kättetoimetamise kinnitus hõlmata automaatselt ka manuste kättetoimetamist. Sellega, et dokumente ei toimetatud kostjale kätte 17.10.2014 ekirjaga, nõustus ka kohus, kuna saatis uuesti menetlusdokumendid posti teel 23.10. ja 24.10.2014, s.o pärast kostja käest kirja saamist 20.10.2014. Juhul kui kohus oleks lugenud menetlusdokumendid kättetoimetatuks 17.10.2014 e-kirjaga, ei oleks kohus proovinud menetlusdokumente edastada veelkord posti teel. Kostja valdab halvasti eesti keelt ja ei kasuta igapäevases töös arvutit. Samuti temal puuduvad õigusalased teadmised. Vastavate teadmiste ja kogemuste puudumine mõjutas kostja käitumist. Kostja ei ole kõrvale hoidunud kohtu poolt postiga saadetud dokumentide vastuvõtmisest. Postiga saadetud dokumente on üritatud kostjale kätte toimetada sellistel päevadel ja kellaaegadel, mil ei ole võimalik eeldada, et kostja on kodus. Kostja on hiljem veel kord võtnud ühendust kohtuga telefoni teel, ning palunud talle kätte toimetada menetlusdokumendid, kuna ta ei saanud neid kätte e-posti teel. Mainitud asjaolu ei ole kohtu poolt analüüsitud ega kontrollitud. Kohtu määrus ei tohi rajaneda oletustele. Kostja käitus kohusetundlikult, ning teavitas kohut sellest, et dokumendid ei ole temale nähtavad. Teavitamine toimus seejuures nii e-posti, kui ka telefoni teel. Kostja seisukohalt on kahtlane kohtu väide sellest, et kohtu e-kirja kättesaamise kinnitus hõlmab nii kirja ennast kui ka manuseid ja sellest pidi kostja aru saama. Kirja kättesaamine ei tähenda manuste kättesaamist. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Praeguses asjas ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, sest kostja esitatud kaja ei olnud puudustega. Kostja ei nõustu otsusega ja selle põhjendustega. Kostja leiab, et tehtud otsus ei ole õiglane ja objektiivne, kuna kohus ei saanud arvestada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Edasine menetluse käik Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaidlust ei olnud selles, et kostja sai e-posti teel kätte kohtu kirja, millega kohus saatis kostjale hagimaterjalid. Kohtu kaaskirjas on selge märge, et e-kirjaga saadab kohus tsiviilasjas 2-14-56253 hagiavalduse koos lisadega ja 08.09.2014 määruse, manuste lisamine on nähtav ekirja päises (tl 85) ning dokumendid on kostjale nähtavaks tehtud e-toimikus, kus on samuti märge dokumentide kättetoimetamise kohta. Kostja kinnitas e-kirja kättesaamist 20.10.2014 (tl 87). Eelnevalt oli kohus kostjaga telefoni teel 17.10.2014 ühendust võtnud, kostja palus temale hagimaterjalid uuesti saata ning kostja kinnitas kohtule, et tema e-posti aadress on XXXX@XXXX. Toimiku materjalist ei nähtu, et pärast nimetatud kuupäeva oleks kostja kohtuga ühendust võtnud põhjusel, et tal ei õnnestunud kirjale lisatud manuseid avada vms. Kostja leiab ekslikult, et kohus on hoolimata tema poolt 20.10.2014 kohtule antud kinnitusest, et sai kohtudokumendid kätte, ka ise kahelnud ning seetõttu saatnud kahel korral posti teel uuesti menetlusdokumente. Määruskaebuses nimetatud kuupäevad 23.10. ja 24.10.2014 on katsed kostjale tema elukohas dokumente üle anda, dokumendid saatis kohus teele 08.09.2014. Kohus luges hagimaterjalid kättetoimetatuks alates 20.10.2014 ning ei ole täiendavalt toiminguid teinud. Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata. Mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks TsMS § 67 lg 1 järgi tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. TsMS §-s 422 mõtte kohaselt saab mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Taolist põhjust hagile vastamata jätmiseks ei ole kostja esile toonud. Mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust menetluse taastamiseks, ei saa lugeda kostja väidet, et ta valdab halvasti eest keelt ning ei oma õigusteadmisi. Hagile vastamata jätmise tõttu esines TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud alus kostja suhtes tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks juhul, kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagi õigusliku põhjendatuse ehk veenvuse kontrollimiseks peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures lähtub kohus sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Kolleegium leiab, et maakohus on TsMS § 407 lg-st 1 tulenevat kohustust kaevatavas määruses täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt kostja poolt omaks võetavad faktilised asjaolud annavad õigusliku aluse esitatud nõude (nõuete) rahuldamiseks PankrS §-de 109 lg. 1, 113 lg. 1 p. 3, 117 lg. 2 pp 1 ja 2 ning ÄS § 1401 lg. 1-3 järgi. Et ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määrukskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.