2-14-61602/12 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 27.11.2014.a esitatud hagiavalduse kohaselt teatasid kostjad hagejale oma soovist vahetada nende 2-toaline korter, asukohaga XXX Tallinn, suurema korteri vastu ja palusid leida nende korterile ostja. Hagejal õnnestus leida kostjate korterile ostja, kellega kostjad sõlmisid 31.07.2014.a korteri ostu-müügilepingu. Hageja nimel osutas kostjatele teenuseid maakler Sergei XXX. Maakler pildistas kostjate korteri, elamu ja maatüki, avaldas kuulutused kinnisvaraportaalides, jälgis ja analüüsis nende kuulutuste külastusi ning kandis ette tulemustest kostjatele, samuti andis soovitusi hinna kujundamiseks kuulutuste külastuste analüüsi tulemuste põhjal, suhtles huvilistega, leppis kostjatega kokku korteri huvilistele näitamise aegu ja käis korterit huvilistele näitamas. Pooled leppisid maakleritasus kokku 03.03.2014.a kell 18:01:54 telefoni teel, kui maakler teatas, et maakleritasu on 1 500.00 eurot ning kostja I nõustus sellega. Hageja väljastas kostjatele arve nr 7-14 maakleriteenuste eest summas 1 500.00 eurot 31.07.2014.a. Kuivõrd kostjad arvet ei tasunud, saatis hageja kostjatele arve koos meeldetuletusega taas e-postiga 08.08.2014.a ja 16.10.2014.a. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostjad maakleeritasu maksnud. Hageja palub kostjatelt välja mõista kokku 1 538.37 eurot (sh põhivõlgnevus 1 500.00 eurot ning viivis 38.37 eurot). Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kostjate vastus Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kostjad on seisukohal, et neil puudub kohustus maakleritasu maksmiseks. Pooled ei ole maaklerilepingut sõlminud ega maakleritasus kokku leppinud. Veebikeskkonnas www.okidoki.ee avaldatud kostjate korteriomandi müügikuulutuses on kostjad väljendanud selgesõnaliselt oma tahet teostada müük vahenduseta ning palunud maakleritel mitte tülitada. Kostjad on seisukohal ka, et nende korteri müük XXX(isikukood XXX) just hageja maakleri tegevuse tulemusena ei ole tõendatud.

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid suulise lepingu. Kostjad on 04.03.2015.a kohtuistungil omaks võtnud, et kostjate korterile leidis ostja hageja maakler (tlk 70). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad maksma hagejale maakleritasu ning kas pooled sõlmisid seltsingu- või maaklerilepingu. Kostjate arvates ei ole neil maakleritasu maksmise kohustust, kuivõrd pooled sõlmisid seltsingulepingu ning hagejal oli kostjate korteri müügi ning kostjatele uue sobiva korteri leidmise korral õigus saada vahetasu. VÕS § 658 lg 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerileping, olles üks teenuse asutamise lepinguid, on käsunduslepingu tüüpi leping. Käsunditäitjaiks on maakler, kelle põhikohustuseks on vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada sellisele võimalusele. Vahendamine tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokkuviimist, samuti lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistuste tegemist, nagu näiteks lepingu projekti ettevalmistamist, eelläbirääkimiste pidamise korraldamist, vajalike dokumentide ja informatsiooni hankimist jms. (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 103, p 3.1.). Seltsingulepinguga kohustuvad aga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on kostjate väited selle kohta, et neil puudub kohustus maakleritasu tasumiseks, kuivõrd pooled ei ole maaklerilepingut sõlminud, paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud poolte ning korteri ostja XXX vahel 10.07.2014.a sõlmitud ja allkirjastatud korteri ostu-müügi eelleping, millega ostja võttis omale kohustuse omandada kostjate korter eellepingus märgitud tingimustel ja ajal (tlk 39-41). Ka korteri ostja ning tema venna XXX(isikukood XXX) selgitustest nähtub, et ostja ostis kostjate korteri hageja maakleri vahendusel. Kostjate korterit müüs kinnisvaraportaalis www.kv.ee hageja maakler, kellega ostja ka ühendust võttis. Nii korteri ostja kui ka tema vend on kohtule teatanud, et maakler vahendas ostja ja kostjate vahelist korteri ostu-müügilepingu sõlmimist. Hageja maakler viis ostja ja kostjad kokku, pidas eelläbirääkimisi, tegi lepingu sõlmimiseks kõike vajalikke ettevalmistusi ning osales ka notaribüroos tehingu tegemisel (tlk 42-43). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja maakleril oleks huvi ning ta oleks saanud kostjate nõusolekuta ja pooltevahelise kokkuleppeta kostjate korterit müüja, seda ostjale tutvustada ning vahendada ostja ja kostjate vahelist korteri ostu-müügilepingu sõlmimist. Ka kostjad ei ole vastupidist kohtule tõendanud. Hageja on seega tõendanud maakleriteenuse

osutamise kostjatele ning poolte vahel sõlmitud leping vastab kohtu hinnangul maaklerilepingu tunnustele. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjad peavad maksma hagejale maakleritasu. Maakleril on VÕS § 664 lg 1 järgi õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Ka kohtuasjas nr 3-2-1-72-08 on Riigikohus 23.09.2008.a kohtuotsuses leidnud, et maakleritasu saamise eelduseks on maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud leping vastab maaklerilepingu tunnustele. Kohus leiab, et hageja on maakleritasu saamiseks tõendanud, et kostjate korteri ostu-müügileping sõlmiti tema vahendusel ning tema leitud ostjaga. Ka kostjad nõustusid 04.03.2015.a kohtuistungil, et kostjate korterile leidis ostja hageja maakler (tlk 70). Hagejal on eeltoodust tulenevalt maakleritasu saamise õigus. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele maakleritasu summas 1 500.00 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad ei ole hagejale tehtud töö eest arvel nr 7-14 märgitud ajaks tasunud. Hageja on esitanud viivisenõude. Seisuga 27.11.2014.a moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 38.37 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab viivisenõude summas 38.37 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates hagi esitamisest, s.o 28.11.2014.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 189.50 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 225.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 964.50 eurot (käibemaksuga, hageja ei ole käibemaksukohustuslane). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225.00 eurot (tlk 15). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 660.62 eurot tasumisele riigilõiv 225.00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 12.59 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ja seisukohtade koostamiseks, istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks jne. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja advokaat Jevgeni Tverdohlebov osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 153.00 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 153.00 eurot ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110.00 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 132.00 eurot (käibemaksuga) tunnis. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 886.88 eurot (riigilõiv summas 225.00 eurot + lepingulise esindaja kulu 1 661.88 eurot (12.59 h * 132.00)). Nimetatud summa tuleb kostjatelt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 302.62 eurot (taotletud summa 2 189.50 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 886.88 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.