Kohtulahend

04.04.2014 esitasid Jaan Schmidt ja A A (hageja) hagi OÜ FB Collection (kostja) vastu isikuandmete avaldamisest hoidumiseks ning taotlesid ühtlasi hagi tagamist. 08.04.2014 teatas Jaan Schmidti kohtule, et loobub hagist ja hagi tagamise taotlusest. Harju Maakohtu 09.04.2014 määrusega keelduti Jaan Schmidti hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata. 08.04.2014 täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 11.11.2013 OÜ ThinkGreen Company juhatuse liige. Kostja on omandanud kolmandatelt isikutelt nõuded OÜ ThinkGreen Company vastu. OÜ ThinkGreen Company müüs kostja eriõiguseellastele lennupileteid, mille eest eelnimetatud isikud tasusid, kuid äriühing neile lennupileteid ei väljastanud. Sellest tulenevalt on kostja saatnud kõigile äriühingu seadusjärgsetele esindajatele võlateate. Kostja on võlateadetes hoiatanud, et kui hageja ei ole ühendust võtnud või võlgnevust tasunud hiljemalt viie tööpäeva jooksul, alustab ta võlgnevuse sissenõudmist ning saadab teate võlgnikuga seotud isikutele ja avaldab hoiatused hageja kohta meedias. Kostja on võlateadetele lisanud ka vastavad näidised ning loetlenud hageja töökaaslaste, lähikondsete ja lepingupartnerite e-posti aadressid, kuhu kavatseb teated saata. Kostja on oma ähvarduse viinud täide OÜ ThinkGreen Company praeguse juhatuse liikme R L e suhtes, avaldades Facebook ́s selgelt negatiivse alatooniga teksti koos fotoga. Hageja teatas kostjale, et tal puudub võimalus mõjutada OÜ ThinkGreen Company tegevust, kuna ta ei ole äriühingu juhatuse liige ega osanik. Ähvardatava tegevusega rikub kostja hageja isiklikke õigusi (võlaõigusseadus (VÕS) § 1046 lg 1) ja avaldab ebaõigeid faktiväiteid (VÕS § 1047 lg 1). Andmete avaldamisega tekiks avalikkusele hagejast kuvand kui oma kohustusi mittetäitvast isikust. Andmete avaldamine oleks põhjendamatu ja hageja mainet kahjustav. Hageja ei pea taluma oma nime avalikku seostamist äriühinguga, mille käitumise mõjutamiseks tal võimalus puudub. Hagejal puudub ka kohustus äriühingu võlgnevuse tasumiseks. Kostja tegevuse puhul võib olla tegemist ka kelmuse katsega (karistusseadustik (KarS) § 209 lg 1) ja väljapressimise katsega (KarS § 214 lg 1). Samuti on hageja ähvardamine tema maine kahjustamisega heade kommete vastane. Äriühingu endise juhatuse liikme ähvardamine ei ole võlgniku kohustuse täitmise mõjutamisele suunatud tegevus, millest tulenevalt on kostja tegevus suunatud just hageja maine kahjustamisele, mitte aga võlgniku poolt võla tasumisele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-dest 4, 7, 8, § 1046 lg-st 1, § 1047 lg-st 1 ja VÕS § 1055 lg-st 1 palus hageja kohustada kostjat hoiduma hageja isikuandmete avaldamisest mistahes viisil (sealhulgas, kuid mitte ainult, e-posti teel, sotsiaalvõrgustikus, meediaväljaannetes) kontekstis, mis seostab hagejat OÜ ThinkGreen Company kohustuste mittetäitmisega või kirjeldab hagejat oma kohustusi mittetäitva isikuna. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. OÜ ThinkGreen Company müüs kostja õiguseelastele lennupiletid, mille eest äriühingule tasuti, kuid äriühing lennupileteid ei väljastanud ega tagastanud makstud rahasummasid. Hageja oli nimetatud tehingute teostamise ajal äriühingu osanik ja juhatuse liige. Seega tekkis kostja nõue ajal, mil äriühingut juhtis hageja ning klientide poolt kanti rahasummad pangakontole, mille käsutamise õigus oli hagejal. Kostja tegevuses puudub VÕS § 1045 lg-st 1 tulenev kahju tekitamise õigusvastasuse eeldus. Kostja ei ole rikkunud hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1). Kostja ei edasta ega avalikusta hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, vaid tõeseid faktiväiteid. Kostja kasutab hageja nime üksnes kontekstis, milles hageja on äriühinguga seotud. Kostja ei kasuta hageja nime ega kujutist õigustamatult ega riku eraelu puutumatust.

Meedias on avaldatud artikkel, milles informeeriti avalikkust kahtlusest, et OÜ ThinkGreen Company ei väljasta klientidele lennupileteid. Samuti sisaldas artikkel infot hageja seotuse kohta äriühingu ning tekkinud võlgnevusega. Lisaks on info hageja kui äriühingu juhatuse liikme kohta tehingute toimumise ajal avaldatud Äriregistri teabesüsteemis. Riigikohus on rõhutanud, et isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad ja andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel keelanud (Riigikohtu 21.12.2010 otsus nr 3-2-1-67-10, p 19). Seega ei ole kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7) ning vaidlusaluste andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Hageja jätkab äritegevusega ning tulenevalt tema varasema äritegevuse ebaausast olemusest, kahjustada saanud isikute hulgast ja sellest tulenevast avalikust huvist, on avalikkuse hoiatamine hageja varasema tegevuse kohta õigustatud. Kostja ei ole teostanud oma õigusi heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja on esitanud nõudeid, meeldetuletusi ja hoiatusi seoses reaalselt eksisteeriva võlgnevusega. Kostja täidab Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) juhendi nõudeid ja on hagejat informeerinud edastatavast hoiatuskirjast, lisades hageja e-kirja koopia saajaks. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustuse täitmise mõjutamisele suunatud tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks. Seda võivad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones kostja käitumise suunatus just hageja maine kahjustamisele, mitte aga võlgnikult võla saamisele (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, p 24). Kostja eesmärgiks ei ole hageja maine kahjustamine, vaid võlgnetava summa tasumisele suunamine. AKI on seisukohal, et teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Kostja tegevus on õiguspärane VÕS § 1046 lg 2 mõttes ning seetõttu ei ole VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Samuti ei ole täidetud VÕS § 1047 kohaldamise eeldused, kuna avaldatavad faktiväited vastavad tõele. Alternatiivselt, kui VÕS § 1055 lg 1 lause 1 kohaldamise eeldused oleksid täidetud, ei ole hagejal õigus nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist lg 2 järgi. Äriühingu vastu tekkisid nõuded ajal, mil hageja oli juhatuse liige. Pärast seda võõrandas hageja äriühingu osaluse ning muudeti ka juhatuse koosseisu. Hageja on tegutsenud ebaausalt ja kahjustanud suure hulga isikute huve, mistõttu on kohustatud taluma hoiatusi avalikkusele oma ebaausa käitumise kohta. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja anda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1). Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

Hageja on esitanud kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõude. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kuna hageja leiab, et kostja ähvardab kahju õigusvastase tekitamisega, tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas andmete avaldamise näol on tegemist õigusvastase kahju tekitamisega. Hageja väitel tuleneb õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p-dest 4, 7 ja 8. Seega peab kohus esmalt hindama, kas kostja ähvardab andmete avaldamisega, mis võib olla õigusvastane VÕS § 1046 alusel isikuõigust rikkuvana. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ähvardab avaldada hageja kohta au teotavaid andmeid, mis seostab hagejat vastutavana äriühingu võlgnevuse eest või kirjeldab hagejat oma kohustusi mittetäitva isikuna. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, milline käitumine on õigusvastane, ning § 1047 seda, mida käsitleda avaldamisena ja kes on andmete avaldajaks. Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul kohustus ise hinnata, mis liiki väitega on tegemist. Maakohtu hinnangul on andmete puhul, mida kostja kavatseb hageja kohta avaldada, tegemist faktiväidetega, mis ei sisalda endas hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kahtlemata on tegemist hageja suhtes negatiivse hinnangu kujundamisega, kuid see on kohane ja põhjendatud ning kujundatud õigete faktide alusel. Kostja on tõendanud, et andmed, mida ta kavatseb avaldada, vastavad tegelikkusele. Samuti ei ole tegemist ebasündsa väljendusviisiga. Tekstis on arusaadavalt kajastatud, et hageja oli tehingu ajal juhatuse liige ning võlgnikuks on äriühing. Tähtsust ei oma see, kas hageja tegutses äriühingu majandustegevuses aktiivselt või mitte, sest selliseid andmeid tekst ei sisalda. Sel ajal, kui äriühingul kolmandate isikute ees kohustused tekkisid, oli hageja juhatuse liige. Seega on tegemist tegelikkusele vastava faktiväitega. Maakohus tõi välja, et hageja ise hindab ja tõlgendab andmeid kontekstiväliselt („vaatamata meeldetuletustele ei ole A A ega ThinkGreen Company OÜ võlgnevust tasunud“, „saadetud võlateatele ei ole ThinkGreen Company OÜ ega A A lahendust leidnud ega võlgnevust tasunud“). Võttes arvesse avaldatud andmete viisi ja sõnastust, on üheselt arusaadav, et võlgnevus on tekkinud äriühingul, keda vaidlusaluste tehingute ajal esindas ja juhtis hageja. Kuna tegemist ei ole õigusvastaste andmete avaldamisega, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata VÕS § 1046 lg 2 alusel väidetava rikkumise õigustatust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Selle sätte tähenduses saab õigusvastane olla eelkõige isikuandmete kaitse seaduse (IKS) rikkumine. Riigikohus on märkinud, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos juhatuse liikmete nimedega ei saa pidada isikuandmete kaitse seadusega vastuolus olevaks (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-80-13, p 32 ja nr 3-2-1-67-10, p 19). Hageja ei vaidle vastu, et äriühingul on võlgnevused kolmandate isikute ees, mis tekkisid sellest, et kolmandad isikud ostsid äriühingult lennupileteid, mida tegelikkuses neile ei väljastatud ja raha ei tagastatud. Äriühingu võlgnevuste ja lennupiletite müügi kohta on avaldatud teistes meediaväljaannetes artikleid, kus on märgitud hageja nimi ja seos äriühinguga. Seega ei kavatse kostja avaldada ebaõigeid andmeid äriühingu kohustuste kohta. Kostja avaldab andmeid selliselt, et järgitakse isikuandmete kaitse seadust ja ei avaldataks ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega ei ole kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohus on leidnud, et võlaandmete avalikustamisel sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg (surveabinõuna) võib avaldada võlgniku kohta ka

kohaseid väärtushinnanguid, eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu ja võlgnikule on vähemalt üldjuhul enne võla tasumise kohustust meelde tuletatud, avaldamisel on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, p 22). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kavatseb avaldada andmeid selle kohta, et äriühingul on võlgnevused kolmandate isikute ees ning hagejat seostatakse äriühinguga kui juhatuse liiget, kelle ajal võlgnevused äriühingul tekkisid. Maakohtu hinnangul ei teosta kostja oma õigusi heade kommete vastaselt. Kostja on teavitanud hagejat, millised andmeid ta kavatseb avaldada ning tegemist on äriühingu reaalselt eksisteeriva võlgnevusega. Võlgnevuse sissenõudmine ei ole vastuolus heade kommetega. Kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates saab väita, et kostja eesmärgiks ei ole hageja maine kahjustamine, vaid võlgnetava summa tasumisele suunamine. Seega ei ole kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata kostja alternatiivset vastuväidet VÕS § 1055 lg 2 alusel ega poolte viiteid karistusõiguse normide kohaldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus ei ole analüüsinud hageja väiteid ja esitatud tõendeid kogumis ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud ja neid kajastavad tõendid igakülgselt ja objektiivselt hindamata. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et võlateatises sisalduvad laused „Vaatamata meeldetuletustele ei ole A A ega ThinkGreen Company OÜ võlgnevust tasunud“ /.../ „Saadetud võlateatele ei ole ThinkGreen Company OÜ ega A A lahendust leidnud ega võlgnevust tasunud“ tekitavad arusaama, et hoopis hageja on oma kohustusi mittetäitev isik, kes ei tasu võlgnevusi. Maakohus ei selgitanud, milles seisnes hageja poolt andmete kontekstiväline tõlgendamine. Hageja hinnangul on kolmandatele isikutele üheselt arusaadav, et ka hageja on jätnud võla tasumata ning tasumisele lahendused leidmata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8 ja § 1046 lg-t 1. Maakohus jättis arvestamata, et alates 11.11.2013 ei ole hagejal võimalik OÜ ThinkGreen Company tegevust mõjutada. Seega ei ole hageja seostamine äriühingu võlgnevusega õiguspärane ning selliste andmete avaldamine ja avaldamisega ähvardamine on vastuolus heade kommetega. Andmete avaldamisega tekitatakse arusaam, et hagejal on isiklik võlgnevus. Järelikult on tegemist ebaõigete faktiväidetega, isegi kui selles on viited OÜ ThinkGreen Company võlgnevusele. Maakohus on jätnud sisulise tähelepanuta hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude: /.../ Rahuldada käesolev hagiavaldus ning kohustada FB Collection OÜ-d hoiduma A A isikuandmete avaldamisest mistahes viisil (sealhulgas, kuid mitte ainult, e-posti teel, sotsiaalvõrgustikus, meediaväljaannetes) kontekstis, mis seostab A A ́t vastutavana OÜ ThinkGreen Company kohustuste mittetäitmisega või kirjeldab A A ́t oma kohustusi mittetäitva isikuna /.../. Maakohus on lähtunud eeldusest, et hageja soovib enese seostamise absoluutset keelustamist OÜ-ga ThinkGreen Company. Tegelikult soovis hageja, et kostjat kohustatakse hoiduma hageja andmete avaldamisest selliselt, et a) hagejat ei seostata vastutavana OÜ ThinkGreen Company kohustuste mittetäitmise eest ning b) et hagejat ei kirjeldata oma kohustusi mittetäitva isikuna. Seega ei soovinud hageja keelustada registrikaardi andmete avaldamisest, nagu väidab kostja. Kohus jättis tähelepanuta tõendi (ning ei ole seda ka põhjendanud), mis puudutab andmete avaldamist R L e kohta. Hageja soovis nimetatud tõendiga tõendada kostja kavatsusi andmete õigusvastaseks avaldamiseks. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta hageja viited karistusseadustiku normidele.

Maakohus jättis ebaõigesti hageja kanda kõik maakohtus kantud menetluskulud. Kostja on taotlenud mitte menetluskulude, vaid poolte kohtukulude hageja kanda jätmist (05.05.2014 ja 06.06.2014 menetlusdokumendid). Seega ei ole kostja taotlenud ei menetluskulude hageja kanda jätmist ega ka kohtuväliste kulude hageja kanda jätmist. Seega mõistis maakohus põhjendamatult kostja kasuks välja kõik menetluskulud, sh ka kostja kohtuvälised kulud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus uue otsuse ning rahuldab hagi. Maakohus tuvastas õigesti nii vaieldamatud asjaolud kui selle, et andmed, mida kostja kavatseb hageja kohta avaldada, on faktiväited, märkides samas, et kahtlemata on tegemist hageja suhtes negatiivse hinnangu kujundamisega. Kolleegiumi arvates ei ole aga õige maakohtu järeldus, et vastav hinnang on kohane ja põhjendatud ning kujundatud õigete faktide alusel. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et andmed, mida kostja kavatseb avaldada, vastavad tegelikkusele. Avaldatavast tekstist ei ole üheselt mõistetav, et hageja oli tehingu ajal (sel ajal, kui äriühingul kolmandate isikute ees kohustused tekkisid) juhatuse liige ning võlgnikuks on äriühing. Õige on küll see, et juriidilisest isikust võlglaste nimekirja avalikustamine koos juhatuse liikmete nimedega ei ole iseenesest isikukaitse andmete seadusega vastuolus, kuid antud juhul ei ole avaldatud hageja kohta üheselt tõeseid faktiväiteid, vaid on neid moonutatud. Avaldatavad faktiväited ei vasta tegelikkusele ning nende põhjal kujundatavat negatiivset hinnangut ei saa seetõttu pidada kohaseks ja põhjendatuks. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Hagiavaldusele oli lisatud tõend - võlateade - selle kohta, mida kostja hagejale ette heidab ning milliseid meetmeid kavatseb ta hageja suhtes rakendada (tl 19-22). Nii on võlateatest üheselt mõistetav, et „Vaatamata meeldetuletustele ei ole A A ega ThinkGreen Company OÜ võlgnevust tasunud“ ning „Saadetud võlateatele ei ole ThinkGreen Company OÜ ega A A lahendust leidnud ega võlgnevust tasunud“. Neist lausetest võib järeldada, et kohustust mittetäitvaks isikuks on ka hageja, kes on samuti jätnud võla tasumata ja võla tasumisele lahenduse leidmata. Maakohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et hageja nime koos võlgnikust äriühingu nimega seostamine märgitud viisil ei riku hageja õigusi ja võiks aidata võlgnevust tasuda. Praegusel juhul ei ole kostja viidanud üksnes äriühingu poolt võlgnevuse tasumata jätmisele ja et hageja oli võla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, vaid on selgesõnaliselt rõhutanud, et ka hageja on isikuks, kes on jätnud võlgnevuse tasumata. Nõustuda tuleb apellandi hinnanguga, et kolmandatele isikutele saab avaldatust jääda ühene arusaam, et ka hageja on isikuks, kes on kohustust rikkunud ja põhjustanud võlgnevuse ega ole valmis küsimust „lahendama“. Maakohus on ebaõigesti ja vastuolus kohtupraktikaga kohaldanud materiaalõiguse norme, leides, et kostja poolt hageja kohta andmete avaldamine on suunatud üksnes võlgnevuse tasumisele ning selline tegevus ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 tähenduses õigusvastane. Kostja teo õigusvastasus tuleneb ringkonnakohtu hinnangul aga eelkõige asjaolust, et hagejal ei olnud alates 11.11.2013 enam võimalik mõjutada OÜ-d ThinkGreen Company oma kohustusi täitma. Nimetatud ajast alates ei olnud hageja äriühingu juhatuse liige ega saanud seega ka äriühingu tegevust mõjutada, mis oleks võinud õigustada kostja tegevust. Pooled ei vaielnud selle üle, et

nimetatud asjaolust on hageja kostjat enne andmete avaldamist ka teavitanud (21.02.2014 vastus kostja võlateatele koos hoiatusega õiguskaitsevahendite kasutamise kohta – tl 25-27). Seadusest tulenevalt võib juhatuse liiget seostada äriühingu võlgnevusega siiski vaid juhul, kui ei ole kahtlust isiku võimaluses võlgnikust äriühingu majandustegevust mõjutada. Seega ei pea isik taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Seega olukorras, kus kostja juba enne e-posti teel hageja kohta teadete väljasaatmist teadis, et hageja ei ole enam OÜ ThinkGreen Company juhatuse liige, ei saanud kostja tegevuse eesmärgiks enam olla äriühingu mõjutamine. Kostjale oli teada, et hagejal puudub võimalus võlgniku kohustuste täitmist mõjutada ning et andmete avaldamine sel eesmärgil rikub hageja isiklikke õigusi. Eelnevast järelduvalt ei ole hageja avalik seostamine äriühingu võlgnevusega õiguspärane, seega ka lubadus, saata sellekohaseid teateid hageja lähikondsetele ja äripartneritele ning avaldada andmeid sotsiaalmeedias, rikub hageja isiklikke õigusi. Seetõttu ei ole tõenditega kooskõlas ka maakohtu seisukoht, et kostja eesmärgiks ei ole hageja maine kahjustamine, vaid võlgnetava summa tasumisele suunamine. Kuna hagejal puudub äriühinguga majanduslik side, ei ole tema suhtes negatiivse hinnangu kujundamise läbi võimalik võlgnetava summa tasumist saavutada. Seega on kostja käitumise eesmärgiks hageja maine kahjustamine, soovides selle läbi saavutada äriühingu võlgnevuse tasumist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et andmete avaldaja käitumist võib hinnata õigusvastaseks juhul, kui talle oli teada, et hagejat ei saa andmete avaldamise ajal seostada võlgnikuga (otsus nr 3-2-1-67-10). Kuna hageja teatas, et ta ei ole äriühingu juhatuse liige, pidi kostjale olema teada, et hageja selline seostamine võib olla hageja mainet ebaproportsionaalselt kahjustav. Kolleegiumi arvates ei pea isik taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1046 lg 2 tähenduses ei ole antud juhul võimalik tuvastada. Kolleegiumi hinnangul ei kaalu kostja huvi saada äriühingult tagasi tasutud summasid üles hageja seadusest tulenevat isiklikku õigust heale nimele. Pealegi ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et viimane ei olnud võlgnikuks oleva äriühingu tegelikuks juhiks ka võlgnevuse tekkimise ajal. Kolmandatel isikutel ja avalikkusel on küll õigus teada, millised isikud on kahjustanud oma lepingupartnerite huve, kuid seda siiski vaid õigete faktiväidete valguses. Eeltoodud põhjustel tuleb kostja käitumist lugeda ka hageja mainet kahjustavaks heade kommete vastaseks tahtlikuks teoks (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Tegemist ei olnud äriühingu kui võlgniku mõjutamisega kohustust täitma, vaid hageja suhtes kahjuliku olukorra tekitamisega. Kostja käitumisest nähtuvalt oli tema tegevus suunatud hageja maine kahjustamisele, sundimaks selle läbi hagejat äriühingu kohustust täitma. Tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 on isikul õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist.

Menetluskulude jaotus 01.01.2015 jõustusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, mis muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda. TsMS § 174 lg 1 uue redaktsiooni esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seejuures nähakse TsMS § 176 lg-s 4 ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetluskuludega seotud kulude kohta. Seega saab menetlusosaline alates 01.01.2015 kehtiva seadustiku kohaselt taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende kulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu, üksnes siis,

kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud ning märkis otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule. Kehtiv seadus sellist võimalust aga enam ette ei näe. Kuna seadusandja ei kehtestanud kõnealuse probleemi lahendamiseks rakendussätteid, tekitades seeläbi õigusliku ebaselguse, on olukorra lahendamiseks andnud suuniseid Riigikohus (otsus nr 3-2-1-147-14, punkt 22). Selle kohaselt tuleb nimetatud rakendusprobleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrata kogu asja menetluskulud kindlaks maakohtu määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel Eeltoodu kohaselt määrab ringkonnakohus ka praeguses lahendis vaid menetluskulude jaotuse. Kuna kolleegium rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, jätab ta kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.