OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Fjodorovi vastu 680 euro ja viivise nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Fjodorovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Peeter Fjodorov (isikukood: XXXXXXXXXXX); esindaja Arvo Kivar (OÜ Kivar & Partnerid);
esindajad
Vastustaja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479); esindaja Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo OÜ)
RESOLUTSIOON
1.Vähendada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 määrusega Peeter Fjodorovilt välja mõistetud õigusabikulude suurust ja sellest tulenevalt kogu menetluskulude suurust 37,50 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.2.Määrata tsiviilasjas nr 2-13-30303 OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 978,50 eurot (üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot 50 senti),
millest 125 eurot on riigilõiv ja 854,25 eurot õigusabikulud.
2.3.Välja mõista Peeter Fjodorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 978,50 eurot.
2.4.Välja mõista Peeter Fjodorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt 978,50 eurot alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Peeter Fjodorovi määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Fjodorovi vastu. Tartu Maakohus rahuldas hagi 16. aprilli 2014 otsusega ning mõistis P. Fjodorovilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks 807,70 eurot, millest 680 eurot on põhinõue ja 25. septembri 2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 127,70 eurot, samuti viivis 0,06% päevas põhinõudelt 680 eurot alates 16. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid Peeter Fjodorovi kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. novembri 2014 otsusega Tartu Maakohtu 16. aprilli 2013 otsuse muutmata, P. Fjodorovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus P. Fjodorovi kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19. detsembril 2014 edasi kaebamata. Hageja 02. detsembri 2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 80 eurot ning esindustasu 1 247,10 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud teostatud tööde aruande (II kd tl 55) kohaselt on hageja esindaja hagejale õigusabi osutamisel teostanud järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine
25.septembril 2013 (98 eurot); kostja 25. oktoobri 2013 vastusega tutvumine ja selle analüüs
09.jaanuaril 2014 (1 tund 75 eurot); vastuse koostamine kostja 25. oktoobri 2013 vastusele, kliendiga suhtlus täiendavate tõendite saamiseks ja nende esitamiseks (3 tundi 225 eurot); kostja 27. jaanuari 2014 taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine kostja taotlusele 17. veebruaril 2014 (1 tund 75 eurot); kostja 06. märtsi 2014 vastuse ja taotlusega tutvumine ja hageja vastuse koostamine 18. märtsil 2014 (1 tund 75 eurot); kohtuistungiks ettevalmistumine 19. märtsil 2014 (0,5 tundi 37,50 eurot); kohtuistungil osalemine 18. märtsil 2014 (2 tundi 20 minutit 175 eurot); sõidukulu kohtuistungil osalemise eest (0,30 senti / km, 372 km eest 111,60 eurot); kostja 16. mai 2014 apellatsioonkaebusega tutvumine 04. augustil 2014 (0,5 tundi 37,50 eurot); vastuse koostamine kostja 16. mai 2014 apellatsioonkaebusele (4 tundi 300 eurot); Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumine 18. novembril
2014 (0,5 tundi 37,50); mille eest palus hageja mõista välja 1 247,10 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjal ei olnud vastuväiteid riigilõivu väljamõistmisele, kuid muus osas kostja hageja menetluskulude nõudega ei nõustu. Kostja leidis, et hagejal ei ole tegelikkuses esindajakulu tekkinud. Kuna hageja ja tema esindaja on seotud isikud ja kõikide hageja kulude kandjaks on üks isik – Hans Luik, on kostjal alus eeldada, et hagejal esindaja kulusid ei teki. Sisuliselt on üks isik loonud kunstlikult äriühingute grupi, et luua näilik alus kolmandatele isikutele suuremate nõuete esitamiseks. Isegi kui selline tegevus ei ole otseselt ja formaalselt seadusvastane, on see ebaeetiline ning hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja esitas vastuväiteid ka õigusabikulu suurusele. Õigusbüroode puhul on tavaline ja levinud hinnatase 60 eurot (koos käibemaksuga), seega on hageja esindaja märgitud tunnitasu 75 eurot (lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Kuigi hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning tekkinud menetluskuludelt saab käibemaksu tagasi arvestada, taotleb ta esinduskuludelt ka käibemaksu osa väljamõistmist kostjalt. Hageja esindaja esindajatasu ei ole põhjendatud ning on ebamõistlikult suur. Dokumentide koostamisel on hageja esindaja kasutanud suurt reavahet, valdav osa dokumendist hõlmab tiitellehte ning varasemate argumentide kordamist. Tegevused, mille tulemusena ühtegi dokumenti kohtule ei esitatud, ei kuulu menetlusosalise poolt teisele poolele hüvitamisele. Sõidukulu puhul ei ole tegemist esinduskuluga, sellele ei ole esitatud ühtegi põhjendust, arvutust ega kuludokumenti, mistõttu selle välja mõistmine kostjalt ei ole seaduse järgi võimalik.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus rahuldas OÜ Aktiva Finants avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 016,75 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 891,75 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud ning mõistis nimetatud summa OÜ Aktiva Finants kasuks P. Fjodorovilt välja. Maakohus mõistis välja P. Fjodorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivise menetluskuludelt 1 016,75 eurot alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu, kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, RLS § 57 lg 1 ja lisa 1). Hageja taotles ka esindaja kulude hüvitamist, mis on vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuväline kulu. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on hageja lepingulise esindaja kuludele esitanud vastuväite ning TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamise tõttu ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel määravat tähendust, on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus.
2.2.Maakohus leidis, et hagejat esindanud OÜ Julianuse Õigusbüroo juristid (Marie Tsine ja Krista Arraste) on hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Äriregistrist nähtub, et hagejal töötajaid ei ole, mistõttu on ta volitanud Julianus Inkasso OÜ-d esindama end tsiviilvaidlustes, sh andma volitust edasi OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. Maakohus leidis, et kuigi OÜ Aktiva Finants, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Julianuse Õigusbüroo on seotud isikud, kuuludes 100% ulatuses OÜ-le Julianus Grupp, ei ole menetlusosalise õigus valida esindajat TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud.
2.3.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta ei saa pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks. Tallinnas asuvas õigusbüroos töötava juristi mõistlikuks tasuks võib pidada 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus leidis, et õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest taotletud suuruses 98 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Samuti ei ole hageja esindaja maakohtu arvates näidanud kostja 25. oktoobri 2013 vastusega tutvumisele, selle analüüsimisele ja omapoolse vastuse koostamisele kulunud aega ülemäära suurena (kokku 4 tundi) ning maakohus luges arvest nr 1700037 tulenevaid hageja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 300 eurot (4 tundi × 75 eurot). Maakohus pidas õigusabikulusid, mis on tehtud seoses kostja 27. jaanuari 2014 taotlusega tutvumisega ja sellele vastamisega, põhjendatud ja vajalikeks 15 minuti ulatuses summas 18,75 eurot. Kuna hageja
18.märtsi 2014 vastus ei sisalda vastuväiteid kostja 06. märtsi 2014 täiendavatele seisukohtadele ja taotlusele, kuid teenustasu ja arvel märgitud hinna erinevus vajas täpsustamist, luges kohus arvel nr 1760007 märgitud ajakulu põhjendatuks poole tunni ulatuses, so summas 37,50 eurot. Maakohus leidis, et arvest nr 1772120 tulenev esindaja kulu, s.o kohtuistungiks ettevalmistuse ja sellest osavõtu ajakulu 2 tundi 50 minutit, on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 212,50 eurot. Maakohtus toimus 18. märtsil 2014 kohtuistung kestusega 2 tundi 21 minutit. Kuna kohtuistungil osales senise hageja esindaja Marie Tsine asemel Krista Arraste, tuli tal istungil hageja esindamiseks tutvuda poolte esitatud seisukohtade ja põhjendustega, mistõttu kuulub kostja poolt hüvitamisele ka kohtuistungiks ettevalmistuse aeg vaatamata asjaolule, et selle tegevuse tulemusena ei esitatud kohtule ühtegi menetlusdokumenti. Maakohus leidis, et hageja lepinguline esindaja on näidanud ringkonnakohtus tehtud toimingutele kulunud aega, s.o 4,5 tundi, põhjendamatult suurena. Maakohus pidas apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi, olles seisukohal, et õigusabikulu suurus 225 eurot (3 tundi × 75 eurot) vastab antud tsiviilasja olemusele.
2.4.Maakohus ei pidanud ringkonnakohtu otsusega tutvumist otseseks õigusteenuse osutamiseks hagejale, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt, ning jättis taotluse arvest nr 1772633 tuleneva kulu osas (30 minutit) rahuldamata. Maakohus leidis, et kuna hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu 18. märtsi 2014 istungile pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuid makstud hüvitise näol ei ole tegemist otsese sõidukuluga (autokütuse maksumusega), mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt (vt 3-2-1-65-13 p 17). Kuivõrd vaatamata kohtu nõudmisele ei ole esitatud autokütuse maksumust tõendavaid dokumente, jättis maakohus hageja nõude mõista kostjalt välja sõidukulud summas 111,60 eurot rahuldamata. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 1 016,75 euro ulatuses, millest 125 eurot on riigilõiv ja 891,75 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud (98 + 300 + 18,75 + 37,50 + 212,50 + 225). Hageja taotlusel mõistis maakohus TsMS § 177 lg 4 (enne 01. jaanuari 2015 kehtinud redaktsiooni TsMS § 177 lg 2) alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 1 016,75 eurot kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.P. Fjodorov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
18.veebruari 2015 määrus osas, milles mõisteti kostjalt välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 891,75 eurot ning teha nimetatud osas uus määrus, millega jätta õigusabikulu kostjalt kogu ulatuses välja mõistmata. Määruskaebuse kohaselt:
1) on vastustaja ja tema esindaja seotud isikud ning esinduskulu tegelikkuses ei teki. Määruskaebuse esitajale kui endise Julianuse grupi töötajale on teada asjaolu, et grupi ühe ettevõtte juristid osutavad tasuta õigusabiteenust teistele grupi ettevõtetele ning selline arveldamise süsteem on loodud selleks, et luua näilik põhjus võlgnikelt põhjendamatult suuremaid summasid sisse nõuda. Sellisel tegevusel on hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise tunnused ning VÕS § 6 lg 2 järgi ei saa sellisel juhul määruskaebuse esitajalt vastustaja väidetavaid esindajakulusid välja mõista isegi juhul, kui selleks võiks seaduslik alus olla (vastav seadus tuleb jätta kohaldamata). Maakohus ei ole nimetatud määruskaebuse esitaja väiteid analüüsinud; 2) on vastustaja esindajakulude nõue seadusevastane siirdehinna regulatsiooni tõttu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks antud juhul siirdehinnaregulatsioon Julianuse grupi ettevõtete puhul ei kehti ning miks vastustaja oleks võinud nõuda ka suurema tunnitasuga õigusabikulude hüvitamist; 3) on maakohtu põhjendused vastustaja esindajakulu arvete summade põhjendamise osas ebajärjepidevad. Määrusest tulenevalt on mahu poolest võrreldavate menetlusdokumentide koostamise kulu põhjendatud erinevas ulatuses. Esmalt pidas maakohus 5-leheküljelise hagiavalduse koostamise kulu 98 eurot põhjendatuks, seejärel pidas maakohus põhjendatuks 5-leheküljelise dokumendi koostamise eest arvest nr 1700037 tulenevat kulu 300 eurot ning 5-leheküljelise apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest summas 225 eurot; 4) ei ole vastustaja esindajakulu nõue kohtuistungi ettevalmistamise eest põhjendatud. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-2790 leidis, et tegevused, mille tulemusena ühtegi dokumenti kohtule ei esitatud, ei kuulu menetlusosalise poolt teisele poolele hüvitamisele. Samuti ei olnud vastustaja esindaja vahetamine vajalik ja põhjendatud menetlusseadustikust tuleneva regulatsiooni tõttu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.OÜ Aktiva Finants vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja palub jätta määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on vastustajat esindanud Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist K. Arraste, kelle tööandjaks ja palga maksjaks on Julianuse Õigusbüroo OÜ, mitte vastustaja, nagu määruskaebuse esitaja püüab väita; 2) on määruskaebuse esitaja ise teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastustajale suures mahus menetluskulusid. Vastustaja pakkus määruskaebuse esitajale pika aja jooksul kõikvõimalikke kompromisse nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses, mille vastuvõtmine määruskaebuse esitaja poolt olnuks talle soodsam, kui kohtuotsuse alusel võlgnevuse tasumise kohustus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu poolt määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud hüvitust õigusabi kulude katteks tuleb vähendada 37.50 euro võrra (arve nr 1772120, kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 30 minutit), misjärel jääb määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 891, 75 – 37.50 = 854,25 eurot. Seetõttu kuulub vähendamisele ka määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud menetluskulu kogusuurus ja välja mõistmisele kuulub 978.50 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.
6.Riigilõivu 125 eurot väljamõistmist määruskaebuses ei ole vaidlustatud.
Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu poolt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud õigusabikulude suuruse summas 891,75 eurot, st täielikult. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vaatamata sellele, et käesolevas tsiviilasjas on kohtud otsustanud jätta kõik menetluskulud kostja, st määruskaebuse esitaja, kanda, ei pea määruskaebuse esitaja hagejale kulutusi õigusabile hüvitama, kuna hagejal ei ole selliseid kulutusi tekkinud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas on hagejat esindanud Krista Arraste ja Marie Tsine, kes OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajatena on hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes (maakohtu määruse p 7.3). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna hageja ning talle õigusabi osutanud isik OÜ Julianuse Õigusbüroo kuuluvad ühte kontserni, nn Julianuse gruppi, siis on määruskaebuse esitajalt õigusabikulude väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus ja vastav õigusnorm tuleb jätta kohaldamata. Asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 175 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Maakohus tuvastas, et hagejal endal töötajaid ei ole. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud argumentidel (sh arvestab ringkonnakohus ka 12. jaanuari 2015 menetlusdokumendis avaldatut), ei saa hagejat kohtumenetluses esindanud K. Arrastet ja M. Tsinet pidada hageja töötajateks TsMS § 175 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et nii hageja kui ka OÜ Julianuse õigusbüroo kuuluvad ühte kontserni ja raamatupidamislikult käsitletakse neid kui ühte tervikut, ei välista antud juhul õigusabikulude välja mõistmist kostjalt. Hageja on esitanud kohtule Julianuse Õigusbüroo OÜ arved teenuse osutamise kohta, mistõttu on paljasõnalised määruskaebuse esitaja väited, et teenust on osutatud Julianuse grupi sees tasuta. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja esindaja on töötanud minevikus (hageja väitel 12-13 aastat tagasi) hageja juures, ei vabasta hagejat oma väidete tõendamiskohustusest. Põhjendatud ja asjakohane on maakohtu seisukoht, et menetlusosalisel on õigus endale esindajat valida. Siirdehinna probleemistik seondub maksustamise problemaatikaga ja seetõttu ei ole menetluskulude suuruse otsustamisel asjakohane. Oluline on hinnata, kas hageja esindaja tunnihind hageja esindamisel oli, arvestades asja olemust, mõistlik ja põhjendatud. Maakohus on hinnanud lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis (ilma km-ta) põhjendatust ja ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Käesolevas asjas ei ole õigusabikulude suuruse põhjuseks mitte nn Julianuse grupi heade kommetega vastuolus olev tegevus, vaid kostja poolt menetluses esitatud vastuväited, mis muutsid menetluse argumentide ja tõendite mahukaks. Maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit ja ringkonnakohus (määruskaebuse esitaja soovil) ühe. Hageja hindas oma kulu hagiavalduse koostamisele tükihinna alusel (hagiavalduse koostamise kulu 98 eurot). Nimetatu ei välista edasises menetluses hageja kulutuste suurenemist menetlusdokumentide koostamisele (sh vastus apellatsioonkaebusele), sest hageja pidi vastama kostja väga erinevatele vastuväidetele. Seetõttu oli põhjendatud kasutada lepingulise esindaja töömahu määramisel arvestuse alusena ajakulu. Eeltoodud asjaoludel on õige maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja peab käesolevas asjas kandma ka hageja põhjendatud kulutused õigusabile.
7.Maakohus on määruse p-s 7.9 pidanud põhjendatud kuluks arve nr 1772120 alusel ka kohtuistungi ettevalmistamise kulu 30 minut ulatuses, s.o 37,50 eurot, kuna hageja esindaja vahetus ning uuel esindajal tuli tutvuda poolte seisukohtadega. TsMS § 175 lg 3 kohaselt võib hüvitada ka mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud kas asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja esindajaks oli M. Tsine, keda asendas alates 18. märtsist 2014 K. Arraste. Maakohtu 18. märtsi 2014 protokollist (I kd lk 167) ei nähtu esindaja vahetuseks muu põhjus, kui K. Arraste väidetu „M. Tsine ei saanud hetkel istungile tulla“. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu
seisukohaga, et esindaja vahetus on õigustuseks täiendavale esindaja kulule kohtuistungi ettevalmistamisel, sest esindaja vahetuse tingis üksnes hageja esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo töökorraldus. Määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud hüvitust õigusabi kulude katteks tuleb vähendada 37,50 euro võrra. Peeter Fjodorovilt tuleb välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna kokku 978,50 eurot.
8.Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus ei ole oma seisukohti põhjendanud. Maakohus on vastustaja esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtunud asja keerukusest ja mahust ning hinnates kõiki kulusid esitatud arvete alusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (v.a otsuse punktis 7). Seetõttu kuulub määruskaebuse esitajalt välja mõistmisele vastustaja kasuks lepingulise esindaja tasuna 854,25 eurot (ilma käibemaksuta).
9.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.