OÜ Automiil hagi Haldusteenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
1082,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
• • • Kohtuistungi aeg
Hageja: OÜ Automiil (reg.kood 11044383, asukoht: Turu 32, Tartu 51013), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Hallik Hageja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, e-post: [email protected] ) Kostja: Haldusteenused OÜ (reg.kood 10370181, asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) Kostja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] )
8. aprill 2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Automiil hagi Haldusteenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Haldusteenused OÜ-lt OÜ Automiil kasuks võlgnevus summas 541,49 eurot (viissada nelikümmend üks eurot ja 49 eurosenti) ning seisuga 13.10.2014 sissenõutavaks muutnud viivis 30,13 eurot (kolmkümmend eurot ja 13 eurosenti).
Välja mõista Haldusteenused OÜ-lt alates 14.10.2014. a viivis 0,02 % päevas põhivõlalt (541,49 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskuludest 39% OÜ Automiil kanda ja 61% Haldusteenused OÜ kanda.
2.Rahuldada OÜ Automiil menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.
3.Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-28281 OÜ-le Automiil hüvitatava menetluskulude suurus kogusummas 445,91 eurot (nelisada nelikümmend viis eurot
Tsiviilasi nr 2-14-28281 ja 91 eurosenti), mis koosneb õigusabikuludest summas 323,91 ja riigilõivust summas 122 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Haldusteenused OÜ hageja OÜ Automiil kasuks menetluskuluna õigusabikulud summas 323,91 eurot ja riigilõiv summas 122 eurot.
5.Rahuldada Haldusteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.
6.Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-28281 Haldusteenused OÜ-le hüvitatava menetluskulude suurus summas 87,50 eurot, mis koosneb õigusabikuludest.
7.Välja mõista hagejalt Automiil OÜ kostja Haldusteenused OÜ kasuks menetluskuludena õigusabikuludsummas 34,13 eurot (kolmkümmend neli eurot ja 13 eurosenti). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl 21-24)
1.OÜ Automiil (hageja) esitas Haldusteenused OÜ (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt hooldas ja remontis Haldusteenused oma autosid OÜ juhatuse liikme V.K. eestvedamisel hageja juures alates 14.10.2011. Alates 2014. a-st vastavalt Haldusteenused OÜ juhatuse liikme V.K. poolt avaldatule hakati hageja poolt osutatud teenuste eest tasuma ülekandega, varasemalt tasuti sularahas. 11.02.2014 pöördus kostja hageja poole, et remontida sõiduautot BMW reg.nr XXX. Tellimuse vormistas hageja töötaja J.V. ning remonttöid teostati summas 242,10 eurot. Pärast remondi teostamist edastas J.V. arve nr 2041776 kostjale tasumiseks. Kostja ei ole esitatud arvet tasunud. 06.03.2014 pöördus kostja hageja poole sõiduauto SUBARU LEGACY reg. nr XXX remondiks ja hoolduseks. Tellimuse vormistas hageja töötaja J.V. ning remont- ja hooldustöid teostati summas 299,39 eurot. Hageja esitas kostjale arve 2042303 tasumiseks. Esitatud arve on tasumata. Hageja edastas arved kostja seadusliku esindaja poolt antud e-posti aadressile [email protected]. Vaatamata V.K. korduvatele lubadustele on hageja poolt esitatud arved tasumata. Saadetud ekirjadele ja SMS-dele V.K. ei vasta, kuid telefoni teel on andnud lubadusi võlgnevus maksta, kuid siiani pole seda teinud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista tasumata arved summas 541,49 eurot.
2.Hageja viitab, et pooled on oma praktikas lähtunud viivisemäärast 0,5% päevas. Nimetatud viivisemäär on kajastatud ka müügilepingus/arves p 5. Kuna kostja on arvete tasumisega viivitanud, tuleks kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga viivis summas 595,67 eurot. Hageja vähendab väljamõistmisele kuuluvaid viiviseid põhivõlgnevuse summani, st hageja palub välja mõista viivised summas 541,49 eurot. Lisaks on hageja esitanud alternatiivse viivise nõude. Kui kohus leiab, et 0,5 % viivis ei ole tõendatud palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kuna arve nr 1041776 muutus sissenõutavaks alates 25.02.2014, siis on hagiavalduse esitamise seisuga 14.10.2014, sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,13 eurot. Arve nr 2042303 tasumise tähtaeg saabus
Tsiviilasi nr 2-14-28281 24.03.2014, millest tulenevalt oli hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 19 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,13 eurot. Lisaks soovib hageja jätkuva viivise väljamõistmist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 52-55)
3.Kostja hagi õigeks ei võta ning esitab järgmised vastuväited. Kostja ei ole hagejalt tellinud teenuse osutamist sõiduautode remontimiseks ja hoolduseks. Hagejalt on teenust tellinud V.K., kes on küll kostja juhatuse liige, kuid ta ei ole tellinud teenust Haldusteenused OÜ nimel. Kostja avaldab, et kuna ta ei ole sõiduautode BMW ja Subaru Legacy omanik ega kasutaja, ei saanud ta olla õigustatud isikuks sõidukitele remonttööde tellimiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on võtnud endale kohustuse sõiduautode remondikulude kandmiseks, sh tasuda sõiduautode omaniku või kasutaja eest. Eeltoodut arvestades ei ole kostja kohustatud tasuma talle esitatud arveid, mis on esitatud talle mittekuuluvate sõiduautide väidetava remontimise kohta ja millist tööd ta ei ole tellinud ega võtnud kohustust tehtud tööde eest tasuda.
4.Kostja ei nõustu ka asjaoluga, et poolte vahel on kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja nõustumist arvel esitatud viivisemäära osas, palub kostja jätta viivis taotletavas määras välja mõistmata. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus siiski leiab, et kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees, palub kostja kohaldada seadusjärgset viivisemäära.
5.23.02.2015. a esitatud täiendavas seisukohas (tl 73-75) jääb kostja on varasemate seisukohtade juurde, selgitades veelkord, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kostja poolt teenuse tellimist ja tasumise kohustuse tekkimist. Kostja märgib, et V.K. on seotud mitmed firmad (Haldusteenused OÜ, Rubus OÜ, LKV Majad OÜ, Agro Vara OÜ, Ehitusfirma Skim OÜ, Inikon OÜ), kus V.K. on juhatuse liige. KOHTUISTUNG (tl 82-84)
6.Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja juhatuse liige S.H. seletab, et hageja on OÜ-le Haldusteenused teenuseid osutanud aastast 2011-2012. Haldusteenused OÜ-t on alati esindanud V.K., kes käis teenust saamas erinevate autodega. Arved edastati V.K. poolt avaldatud e-posti aadressile, viimaste juhtumite puhul aadressile [email protected]. Tavaliselt tasuti arved Haldusteenused OÜ poolt. Kõike eeltoodut arvestades palub hageja esitatud nõuded rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Hagejalt tellis teenust V.K. kui füüsiline isik, mitte Haldusteenused OÜ. Lisaks viitab kostja esindaja, et arved edastati V.K. e-posti aadressile [email protected], mitte Haldusteenused OÜ e-posti aadressile [email protected]. Seega ei ole tõendatud ka Haldusteenused OÜ poolt arvete kättesaamine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja nõue VÕS § 635 lg-le 1. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping võib olla suuline leping, millest tulenevalt seisneb töövõtja põhikohustus töö tegemises ehk kohustuses saavutada kokkulepitud tulemus ning tellija kohustus teenuse eest tasuda. Nimetatud kohustuse näol on tegemist vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõttes.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu ning kas kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
Tsiviilasi nr 2-14-28281 Kostja on avaldanud, et Haldusteenused OÜ ei ole hagejalt sõiduautode remontimiseks ja hooldamiseks töid tellinud, vaid vastavad tööd on tellinud V.K. kui eraisik. Hageja seaduslik esindaja Sergei Hallisk on avaldanud, et hageja osutas teenust Haldusteenused OÜ-le alates 2011-2012 aastast. Alati on asjaajamine toimunud kostja juhatuse liikme V.K.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) või selle võib anda tehinguga (volitus). Riigikohus on 15.10.2014 otsuses nr 3-2-1-79-14 p-s 11 märkinud, et TsÜS § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindamine eeldab üldjuhul, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Tunnistaja J.V. on kohtuistungil andnud ütluseid (tl 83-83p), mille kohaselt on ta teenindanud kostjat alates 2013. a-st. Teenust on tellinud alati V.K., kes esindas nii Haldusteenused OÜ-t kui ka Rubus OÜ-t, olles mõlema äriühingu juhatuse liige. 11. veebruaril 2014 ja 6. märtsil 2014 tõi V.K. remonti ja hooldusesse sõiduautod Subaru Legacy ja BMW. Arved palus V.K. edastada Haldusteenused OÜ-le ja kordusarve tuli saata e-posti aadressile [email protected]. Tunnistaja edastaski arved vastavalt V.K. poolt avaldatule. Mingit tagasisidet selle kohta, et arved oleksid edastatud valele aadressile või valele isikule, tunnistajale ei tulnud. Tunnistaja sõnul ei mäleta ta, et V.K. kui eraisikule oleks kunagi teenust osutatud. Kõik arved tehtud tööde eest on alati esitatud ettevõtetele. Äriregistri väljavõttega on tõendatud, et V.K. on Haldusteenused OÜ juhatuse liige (tl 18). Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja juhatuse liige V.K. tegutses 11. veebruaril 2014 ja 6. märtsil 2014 äriühingu nimel, kuna palus arved edastada Haldusteenused OÜ-le. Seega oli hageja õigustatud eeldama, et kostja esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tuvastatud on töövõtulepingu sõlmimine 11. veebruaril 2014 ja 6. märtsil 2014 hageja ja kostja, keda esindas juhatuse liige V.K., vahel.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on töövõtulepingust tulenev võlasuhe, ei vaielda ka tehingu oluliste tingimuste üle. Hageja on kokkulepitud töö teinud ja kostja on töö pretensioonideta vastu võtnud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja ei ole tasunud hagejale töövõtulepingu alusel esitatud 11. veebruari 2014 arvet nr 2041776 summas 242,10 eurot (tl 28) ja 10. märtsi 2014 arvet nr 2042303 summas 299,39 eurot (tl 31). Hageja palub kostjalt välja mõista arvete nr 2041776 ja 2042303 järgi tasumata summad. Kostja ei ole esitanud nõude suurusele ja selle tekkimise alusele sisulisi vastuväiteid. VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel on seega hageja nõue 541,49 eurot õiguslikult põhjendatud.
11.Hageja on esitanud kostjale 11. veebruaril 2014 arve nr 2041776 summas 242,10 eurot (tl 28) ja 10. märtsil 2014 arve nr 2042303 summas 299,39 eurot, milledes on muuhulgas märgitud ka maksega viivitamisel viivisemääraks 0,5% päevas. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises viivise määras pooled kokku leppisid. Hageja väidab, et tulenevalt poolte vahelisest praktikast on kokku lepitud viivitusintressi määras 0,5%, kostja hageja väidet omaks ei võta.
Tsiviilasi nr 2-14-28281 Tunnistaja J.V. ütlustest nähtub, et kostjale esitatud arvetele on alati märgitud viivise määraks 0,5%. Kuna kostja on alati õigeaegselt arved tasunud ei ole kostjalt olnud põhjust viiviseid nõuda. Kuna kostja ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes mõnel varasemal arvel näidatud viivise, ei ole tõendatud hageja väide, et arvestades poolte vahelist praktikat oli kokku lepitud seaduses sätestatust erinevas viivise määras.
17.detsembri 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 p-s 11 leidis Riigikohus, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud arved 2041776 ja 2042303 ei tõenda viivise määras kokkuleppe olemasolu. Hageja on koostanud arved ühepoolselt, lisades arve dokumendile tingimusi, mida pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud ei ole. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub 8 protsenti aastas. Hageja on esitanud ka alternatiivse viivise nõude summas 30,13 eurot. Hageja nõuab lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. Vastuväiteid hageja viivisearvestuse õigsusele ei ole kostja esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seisuga 13.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,13 eurot ja jätkuv viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
12.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 176 lõikele 2 andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb jätta menetluskuludest 39% OÜ Automiil kanda ja 61% Haldusteenused OÜ kanda.
13.Hageja OÜ Automiil palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot ja esindajakulud summas 785,70 eurot (sh käibemaks 130,95 eurot). Kostja kinnitab, et esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning, et hageja on käibemaksukohustuslane.
14.Kostja Haldusteenused OÜ palub hagejalt välja mõista esindajakulud summas 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Kostja kinnitab, et esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning, et kostja on käibemaksukohustuslane.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 200 eurot, st riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot olnud vajalik ja
Tsiviilasi nr 2-14-28281 põhjendatud kulu. Kuna otsusega määrati, et menetluskulud jäävad hageja kanda 39% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele riigilõiv summas 122 eurot.
16.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud ja p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja OÜ Automiil esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 87-88, 94), 6.11.2014.a arvest nr 2601 (tl 89,90), 27.02.2015 arvest nr 2687 (tl 91,92) ja 9.04.2015 arvest nr 2725 nähtuvalt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 785,70 eurot (sh käibemaks 130,95 eurot), sh sõidukulu summas 111 eurot. Hageja esindaja Riho Friedrichs vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Kostja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks), kokku 7 tundi 15 minutit. Hageja ei nõustu Riho Friedrichi esindajakuluga ning leiab, et esindaja tunnitasu summas 120 eurot koos käibemaksuga on liiga suur. Hageja leiab, et õigusbüroode keskmine tunnihind ei ületa 70 eurot + käibemaks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-92-13 nõustunud alamaastme kohtutega, et tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on peetud põhjendatuks ja vajalikuks vandeadvokaadi kui kõrgelt kvalifitseeritud juristi puhul. Arvestades kohtupraktikat ja seda, et kostjat esindas õigusbüroo ning õigusbüroode keskmist tunnihinda, leiab kohus, et kostja esindaja tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga on liiga kallis. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 70 eurot ilma käibemaksuta. Seega, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvetel märgitud ajakuluga, leiab kohus, et põhjendatud on hageja õigusabikulud summas 420 eurot (6 tundi x 70 eurot). Samuti on põhjendatud hageja esindaja sõidukulud summas 111 eurot. Kuna otsusega määrati, et menetluskulud jäävad hageja kanda 39% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele esindajatasu ja sõidukulud summas 323,91 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja OÜ Automiil kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku 445,91 eurot.
17.Kostja Haldusteenused OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 100), 13.04.2014.a arvest nr 23/04 (tl 102) nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Kostja esindaja Armand Mark vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks), kokku 1 tund 15 minutit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-92-13 nõustunud alamaastme kohtutega, et tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on peetud põhjendatuks ja vajalikuks vandeadvokaadi kui kõrgelt kvalifitseeritud juristi puhul. Arvestades kohtupraktikat ja seda, et kostjat esindas õigusbüroo ning õigusbüroode keskmist tunnihinda, leiab kohus, et kostja esindaja tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga on liiga kallis. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 70 eurot ilma käibemaksuta. Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostja õigusabikulud summas 87,50 eurot (1 tund 15 minutit x 70 eurot). Kuna otsusega määrati, et menetluskulud jäävad kostja kanda 61% ulatuses, siis kuulub hagejalt kostja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele esindajatasu summas 34,13 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tsiviilasi nr 2-14-28281
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.