Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Endel Põldsalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3705 eurot
Menetlusosalised nende esindajad
Menetlus
ja
• Hageja: Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post: [email protected]) • Hageja volitatud esindaja: Hardi Rikand (e-post [email protected]) • Kostja: Kostja: Endel Põldsalu (isikukood: 35508182722; elukoht: XXXX; e-post: XXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Endel Põldsalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Endel Põldsalult Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kasuks käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 3705 (kolm tuhat seitsesada viis) eurot.
Väljamõistetud summa kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE091010220002255018 (AS SEB Pank), selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Endel Põldsalu kanda.
6.Välja mõista Endel Põldsalult riigituludesse riigilõiv summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
7.Riigilõiv tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Nordea Bank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank), viitenumber kõikide kontode puhul on 99915700021278. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.
Tsiviilasi nr 2-14-31254 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 33-35) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T.H. ja AS Eesti Ühispank 30.09.2000 õppelaenulepingu nr S000001351. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 100 000 krooni (6391,16 eurot). Lepingu alusel kanti laen laenusaaja kontole kuues osas (tl 38). T.H. kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Õppelaenulepingust nr S000001351 tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid AS Eesti Ühispank ja Endel Põldsalu 18.09.2000 limiteerimata käenduslepingu. Lepinguga tekkis kostjal solidaarvastutus laenusaaja õppelaenulepingu alusel tekkivate kohustuste täitmisel. Käendajate vastutus ja kohustatus riigi ees tuleneb käenduslepingust ning VÕS § 69 lõigetest 2, 6 ja 7, § 145 lõigetest 1 ja 2. Juhindudes HaS §-st 364 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. 16.11.2011 edastas pank kõigile võlgnikele kordusteatise juba olemasolevast võlgnevusest palvega see tasuda. Teatistes informeeris pank võlgnikke ka laenu tasumata jätmisega seonduvatest tagajärgedest. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lõikele 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 21.12.2011. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 29.11.2011 teatas hageja laenusaajale nõude üleminekust Eesti Vabariigile ning esitas palve võlgnevus tasuda. Laenusaajat informeeriti ka mittetasumise tagajärgedest. 04.01.2012 esitas laenusaaja avalduse maksegraafiku koostamiseks. 27.01.2012 saatis hageja laenusaajale allkirjastamiseks ja käendajatele teadmiseks „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“, mille laenusaaja ka allkirjastas. Kuna võlgnikud oma kohustusi täielikult ei täitnud, pöördus hageja 06.10.2014 kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse korras. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. HaS § 362 lõike 3 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Käesoleval juhul on ajavahemikus 29.01.2012 kuni 05.10.2014 arvestatud intress laenusaaja poolt tasutud. Seisuga 15.12.2014 on hageja nõude suuruseks 3 705 eurot, mis tuleneb tervikuna põhivõlast. Hageja palub kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv.
mõista
põhivõlgnevus
summas
eurot
ning
KOSTJA VASTUS
21.veebruaril 2015 esitatud vastuses ei ole kostja Endel Põldsalu esitanud vastuväiteid hagi ega nõude suuruse osas (tl 80). Kostja esitas 13. märtsil 2015 täiendava vastuse (tl 95-96), milles on esitatud järgmised seisukohad. Kostja viitab, et õppelaenu käenduslepingust NR.2000-1-119 ei nähtu käendaja
Tsiviilasi nr 2-14-31254 vastutuse maksimummäära. Lepingu p-st 5.8 tulenevalt on laenuvõtjal õigus laenusummat suurendada ilma sellest käendajaid (L.L., Endel Põldsalu) teavitamata, millest tulenevalt ei olnud kostja teadlik, millises summas on laenuvõtja laenu saanud. Kostja märgib, et temale teadaolevalt käendas ta ainult 15 000 krooni suurust laenusummat. Kostja sai alles 2015 märtsis teada Ühispanga laenukonto liikumise järgi, et T.P. on saanud pangalt laenu 100 000 krooni (01/10/2000- 15 000 EEK, 01/02/2002- 15 000 EEK, 09/10/2002- 15 000 EEK, 15/10/200417 500 EEK, 15/09/2005- 17 500 EEK, 03/10/2006- 20 000 EEK). Kostja leiab, et laenusaaja ja panga käitumine on olnud pahatahtlik, kuna pangal ega laenusaajal ei olnud kohustust teavitada käendajaid jätkuvate laenude võtmisest. Lisaks on kostja arvates pank andnud T.P. laenu ajal, mil T.P. koolis ei käinud. Kostja avaldab, et juba käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja majanduslikes raskustes, kuid pank ei kontrollinud kostja maksevõime olemasolu. Lisaks on käesoleval ajal kostja suhtes algatatud mitmeid täitemenetlusi ning Maksuamet saatis kostjale F.I.E. teatise 2002. a firma võlgnevuse kohta, mis on tänaseni tasumata seoses makseraskustega. Kostja ei nõustu tasuma võlgnevust summas 3781,90 eurot, vaid ainult esialgselt taotletud laenusummat, s.o 15 000 krooni.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et T.H. ja AS Eesti Ühispank sõlmisid 30.09.2000 õppelaenulepingu nr S000001351. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 100 000 krooni (6391,16 eurot). Lepingu alusel kanti laen laenusaaja kontole kuues osas (tl 38).
3.Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 19 lg-le 1 õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kostja Endel Põldsalu sõlmis 18.09.2000 õppelaenulepingust nr S000001351 tulenevate kohustuste tagamiseks AS Eesti Ühispangaga limiteerimata käenduslepingu (tl 44).
4.ÕÕS § 18 lg-st 1 tuleneb, et laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul; kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T.H. tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma ning, et T.H. ei täitnud oma kohustusi täielikult. Samuti puudub vaidlus selles, et ka käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi.
5.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt käendas tema 15 000 krooni suurust laenusummat 100 000 krooni suuruse laenusumma asemel.
Tsiviilasi nr 2-14-31254 18.09.2000 sõlmitud käenduslepingu punktist 5.8 tulenevalt laenusumma suurenemisel Laenusaaja nominaalse õppeaja jooksul summani, mis ei ületa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vastavatel õppeaastatel väljamakstavate kõikide õppelaenude summa maksimaalmäära, laieneb käesoleva lepingu alusel antud käendus ka laenusumma suurenemisest tulenevatele Laenusaaja kohustustele ilma Poolte sellekohase kokkuleppeta. Lepingu p 5.9 nähtuvalt laieneb Endel Põldsalu poolt antud käendus laenulepingu pikenemisel ja laenulepingu tingimuste muutmisel laenulepingu muutmisest tulenevatele laenusaaja kohustustele ilma poolte sellekohase kokkuleppeta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-165-01 märkinud, et TsÜS § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. TsÜS § 61 lg-s 2 sätestatu kohaselt peab tehingus tahe olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Seadus ei keela käendajal võtta vastutust ka kohustuse hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest. Kuna kostja on allkirjastanud limiteerimata käenduslepingu ning käenduslepingu p-s 5.8 on selgelt viidatud, et laenusummat saab suurendada laenusaaja nominaalse õppeaja jooksul summani, mis ei ületa Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vastavatel õppeaastatel väljamakstavate kõikide õppelaenude summa maksimaalmäära ning käenduslepingu alusel antud käendus laieneb ka laenusumma suurenemisest tulenevatele laenusaaja kohustustele ilma poolte sellekohase kokkuleppeta, siis on hageja nõue kostja vastu kogu antud laenu ulatuses põhjendatud.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 69 lg-le 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Sama paragrahvi lg-te 6 ja 7 kohaselt kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tulenevalt VÕS §-st 150 kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.
7.Tulenevalt ÕÕS § 21 lg-st 1, mille kohaselt kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. 16.12.2011 nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 21.12.2011 (tl 49, 50, 51, 52, 53, 54). Vastavalt ÕÕS § 21 lg-le 2 kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-14-31254 Kuna riik on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekkis tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
8.29.12.2011 saatis hageja laenusaajale ja käendajatele „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ (tl 55). T.H. ja Haridus-ja Teadusministeerium sõlmisid 29.01.2012 kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid võlgnikud kokkulepet ja oma kohustusi ei täitnud.
9.Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna Pärnu Maakohus tegi 19.11.2014 maksekäsu, millega kohustas võlgnikke T.H. ja L.L. tasuma solidaarselt Eesti Vabariigile Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu põhinõudeid summas 3772,24 eurot ja kõrvalnõudeid summas 9,66 eurot ning hüvitama menetluskulu 15,00 eurot, oli tal õigus pöörduda kohtusse hagiavaldusega ainult käendaja II, (antud asjas kostja) Endel Põldsalu vastu, lähtudes VÕS § 65 lg-s 1 ja § 145 lg-s 1 sätestatust. Asjaolu, et T.H. ja L.L. suhtes on jõustunud maksekäsk, ei võtta hagejalt õigust nõuda kohustuse täitmist ka kostjalt hagimenetluse korras, kuna nad on solidaarsed võlgnikud. Seoses sellega, et seisuga 15.12.2014 on õppelaenulepingu nr S000001351, mida käendas kostja, põhivõlgnevus 3705 eurot, palub hageja kohtul Endel Põldsalult välja mõista 3705 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on hagi põhjendatud ja Endel Põldsalult kuulub väljamõistmisele hageja kasuks võlgnevus summas 3705 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 3705 eurot tasuda riigilõivu 325 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda, kuulub TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 325 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.