05.detsember 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
V. V.i hagi O. I. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Hagihind
7750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. V. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: Sergei Gromtsev Kostja: O. I. (IKxxx, elukoht: xxx)
Asja arutamine kohtuistungil
08.08.2014 ja 24.11.2014
RESOLUTSIOON
1) Rahuldada V. V.i hagi. 2) Lõpetada V. V.i ja O. I. ühisomand ning jätta hageja V. V.i (IK xxx) ainuomandisse korteriomand asukohaga: xxx Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond, registriosa nr. 871907, maksumusega 3 900 eurot. 3) Lõpetada V. V.i ja O. I. ühisomand ja jätta hageja V. V.i (IK xxx) ainuomandisse kinnistu asukohaga: xxx Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond, registriosa nr. 362607, maksumusega 5 400 eurot. 4) Välja mõista V. V.ilt O. I. kasuks rahaline hüvitis summas 1 550 (üks tuhat viissada viiskümmend) eurot. 4) Asendada O. I. nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega ning teha kanne kinnistusregistri registriosa nr. 871907, II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna O. I. ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna V. V.. 5) Asendada O. I. nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks ning teha kanne kinnistusregistri registriosa nr. 362607, II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna O. I. ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna V. V..
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja V. V. esitas 21.05.2014 hagi O. I. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis kinnistu asukohaga: xxx Järve linnaosas Kohtla-Järvel reg.osa nr 362607. Hagejale kuulub kinnistust 5/6 osa ja kostjale 1/6 mõttelist osa. Hageja ja kostja vahel on tekkinud olulised lahkarvamused kinnistu valdamisel ja kasutamisel. Poolte isiklikud suhted on pingelised ja vaenulikud ning see asjaolu takistab kinnistu kasutamist ühiselt. Hoone vajab remonti ja hooldust, kuid pooled ei saa kokkuleppele, kuidas seda teostada. Hageja palus: 1) Määrata kindlaks, et hagejale kuulub kinnistust 5/6 osa ja kostjale 1/6 mõttelist osa; 2) Lõpetada kinnistu kaasomand, jättes kinnistu hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 900 eurot; 3) Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks, milles kustutada kostja kanne kinnistu ühisomanikuna ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Alternatiivse nõudena palus hageja: lõpetada kinnistu kaasomand, jättes kinnistu kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4500 eurot ning teha vastav kanne kinnistusraamatus ja seada hüpoteek hageja kasuks summas 4500 eurot kus kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2.Kostja vastuse kohaselt on kohus hagi ebaõigesti menetlusse võtnud. Hagejal puudub seaduslik alus kaasomandi lõpetamiseks, sest eesmärki ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõus oma mõttelist osa (1/6) võõrandama. Hooned on ehitatud kostja vanemate poolt. Vaidlus on tekkinud sellest, et hageja on ehitanud aiamaja ja omab suuremaid õigusi ise vaidlusaluse aiamaja korrashoidu ja hooldusesse panustamata. Kostja on nõus omandama kogu vara, kuid hageja poolt nõutav hüvitis on liiga suur. Kostja on nõus hagejale hüvitama omandi kaotuse eest 2500 eurot. 17.06.2014 saatis kostja kohtule avalduse, milles märkis, et kostja on nõus omandama vara ja on nõus , et kohus määraks õiglase hüvitise suuruse (tl 83-85).
3.08.08.2014 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale. Kostja ei olnud nõus loobuma omandist ja vaidles vastu hageja poolt nõutud hüvitise suurusele.
4.09.10.2014 esitas hageja muudetud avalduse, milles palus jagada pärandvara järgmiselt: 1) Jätta hageja V. V. (IK xxx) ainuomandisse korteriomand asukohaga: xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr. 871907, maksumusega 3 900 eurot.
2) Jätta hageja V. V. (IK xxx) ainuomandisse kinnistu asukohaga: xxx, Järve linnaosa, KohtlaJärve linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr. 362607, maksumusega 5 400 eurot. 3) Kohustada V. V.it maksma O. I.le rahaline hüvitis summas 1 550 eurot. 4) Tuvastada O. I. kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks ning muuta kinnistusregistri registriosa nr. 871907, II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna O. I. ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna V. V.. 5) Tuvastada O. I. kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks ning muuta kinnistusregistri registriosa nr. 362607, II jagu järgmiselt: kustutada ühisomanikuna O. I. ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna V. V.. Alternatiivnõue - kui kohus ei rahulda punktis 5.1. esitatud nõuded, siis hageja palub jagada pärandvara vastavalt käesoleva hagiavalduse punktile 2.1 so: 1) Korteriomand asukohaga: xxx, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr. 871907, maksumusega 3 900 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. 2) Kinnistu asukohaga: xxx, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr. 362607, maksumusega 5 400 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. 3) Kostja maksab hagejale rahalise hüvitise summas 7 750 eurot. Hüvitise suurus vastab hageja osale ühisvaras (9 300 eurot : 6 x 5 = 7 750 eurot).
5.Kostja esitas 17.11.2014 kohtule avalduse, milles teavitas, et soovib menetluse lõpetamist ja on kaotanud huvi asja vastu (tl 159-162).
6.20.11.2014 kohtule esitatud avalduse palus kostja lõpetada menetlus. Kosta soovib jääda kinnistu omanikuks.
7.24.11.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale. Kostja selgitas, et ta ei ole teadlik oma lepingulise esindaja avaldustest. Kostja seisukoht on, et ta soovib jääda mõlema kinnistu kaasomanikuks 1/6 mõttelises osas.
II KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hagi ese: pärandvaraks oleva ühisomandi osade määratlemine ja ühisomandi lõpetamine.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 3.1) hagejale kuulub ühisvarast 5/6 ja kostjale 1/6; 3.2) pooltel on tekkinud vaidlus ühisvara kasutamise osas.
11.Kostja vastuväited hagile olid järgmised: Kostja oli nõus ühisomandi lõpetamisega tingimusel, et kostja jääb ühisomandi ainuomanikuks, kuid ta ei olnud nõus hageja poolt nõutud hüvitise suurusega.
12.Pärimisseaduse § 152 lg.1 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui pärimisseaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärimisseaduse § 152 lg.2 kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärimisseaduse § 162 lg.3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. AÕS § 76 lg.1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasaomandi lõpetamist.
AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
13.Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida hageja on taotlenud. Hageja taotles ühisomandi lõpetamist ja pärandvaraks oleva ühisomandi jätmist hagejale.
14.Maakohus, arvestades asjaolu, et asjas on tõendamist leidnud pärandvara ühisomanike osade suurused ühisomandis- hagejale kuulub 5/6 ühisomandist ja kostjale 1/6 ühisomandist, ning pooled kinnitavad, et ühisomanikena on nende suhted vaenulikud ning see takistab ühisomandi ühist kasutamist ja hooldamist, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning ühisomand pärandvarale lõpetada.
15.Kohus, lõpetades poolte ühisomandi, arvestades ühisomandi osade suurusi ja seda, et tõendamist ei ole leidnud ühisomanike tähelepanuväärivad erihuvid ühisvara osas, asjaolu, et korteriomandit kasutab oma elukohana V. V., kes tunnistajana ülekuulatuna kinnitas, et vanemate soov oli xxx väikekoha kinnistu jätmine hagejale, sest kostja sai endale eelnevalt juba korteriomandi asukohaga: Endla 9-47 Kohtla-Järvel, jätab vaidlusaluse vara hageja ainuomandisse ning mõistab hagejalt kostja kasuks omandikaotuse hüvitamiseks välja hüvitise vastavalt kostja mõttelise osa suurusele ühisomandist.
16.Hageja esitas ühisvara maksumuse tõendamiseks OÜ Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaktid nr 41 008 (xxx) ja nr 43 192 (korteriomand asukohaga xxx). Hindamisakti nr 41 008 kohaselt on kinnistu väärtuseks 5400 eurot ja hindamisakt nr 43 192 kohaselt on korteriomandi väärtuseks 3900 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja poolt pakutud hüvitise suuruseks kokku 1550 eurot s.o (5400+3900=9300 : 6 x1= 1550).
17.Tulenevalt sellest, et kostja ei ole nõus ühisomandi lõpetamisega, tuleb asendada kostja nõusolek kande muutmiseks käesoleva kohtu lahendiga.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 162 lg.1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.