Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist sotsiaalvõrgustiku Facebook gruppides FinEst-Arukad Eestlased Soomes (FB grupp 1); Avaldame kõik petturid ja võlgnikud (FB grupp 2); Võlgnikud&Petturid Eestis ja välismaal (FB grupp 3); Töö Soomes - Työ Suomessa (FB grupp 4) ja Töökuulutused/Haltuurad (FB grupp 5) enda kasutaja B.B. postitusena ja hoida seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: "Avaldasin 4.11.2020 A.A. kohta väited, mis jätsid temast ebaõige mulje, justkui mul oleksid teada kindlad faktid, et vältida tuleb 2(13)

koostööd A.A. juhitud ettevõtetega. Mul puuduvad andmed sellise mulje loomiseks ning mul ei olnud õigust jätta avalikult sellist muljet. Siinsega lükkan selle ebaõige mulje ümber." ning kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval eelnimetatud FB gruppidest 1, 2 ja 3 kasutaja B.B. kaudu 4. novembril 2020 loodud postitused, sh tekst "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu kehtiva kohtuotsuse alusel. Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A. hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ(info teatmik.ee) Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?" ning postitustele lisatud pildid. ▪

Alternatiivina eelmisele nõudele kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist FB gruppides 1–5 enda kasutaja B.B. postitusena ja hoida seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: "Avaldasin 4.11.2020 A.A. kohta väited, mis jätsid temast ebaõige mulje, justkui mul oleksid teada kindlad faktid, et vältida tuleb koostööd A.A. juhitud ettevõtetega. Mul puuduvad andmed sellise mulje loomiseks ning mul ei olnud õigust jätta avalikult sellist muljet. Siinsega lükkan selle ebaõige mulje ümber." ning kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval FB gruppides 1, 2 ja 3 kostja nimelise kasutaja B.B. kaudu 4. novembril 2020 loodud postitustelt järgmine tekst: "Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A. hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ(info teatmik.ee) Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?" ning postitustele lisatud pilt hagejast.

▪

Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

▪

Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni.

▪

Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 426 eurot.

▪

Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahjuhüvitise summa.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 4. novembril 2020 FB gruppides 1–5 hageja kohta järgmise tekstiga postituse: "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu kehtiva kohtuotsuse alusel. Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A. Tänaseks on firma kuulutanud välja pankroti.hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ(info teatmik.ee) Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?" (postitus). Kostja lisas postitusele ka pildi hagejast. Hageja on XX. endine juhatuse liige. XX. suhtes alustati 2. juulil 2020 pankrotimenetlust. Kostja on XXXX OÜ juhatuse liige. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3(13)

määrusega nr 1896/2006 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, artiklid 8 ja 12) andis Helsingi kohus välja Euroopa maksekäsu. Välja antud maksekäsu kohaselt on XX. võlgu XXXX OÜ-le. Helsingi kohus tunnistas maksekäsu täidetavaks 1. oktoobril 2020. Täidetavaks tunnistatud maksekäsus on XX. esindajana märgitud juhatuse liige A.R. Avaldatud postituses väitis kostja, et hageja oli võlgade tekkimise ajal XX. juhatuse liige ning soovitas teistel vältida hagejaga igasuguse koostöö tegemist. Kostja avaldatust jääb mulje, justkui oleks hageja isik, ketunns kasutab XX. pettuste toimepanemiseks või saaks mõjutada kuidagi XX. kohustuste täitmist postituse avaldamise hetkel. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju solvamisega, pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja leiab, et kostja eelkirjeldatud tegevus on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2) ja süüline (VÕS § 1050 lg 1) ning kostja peab sellega hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja ise õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Hageja kohta avaldatud ebaõiget infot sisaldavad postitused ja hageja pilt tuleb eemaldada (VÕS § 1055 lg 1) ning ebaõiged andmed ümber lükata (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 4). Hageja varalise kahju moodustavad kohtueelsed õigusabikulud, mis tuleb kostjal VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hüvitada. Õigusabikulud seoses kohtueelselt kostjale nõudekirja esitamisega moodustava kokku 426 eurot (sh käibemaks).

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Võlgnevuse tekkimise ning Soome kohtusse pöördumise hetkel, s.o veebruaris 2020, oli XX. toimiv äriühing, mille juhatuse liige oli hageja. Postituses avaldatud faktiväide "võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A." on tõene. Ka muud postituses avaldatud faktiväited on tõesed. Hageja postituse tõlgendus on ülereageerimine. Tõeste faktiväidete esitamine ei ole ega saa olla laimamine. Kostja ei ole nimetanud hagejat petiseks ega muul moel solvanud. Sisuliselt on postitus kogemuse jagamine. Lõplikud järeldused koostöö tegemise osas teeb igaüks juba ise sõltuvalt asjaoludest ning oskusest kättesaadavat informatsiooni tõlgendada. Hageja seadusekuulekuses ning usaldusväärsuses oli võimalik avaldada kahtlust ka postituse tegemise eelselt.

MAAKOHTU LAHEND

üle, et kostja on avaldanud hagiavalduse aluseks oleva postituse (koos hageja pildiga) hagis nimetatud sotsiaalmeedia gruppides. Samuti ei ole vaidlust selles, et Helsingi kohus andis välja Euroopa maksekäsu, mille kohaselt on XX. võlgu XXXX OÜ-le, et hageja on esitanud kohtueelselt nõudekirja kostjale ja et kostja on sellele vastanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 esimese lõike esimene lause tagab igaühe õiguse väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11) (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg-st 1 tulenevalt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud postitusega on esitatud nii faktiväited kui ka väärtushinnang. Kohus nõustus kostja seisukohtadega, mille kohaselt on tõendatud kostja poolt avaldatud faktiväide, mille kohaselt "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu kehtiva kohtuotsuse alusel" (Euroopa maksekäsk; tl-d 16–18). Samuti on kinnitust leidnud faktiväide, et "võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A.", sest XX.-l olid võlgnevused juba siis, kui XX. juhatuses oli veel hageja (tl-d 49–51). Seega ei ole tähtis, et hiljem asusid XX.-d juhtima teised isikud. Samuti on tõendatud faktiväide, mille kohaselt "hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ" (tl 53). Asjaolu, et XX. kui postituses nimetatud äriühing on likvideerimisel, mitte pankrotis, ei ole kostjale etteheidetav hagis määratletud kontekstis. Võttes arvesse kostja poolt avaldatud faktiväiteid ja hinnates kostja poolt avaldatut kogumis, on postituse teksti kaks viimast lauset ("Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?") koos avaldatud pildiga ja eelnevate lausetega hinnatavad väärtushinnanguna. Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), 5(13)

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohus leidis, et mõistlik lugeja ei tõlgenda kostja poolt avaldatut kui vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat mõnitavat. Ühtegi nimetatud alustest ka eraldi hinnatuna ei ole võimalik kostja poolt avaldatust tuletada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Kostja poolt avaldatud väärtushinnang ei ole ületanud eetilist piiri, mille ületamine võiks kaasa tuua hagi osalise või täieliku rahuldamise. Kostja poolt avaldatu puhul ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, sest hinnangu avaldamine on kostja poolt piisavalt põhjendatud. Kuigi see, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane, nõustus kohus kostjaga, mille kohaselt oli kostja eesmärk hoiatada postituse kaudu avalikkust hageja võimaliku pahauskse käitumise eest rahaliste kohustuste täitmisel. Juhtides konkreetsete sotsiaalmeediagruppide liikmete tähelepanu vajadusele hinnata enda koostöösoove avaldatud postituses nimetatud isikutega, jagas kostja oma kogemust. Postitusest ei saa välja lugeda, et selle eesmärk oli hagejat sundida õigusvastaselt mingisuguste rahasummade maksmisele, mida hageja tegelikult kostjale (ega ka kostjaga seotud isikutele) ei võlgne. Postitusest ei saa välja lugeda, et kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata või jätta mulje, et justkui oleks hageja võlgnik, kes kasutab XX.-d pettuste toimepanemiseks. Kostjal oli, tulenevalt mh tema poolt juhitava äriühingu suhetest hageja poolt juhitud äriühinguga, põhjust eeldada, et hageja ärialane käitumisviis ei ole laitmatu. Hageja poolt viidatud lahend, mille kohaselt ettevõtte juhatuse liikme andmeid võib avaldada üksnes võlgniku mõjutamiseks võla tasumise eesmärgil, on tehtud lähtudes teistest tõendamiseseme asjaoludest ja ei tingi käesoleva hagi rahuldamist. Hageja seos tema poolt juhitud ja juhitavate äriühingutega on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane, sest olukorras, kus kostja taotlusel on kogutud või tema on esitanud andmeid, mille kohaselt on hageja majanduskuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik (tl-d 54–84), kellel ei ole äriühingute juhtimine õnnestunud, ei ole alusetu kostja kogemus, mida ta vaidlusaluse postitusega avaldas. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on esitanud kohtule hageja täitemenetluse registri väljavõtte, mille kohaselt toimub hageja suhtes alates 2011. a-st arvukalt erinevaid täitemenetlusi kogusummas üle 38 000 euro (tl-d 106–110). Seega puudub põhjus kahelda kostja poolt väidetus, et vaidlusaluse postitusega teavitas ta sotsiaalmeedia kindlate gruppide liikmeid tagamaks, et valikuid tehtaks informeeritult. Hageja poolt esitatud kostja väited kommentaarides (tl 27) ei tõenda, et kostja eesmärk vaidlusalust postitust tehes langes kokku hageja poolt väidetuga. Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6(13)

7(13)

Kostjal puuduvad ükskõik missugused teadmised või tõendid selle kohta, et hageja "skeemitas" ettevõtte XX. pankrotti laskmisega. Vaatamata sellele tegi kostja avalikult valejärelduse, justkui oleks hageja skeemitaja, kes väldib võlgade tasumist ja selle asemel valib n-ö lihtsama tee (ettevõtte pankrot) ja hiilib vastutusest kõrvale. Kostja hinnang on täielikult põhjendamatu. Äriühingu pankrotistumine kui selline ei anna alust sildistada hagejat. Kostja väidete avaldamist ei õigusta ka see, et hageja võis olla võlgade tekkimise ajal XX. juhatuse liige. Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-15038 tehtud otsustest tuleneb, et isegi juhul, kui avaldaja mainib, et võlad tekkisid endise juhatuse liikmeks oleku ajal, ei õigusta see endise juhatuse liikme laimamist. Iga mõistlik inimene tajus ja tajub kostja postitust laimuna (st soovitusena hagejat boikoteerida, kuna hageja on võlgnik ja skeemitaja). Kostja viide sellele, justkui ei oleks hageja taust laitmatu, on asjakohatu, kuna vaidlus käib üksnes kostja postitustes avaldatu üle, mitte hageja tausta kohta. Seega ei saa hageja nõustuda maakohtu järeldusega, justkui hageja minevik või hageja isiklikud võlad on praegusel juhul määrava tähendusega ehk mõjutavad hageja nõude rahuldamist (sisuliselt välistavad selle). Hageja tausta postituses märgitud ei ole ning keskmine kõrvalseisja teeb hageja kohta järeldused just postituse pinnalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8(13)

õigusvastaseid tegusid, mistõttu tuleb koostööst hageja juhitud juriidiliste isikutega hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu mõistliku isiku jaoks postituse sisust, et kostja on pettur ja "skeemitaja", kes paneb äriühingute kaudu toime õigusvastaseid tegusid. Postituses on ringkonnakohtu arvates väidetud, et hageja juhitud äriühingul XX. on täitmata kohustusi ning ühing on pankrotistunud. Selle pinnalt on soovitatud kaaluda, kas teiste hageja juhitud äriühingutega tasub koostööd teha. Lõplikud järeldused koostöö võimalikkuse osas saab iga postituse lugeja teha esitatud informatsiooni põhjal (faktiväited) ise. Vaidlusalune postitus on küll hagejat (hageja tegevust) halvustav, kuid iga negatiivse sisuga hinnangu avaldamine ei ole iseenesest veel õigusvastane. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimiseks peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Maakohus on poolte erinevaid olulisi õigusi ja hüvesid kaalunud ning leidnud, et väärtushinnangu avaldamine kostja poolt oli piisavalt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale seisukohale. Väärtushinnangut põhjendavad esmalt ja eelkõige samas postituses avaldatud tõesed faktiväited. Ringkonnakohus lisab maakohtu otsuses märgitule, et vaidlusalune avaldamine on toimunud sotsiaalmeedias, kus isiku väljendusvabaduse piirid on võrreldes n-ö vana meediaga (ajalehed, raadio ja televisioon) eelduslikult mõnevõrra laiemad.

10(13)

alusel kaaluda mõlema poole õigusi ning huve. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud.

11(13)

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

jätab

ringkonnakohus

12(13)

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.