Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-52337
Tsiviilasi
Vladislav Vyshegorodtsevi hagi Olga Ivanovskaja vastu kaasomandi lõpetamiseks (pärandvara jagamiseks)
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. detsembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Ivanovskaja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Olga Ivanovskaja (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja): Vladislav Vyshegorodtsev (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. detsembri 2014 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Olga Ivanovskaja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vladislav Vyshegorodtsev esitas 21.05.2014 maakohtule Olga Ivanovskaja vastu hagiavalduse, milles palus määrata kindlaks, et hagejale kuulub kinnistust X-XX, XXX (registriosa nr XXXXXX) 5/6 mõttelist osa ja kostjale 1/6 mõttelist osa, lõpetada kinnistu kaasomand, jättes kinnistu hageja ainuomandisse, mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 900 eurot ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks selliselt, et kustutada ühisomanikuna kostja ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Alternatiivselt palus hageja lõpetada kinnistu kaasomand, jättes kinnistu kostja ainuomandisse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4500 eurot, teha kinnistusraamatusse vastav kanne ning seada hüpoteek hageja kasuks summas 4500 eurot kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 09.10.2014 esitas hageja muudetud hagiavalduse, milles palus jagada pärandvara järgmiselt: jätta korteriomand Y-YY, YYY (registriosa nr XXXXXX) maksumusega 3900 eurot ja kinnistu X-XX, XXX maksumusega 5400 eurot hageja ainuomandisse ning kohustada hagejat maksma kostjale rahalist hüvitist 1550 eurot, samuti tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks ning muuta kinnistusregistri registriosade nr XXXXXX ja XXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna kostja ja kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna hageja. Alternatiivselt palus hageja jagada pärandvara järgmiselt: jätta korteriomand maksumusega 3900 eurot ja kinnistu maksumusega 5400 eurot kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat maksma hagejale rahalist hüvitist 7750 eurot. Hagiavalduse ja selle muudatuse kohaselt kuulub poolte ühisomandisse korteriomand Y-YY, YYY maksumusega 3900 eurot ja kinnistu X-XX, XXX maksumusega 5400 eurot. Kinnistu ja korteriomand olid Irina Võšegorodtseva ja Viktor Võšegorodtsevi, kes on hageja ja kostja vanemad, ühisomandis. Irina Võšegorodtseva suri 01.05.2007. 28.08.2013 andis Jõhvi notar Ülle Mesi välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on Irina Võšegorodtseva pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas tütar Olga Ivanovskaja, 1/3 suuruses mõttelises osas poeg Vladislav Vyshegorodtsev ja 1/3 suuruses mõttelises osas abikaasa Viktor Võšegorodtsev. Viktor Võšegorodtsev kinkis kinnistus ja korteriomandis temale kuuluva osa 28.08.2013 hagejale. Seega kuulub hagejale 5/6 varast ja kostjale 1/6 varast. Pooled ei suuda vara jagamises kokkuleppele jõuda, samuti ei saa nad keeruliste suhete tõttu vallata ja kasutada kinnisasju ühiselt. Hageja lähtub oma ettepanekus sellest, et talle kuulub varast 5/6 ja kostjale 1/6 ning arvestab seejuures seda, et juhul kui vara jagatakse muul viisil, siis kostja ei ole suuteline
maksma hagejale rahalist hüvitist. Samuti lähtub hageja Viktor Võšegorodtsevi, kes elab YYY, YYY korteris, huvidest ja soovist, et korter ja kinnistu jääks hageja ainuomandisse.
2.Kostja leidis, et hagejal puudub seaduslik alus kaasomandi lõpetamiseks, kuna kostja ei ole nõus oma mõttelist osa kinnistust võõrandama. Kinnistul asuvad hooned on ehitanud kostja vanemad. Vaidlus on tekkinud sellest, et hageja on ehitanud aiamaja ja omab sellele suuremaid õigusi, kuid ise aiamaja korrashoidu ja hooldusesse ei panusta. Kostja oli nõus omandama kogu kinnistu ning hüvitama hagejale omandi kaotuse eest 2500 eurot. 17.06.2014 avalduses märkis kostja, et on nõus omandama kinnistu ja on nõus kohtu poolt määratud õiglase hüvitisega. 17.11.2014 avalduses palus kostja jagada ühisvara kohtu äranägemisel. 20.11.2014 avalduses palus kostja menetluse lõpetada, kuna kostja soovib jääda talle kuuluvate mõtteliste osade omanikuks. 24.11.2014 kohtuistungil oli kostja seisukohal, et soovib jääda mõlema kinnisasja kaasomanikuks 1/6 mõttelises osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus otsustas 5. detsembri 2014 otsusega: 1) rahuldada hagi; 2) lõpetada Vladislav Vyshegorodtsevi ja Olga Ivanovskaja ühisomand ning jätta Vladislav Vyshegorodtsevi ainuomandisse korteriomand Y-YY, YYY maksumusega 3900 eurot; 3) lõpetada Vladislav Vyshegorodtsevi ja Olga Ivanovskaja ühisomand ning jätta Vladislav Vyshegorodtsevi ainuomandisse kinnistu X-XX, XXX maksumusega 5400 eurot; 4) välja mõista Vladislav Vyshegorodtsevilt Olga Ivanovskaja kasuks rahaline hüvitis 1550 eurot; 4) asendada Olga Ivanovskaja nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks kohtuotsusega ning teha kanne kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna Olga Ivanovskaja ja kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna Vladislav Vyshegorodtsev; 5) asendada Olga Ivanovskaja nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks ning teha kanne kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna Olga Ivanovskaja ja kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna Vladislav Vyshegorodtsev. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja taotlenud ühisomandi lõpetamist ja pärandvaraks oleva ühisomandi jätmist hagejale. Asjas on tõendamist leidnud pärandvara ühisomanike osade suurused ühisomandis, s.o hagejale kuulub 5/6 ja kostjale 1/6 ühisomandist. Kuna pooled on kinnitanud, et ühisomanikena on nende suhted vaenulikud ning see takistab ühisomandi ühist kasutamist ja hooldamist, siis tuleb hagi rahuldada ning ühisomand pärandvarale lõpetada. Kohus jättis vara hageja ainuomandisse, arvestades ühisomandi osade suurusi ja seda, et tõendamist ei ole leidnud ühisomanike tähelepanuväärivad erihuvid ühisvara osas. Samuti arvestas kohus seda, et korteriomandit kasutab oma elukohana Viktor Vyshegorodtsev, kes tunnistajana kinnitas, et vanemate soov oli X-XX, XXX kinnistu jätmine hagejale, sest kostja sai endale eelnevalt korteriomandi Z-ZZ, ZZZ. Kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks omandi kaotuse hüvitamiseks hüvitise vastavalt kostja mõttelise osa suurusele ühisomandist. Hageja esitas ühisvara maksumuse tõendamiseks Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hindamisaktid, mille kohaselt on kinnistu väärtus 5400 eurot ja korteriomandi väärtus 3900 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja pakutud hüvitise suurus 1550 eurot (5400+3900=9300:6×1).
Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Olga Ivanovskaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
5.detsembri 2014 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega muuta korteriomandi ja kinnistu maksumusi ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetud rahalise hüvitise suurust. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus selgitamiskohustust (TsMS § 351; § 392 lg 1). Kohus peab menetlusosalistele selgitama, missugused asjaolud vajavad tõendamist ning missugune on asjaolude tõendamise koormus. Kohus ei selgitanud kostjale, mis liiki hagiga on tegemist ning mis on selle õiguslikud ja faktilised tagajärjed (s.o et kostja jääb omandist ilma ning saab selle eest hüvitise arvestades vara väärtust ja kostja osa varas). Kohus ei selgitanud kostjale faktilisi asjaolusid, mis omavad asja läbivaatamisel olulist tähtsust (nt et oluline on asjade turuväärtus). Samuti ei pööranud kohus tähelepanu kostja korduvatele väidetele, et kostja ei ole nõus X-XX, XXX kinnistu eest makstava hüvitisega põhjusel, et kostja on kinnitusse palju investeerinud, hageja aga ei ole sellele kulutusi teinud. Kohus ei seletanud kostjale, et kostjal on võimalus kulutusi tõendada ja esitada nende hüvitamiseks vastav nõue/vastuväide AÕS § 75 alusel. TsMS § 347 lg 3 sätestab, et asja arutamise kohtuistungil selgitab kohus sissejuhatavalt menetluse sisu ning menetluslikku olukorda. Kuivõrd kostjat ei esindanud menetluses advokaat (24.11.2014 kohtuistungil ei olnud kostjal ka õigusalase ettevalmistusega esindajat), siis oleks kohus pidanud TsMS § 347 lg 5 kohaselt selgitama kostjale eelmenetluse lõpetamise tagajärgi. Viimati nimetatud rikkumised tõid kaasa olukorra, kus kostja väljendas 24.11.2014 kohtuistungil nõusolekut eelmenetluse lõpetamiseks, kuigi eeldas, et saab esitada uusi tõendeid ja taotlusi (tunnistajate ülekuulamine). Selgitamiskohustuse rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks; 2) palus hageja 21.05.2014 esitatud hagis lõpetada poolte kaasomand X-XX, XXX kinnistule ja jätta see hageja ainuomandisse, mille eest maksab hageja kostjale rahalise hüvitise. Kohus võttis hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. 16.06.2014 esitas kostja vastuse hagile. 08.09.2014 kohtuistungil selgitas kohus hagejale hagi eset ja andis tähtaja korrektse hagiavalduse esitamiseks. 09.10.2014 esitas hageja parandatud hagiavalduse, kus oli muudetud nii hagi alust kui ka eset. Täiendavalt X-XX, XXX kinnistule palus hageja jagada ka Y-YY, YYY korteriomand. Kohus edastas parandatud hagi kostjale, kuid ei küsinud kostjalt selle suhtes seisukohta. Ka 24.11.2014 kohtuistungil, kus kostja osales ilma lepingulise esindajata, ei küsinud kohus kostja seisukohta parandatud hagi osas ega arutanud pooltega mõningaid tähendust omavaid asjaolusid, s.o kinnisasjade turuväärtust ja kostja tehtud kulutusi X-XX, XXX kinnistule. Kohus rikkus TsMS § 348 lõikeid 1 ja 3 ning seetõttu kohus ei tuvastanud, et asjade väärtus on vaidlustatav asjaolu. Kostja ei suutnud selle asjaolu suhtes oma arvamust ja vastavaid tõendeid/taotlusi esitada. Kostja ei ole nõus sellega, et korteriomandi väärtus on 3900 eurot. Hageja esitatud eksperthinnangus on korteriomandi hind oluliselt väiksem kui on korteriomandi tegelik turuväärtus. Hageja esitatud eksperthinnang on vastuoluline. Eksperthinnangu kohaselt on korter heas/rahuldavas seisukorras, remondi vajadus puudub. Eksperthinnangus toodud tabelist nähtub, et peaaegu sama suurusega (37,5 m2) korter Y-YY, YYY on müüdud 9250 euro eest. Kohus lähtus kohtuotsuse tegemisel hageja esitatud andmetest vara väärtuse kohta, s.o asjaoludest, mida ei olnud menetluses arutatud, rikkudes TsMS § 436 lg-te 3, 4 sätteid.
On üksnes kostja kandnud pärast pärandi vastuvõtmist (s.o 7 viimased aastat) kulutusi seoses X-XX, XXX kinnistu ning sellel asuva aiamaja hooldamise ja remontimisega. Kostja ei vaidle, et kinnistu väärtus on ca 5400 eurot, kuid kinnistu maksab 5400 eurot üksnes kostja investeeringute tõttu. Ilma kostja tehtud kulutusteta oleks kinnistu hind 2000–2500 eurot. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud tõendi sarnaste maatükkide tehingutest (I kd, tl 84–88), mis tõendab, et sarnaste kinnistute hind on 2000–2500 eurot. Kostja ehitas maja kõrvale veranda üldpinnaga üle 15 m2 (kulutades vähemalt 1700 eurot), tegi aiamaja esimese korruse remondi, paigaldas saunas põrandaplaadid ja remontis korstna, paigaldas uued aknaplekid, restaureeris aiamaja sissekäigu trepi ning tegi maatükil haljastustööd ja parkimiskohad. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks esitas kostja oma esindaja kaudu kohtule tunnistajate kirjalikud ütlused, samuti soovis taotleda tunnistajate ülekuulamist. Alles asja sisulisel arutamisel pööras kohus kostja tähelepanu sellele, et hagivastusele lisatud tõenditel on puudused, kuna dokumendid on venekeelsed ja kohati loetamatud. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik puudusi kõrvaldada ning tõenditele tugineda. 24.12.2014 kohtuistungil tegi kostja esialgselt taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuid hiljem segaduse tõttu loobus taotlusest; 3) pöördus kostja pärast hagiavalduse saamist TÜ E&V Õigusbüroo poole, kuid kostjal tekkisid oma lepingulise esindaja R. Edalaga arusaamatud suhted. Esindaja ei andnud kostjale infot hagivastuse sisu ja sellele lisatud tõendite kohta ning keeldus andmast teavet menetluse kohta. Kostja sai teada sellest, et esindaja ei tule 24.11.2014 kohtuistungile, kohtuistungil kohtunikult. 24.11.2014 kohtuistungil kohus ei selgitanud kostjale võimalust taotleda istungi edasilükkamist (TsMS § 352 lg 1) uue esindaja leidmiseks. Seetõttu jäid kostja õigused ja huvid vajalikul määral esindamata. Kohus ei pidanud lubama R. Edalal kostjat esindada ning pidi andma kostjale aega puuduste kõrvaldamiseks; 4) juhul kui ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, siis taotleb kostja alternatiivselt kohtuotsuse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue otsuse tegemist. Kostja ei vaidlusta ühisomandis oleva vara jagamise varianti, kuid vaidlustab kohtu määratud vara turuväärtuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetud rahalise hüvitise suuruse. Riigikohus on leidnud (3-2-1-177-12), et kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ka apellatsioonimenetluses. Apellant palub määrata ekspertiis Y-YY, YYY korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamiseks. Ekspertiisi tegemine tuleb teha ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Samuti palub apellant anda talle aega uute seisukohtade/avalduste/tõendite (sh tunnistajate ülekuulamine) esitamiseks seoses X-XX, XXX kinnistu maksumusega ja kostja poolt kinnistule tehtud kulutustega, sh võimaliku nõude esitamiseks hageja vastu kulutuste hüvitamiseks.
5.Vladislav Vyshegorodtsev vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jagas kohus ühisvara põhjendatult ja seaduslikult. Kohus arvestas, et hagejale kuulub 5/6 ühisvarast, st oluliselt suurem osa kui kostjale. Samuti arvestas kohus poolte vanemate tahteavaldust (V.V ütlused); 2) ei olnud maakohtus poolte vahel vaidlust korteriomandi ja kinnistu maksumuse osas. Koos täpsustatud hagiavaldusega esitas hageja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangu, mille järgi on korteriomandi turuväärtus 3900 eurot. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnanguid aktsepteerivad kohtud, pangad jt asutused. Seetõttu ei ole alust hinnangu objektiivsuses kahelda;
3) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kostjal oli kohtumenetluses lepinguline esindaja, R. Edala, kellel on õigusteaduste magistri kraad ja kes tegeleb igapäevaselt õigusabiteenuse osutamisega. R. Edala tõendas oma volitusi 05.09.2014 kohtule esitatud taotluses. Kostja kinnitas 08.09.2014 kohtuistungil, et R. Edala on kostja esindaja. 17.11.2014 esitas kostja esindaja taotluse 24.11.2014 määratud kohtuistungi läbiviimiseks ilma kostja ja tema lepingulise esindaja osavõtuta. Kostja ja tema esindaja lepingulised suhted ei puuduta antud tsiviilasja. Vastavalt TsMS § 222 lg-le 1 oli kostja lepingulisel esindajal võimalus kasutada kostja huvide esindamisel kõiki menetlustoiminguid. 08.09.2014 kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele nende õiguseid ja kohustusi, selgitas välja hageja nõuded ja kostja vastuväited, küsis, kas menetlusosalistel on taotlusi või täiendusi ning millised tõendid on pooled esitanud. Kohus andis hagejale tähtaja oma nõuete täpsustamiseks, samuti poole vahel kompromissi sõlmimiseks. Seega on kohus eelmenetluse ülesanded täitnud. Kostja esitas 16.06.2014 vastuse hagile ja 17.06.2014 täiendavad dokumendid. Kostja märkis vastuses hagile, et otsustab vastuhagi esitamise kohtumenetluse käigus. Seega oli kostjal võimalus esitada vastuhagi, kui tal oleks olnud vastunõudeid. Asjaolu, et kostja ei esitanud vastuhagi, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna see on kostja õigus, mida ta ei realiseerinud; 4) märgib apellant, et kohus jättis tähelepanuta tema selgitused kulutuste kohta, mida kostja on teinud seoses X-XX, XXX kinnistuga. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangul on kinnistu turuväärtus 5400 eurot. Kostja ei esitanud vastuväiteid kinnistu hinna osas. Vastavalt TsÜS § 54 lg-le 1 on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Hindamisel on arvestatud maatüki ja kinnistu oluliste osade maksumust; 5) ei ole alust rahuldada taotlust ekspertiisi määramiseks, kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväiteid korteriomandi maksumusele. Ekspertiisi määramine tooks kaasa kohtuasja venitamise ja suurendaks kohtukulusid Samuti ei ole alust rahuldada taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, kuna kostja loobus 24.11.2014 kohtuistungil nimetatud taotlusest, ning taotlust võimaldada kostjal esitada uusi avaldusi, tõendeid ja seisukohti, kuna selline võimalus oli kostjale antud maakohtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on maakohtu otsuse vaidlustanud kostja ning apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja hinnanud ebaõigesti tõendeid ning sellest tulenevalt ei ole õige maakohtu poolt apellandi kasuks väljamõistetud rahalise hüvitise suurus (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Viru Maakohtu 5. detsembri 2014 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus rikkus TsMS §-s 351 ja § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt kuulusid poolte ühisomandisse Y-YY, YYY asuv korteriomand ja kinnistu X-XX, XXX, kusjuures hageja osa suurus ühisomandis oli 5/6 ja kostja osa suurus 1/6. Hageja nõudis ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud jääksid tema ainuomandisse ning ta hüvitaks kostjale mõlema kinnistu väärtusest 1/6 osa väärtuse. Seega oli hageja nõudest kostjale
arusaadav, mis liiki hagiga on tegemist ning millised on õiguslikud ja faktilised tagajärjed juhul, kui hagi rahuldatakse. Kostjal oli maakohtu menetluses lepinguline esindaja ning üksnes viimasel kohtuistungil 24.11.2014 osales kostja ilma esindajata. Kostja poolt maakohtule esitatud seisukohtadest (vastused hagiavaldustele, seisukohad kohtuistungitel) nähtuvalt oli kostjale selge, et hagi rahuldamise korral peab hageja hüvitama talle 1/6 osa väärtuse rahas ning et peamiseks tõendamisele kuuluvaks asjaoluks on kinnistute rahaline väärtus (turuväärtus). Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et tema esindaja ei andnud talle vajalikku teavet hagiavalduse sisu ja selle juurde lisatud tõendite kohta. Maakohtu 24.11.2014 istungi protokollist nähtuvalt (I kd, t.l 184) on kostja kinnitanud, et ta käis uue esindajaga kohtus toimikuga tutvumas, et aru saada esitatud tõenditest. Seega juhul, kui kostjale oleks jäänud vaidlusalustest asjaoludest midagi arusaamatuks, oli tal võimalus vastavasisuline taotlus uue esindaja kaudu kohtule esitada. 24.11.2014 kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kostja ühtegi taotlust (kohtuistungi edasilükkamiseks, täiendavate tõendite esitamiseks vms) esitanud. Eeltoodu kinnitab, et kostjale olid vaidlusalused asjaolud ja tõendamiskoormis selge ning maakohus võimaldas talle esitada kõigi vaidlusaluste asjaolude kohta oma seisukoha. Sellest tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
7.2.08.10.2014 esitatud hagiavalduses palus hageja jagada poolte ühisvarasse kuuluv Y-YY, YYY asuv korteriomand selliselt, et see jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab selle väärtusest 3900 kostjale kuuluva 1/6 osa väärtuse. Hagiavaldusele oli lisatud kinnisvarafirma Ober-Haus eksperthinnang korteriomandi turuväärtuse kohta (I kd, t.l 130-145). Maakohus saatis nimetatud materjalid kostjale ning kostja on kinnitanud materjalide kättesaamist (I kd, t.l 155). Kostja on esitanud maakohtule oma seisukohad hageja nõude kohta kirjalikult (I kd, t.l 159-161; 164; 179-180) ja suuliselt 24.11.2014 kohtuistungil. Nimetatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud Y-YY, YYY asuva korteriomandi turuväärtust 3900 eurot ning lisaks on kostja kinnitanud 24.11.2014 kohtuistungil, et tal ei ole täiendavaid taotlusi ja ta on nõus asja sisulise arutamisega. Eelnevast järeldub, et kostja on nõustunud Y-YY, YYY asuva korteriomandi turuväärtusega 3900 eurot. Apellatsioonkaebuses märgitud asjaolu, et kostja ei suutnud korteriomandi turuväärtuse kohta arvamust esitada, ei ole käsitletav maakohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumisena Samuti ei ole apellant apellatsioonkaebuses märkinud, milline on tema arvates Y-YY, YYY asuva korteriomandi tegelik turuväärtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata kostja taotluse määrata Y-YY, YYY asuva korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiis. Kostja väide, et hageja esitatud eksperthinnangus märgitud korteriomandi turuväärtus on oluliselt väiksem kui korteriomandi tegelik turuväärtus, ei ole põhjendatud. Samuti on ebaõige apellandi seisukoht, et hageja esitatud eksperthinnangi korteriomandi turuväärtuse kohta on vastuoluline. Eksperthinnangu põhjendustest nähtuvalt sõltuvad sarnaste korteriomandite hinnad korteriomandi seisukorrast ja asukohast ning ainuüksi see, et üks võrreldavas piirkonnas asuv kahetaoline korter on müüdud 9250 euro eest, ei tähenda ekspertarvamuse vastuolulisust. Ekspertarvamuse andjad on märkinud, et hinnatava korteriga on võrreldavad tehingud, mis on toodud tabelis nr 4, 7 ja 8 all (I kd, t.l 141). Samuti nähtub ekspertarvamusest (t.l 139), et sama suurusega korterite ruutmeetri hind toimunud tehingute alusel on keskmiselt 70,98 eurot. Vaidlusaluse korteriomandi ruutmeetri hind on ekspertarvamuse järgi 103 eurot. Maakohus on kostjale hüvitise määramisel lähtunud põhjendatult hageja esitatud ekspertarvamuses märgitud korteriomandi turuväärtusest.
7.3.Hageja esitatud Ober-Haus eksperthinnagu kohaselt (I kd, t.l 15-30) on kinnistu X-XX, XXX turuväärtus 5400 eurot. Kostja ei ole nimetatud eksperthinnangule vastuväiteid esitanud ning nõustunud selles märgitud kinnistu turuväärtusega 5400 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja teinud parendusi X-XX, XXX kinnistule (ehitas aiamajale veranda, tegi aiamaja esimesel korrusel remondi, remontis sauna ja saunakorstna ning tegi maatükil haljastustöid), mille tõttu on kinnistu väärtus tõusnud, kuid maakohus ei ole sellega arvestanud. Ringkonnakohus apellandi selle seisukohaga ei nõustu. Ekspertarvamusest nähtuvalt on hinnatava objekti ülevaatus hõlmanud kogu kinnistut (kõiki ruume, sh verandat). Seejuures on arvamuse andjad märkinud, et viimase viie aasta jooksul hoonele parendusi tehtud ei ole. Sellest järeldub, et turuväärtuse kindlakstegemisel on arvamuse andjad arvestanud muu hulgas kostja poolt tehtud remonditöödega (kui need on tehtud varasemalt kui viis aastat tagasi) ning see kajastub kinnistu turuväärtuses, millega kohus on arvestanud kostjale tema osa eest hüvitise kindlaksmääramisel. Kui kinnistu turuväärtus oleks väiksem, oleks väiksem ka kostjale kohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurus. Kuigi maakohus ei ole kostja esitatud kirjalike tõenditega (I kd, t.l 76-82) otsuse tegemisel arvestanud, ei ole see viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Kostja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et nimetatud kirjalikud tõendid (tunnistajate seletused) kinnitavad kostja poolt kinnistu hooldamist ja erinevate remonditööde tegemist, millega on ekspertarvamuses kinnistu turuväärtust hinnates arvestatud. Kuna apellant on nõustunud hageja esitatud ekspertarvamuses märgitud kinnistu turuväärtusega, siis on arusaamatu tema seisukoht, et maakohus oleks pidanud täiendavalt veel arvestama tema poolt esitatud tõenditega sarnaste maatükkide tehingute kohta (I kd, t.l 87-88). Lisaks nähtub asja materjalidest, et vaidlusalust kinnistut on ka teised kostja lähisugulased parendanud. Nii on kostja vastuses hagile kinnitanud (I kd, t.l 48), et hageja on ehitanud aiamaja. Tunnistaja V.V ütlustest nähtuvalt (I kd, t.l 185) on tema hoolitsenud pärast naise surma aiamaa eest ning nad käisid seal vaid lõbutsemas. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, millest tulenevalt on kinnistu hooldamise ja parendamisega tegelenud ainult tema. Ülaltoodu kinnitab, et maakohus on põhjendatult lähtunud kostjale tema osa väärtuse kindlaksmääramisel kinnistu turuväärtusest 5400 ning puudub alus rahuldada apellandi taotlust talle täiendava tähtaja andmiseks uute seisukohtade/avalduste/tõendite esitamiseks. Apellant on siinjuures jätnud tähelepanuta, et maakohtu 24.11.2014 istungil loobus kostja tunnistajate ülekuulamise taotlusest (I kd, t.l 185 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et kui apellandil on „võimalik nõue“ hageja vastu, siis on tal selle esitamiseks õigus eraldi menetluses.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.