2-14-51200
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09.04.2015. a , Jõgeva kohtumaja 2-14-51200
Menetlusosalised ja nende esindajad
Rxxxxx Rxxxxxxxxx hagi Hxxxx Kxxxxxx vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Rxxxxx Rxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Hxxxx Kxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx e-post: x
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Rxxxxx Rxxxxxxxxx hagi Hxxxx Kxxxxxxx vastu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Rxxxxx Rxxxxxxxxx kanda. Mõista välja Rxxxxx Rxxxxxxxxxxx riigi tuludesse 250 eurot riigilõivu katteks. Koos kohtuotsusega antakse välja maksedokument maksete tegemiseks riigi tuludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Rxxxxs Rxxxxxxxxx esitas 16.04.2014. a kohtule hagiavalduse Hxxxx Kxxxxxxx vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt määrati advokaat HxxxxxKxxxxxxx riigi õigusabi korras hageja kaitsjaks kriminaalasjas. Hageja väitel ei täitnud Hxxxx Kxxxxxxx kaitsja kohustusi nõuetekohaselt, millega põhjustas hagejale mittevaralise kahju. Seoses sellega, et kostja ei osutanud hagejale nõuetekohaselt õigusabi, oli hageja sunnitud ise maadlema keeruliste kriminaalõiguslike küsimustega, mis tekitas hagejale närvipinget, stressi ja unehäireid. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus 19.05.2014 määrusega jättis hagi käiguta ja suunas hagejat põhjendama temale mittevaralise kahju tekkimist ja olemasolu (tl.35-37). Kohtu nõudel selgitas hageja 30.05.2014. a menetlusdokumendis enda nõuet ja tekkinud kahju (tl.39-42). Hageja väitel tekkisid tal kostja poolt kaitsja kohustuste rikkumise tulemusena füüsilised ja vaimsed kannatused, sh närvipinge, peavalu, söögiisu puudumine, iiveldus, ärevus ja suitsiidimõtted, mille tõttu vajas hageja psühhiaatrilist ravi. Hageja ülekuulamine kestis 2,5 tundi, hageja oli sunnitud käigu pealt oma mõtted ja plaanid ümber seadma. Tal oli meeletu närvipinge ja ta pea hakkas valutama. Kui teda lukukambrisse tagasi viidi, oli tal paha olla, ta oksendas. Ärevuse ja närvipinge tõttu olid tal unehäired, ta ei suutnud magada, peavalud kestsid samuti 8-9 ööpäeva. Söömatuse tõttu tekkisid erinevad kõhuhädad. Ta vaevles psüühiliste ja füüsiliste vaevuste käes mitu nädalat. Hageja nuttis, oli meeleheitel, kuna teda süüdistati alusetult asjades, mille eest on karistusseadustikus ette nähtud 6-15 aastat vabaduskaotust. Hageja väitel on aset leidnud tema isikuõiguste rikkumised, KrMS § 34 õiguste rikkumised ja Põhiseaduse § 21 sätestatud õiguste rikkumised. Hageja jäi ilma enda operatiivsest kaitsest, ta ei saanud rääkida oma kaitseversioonist, kahtlustest, esitada taandusi, kaebusi ja taotlusi, jäi ära kannatanuga vastastamine. Kriminaalmenetlus kulges neil põhjustel menetleja huvides ja ainult menetlejale soodsas suunas. Hageja soovib kohtus kõik ära rääkida. Kriminaalmenetlus ei oleks jõudnud nii kaugele, kui hageja oleks saanud operatiivselt õigusabi abi taotluste ja kaebuste koostamisel. Hageja oli ise sunnitud maadlema keeruliste kriminaalõiguslike küsimustega. Hageja suuremad kannatused taandusid, kui 29.11.2013 kriminaalmenetlus osaliselt lõpetati. Jätkuvalt oli hageja kimpus unehäiretega. Kokkuvõttes tuli hagejal pikalt ja kestvalt taluda füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kostja ei ole ei suuliselt ega ka kirjalikult vabandanud ega asunud muul viisil kahju hüvitama. Tuginedes erinevatele Riigikohtu lahenditele leiab hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta. Hageja tugineb kahjunõude esitamisel VÕS §-le 1043, §-le 1045 lg.1 p.4, p.7, p.8, leides, et isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju tekkimine on õigusvastane. Hageja palub kohtul kahjuhüvitise suurus määrata TsMS § 366 alusel kohtu omal äranägemisel. Hageja selgitas ja põhjendas oma nõuet vastuses kostja vastusele ( 25.08.2014 tl.72-79) ja kohtu poolt esitatud küsimustele (tl.90). Hageja jääb selle juurde, et kostja käitumise tõttu on temale tekkinud kahjulik tagajärg- ta pidevalt mõtleb menetletava kriminaalasja peale, milles kaitsja ei osalenud ja tema igapäevane eluolu on häiritud. Hageja leiab, et esitatud faktid ja asjaolud on tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus, et kohus vabastaks teda hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus määrusega 10.06.2014 määras hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel (tl.4648), vabastades hageja riigilõivu (250 eurot) maksmisest hagilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist 16.07.2014 vastuses (tl.59-66), vastuses kohtu kirjale (26.09.2014 tl.81-82), lõppseisukohtades 24.11.2014.a. Kostja põhipositsioon on, et moraalse kahju tuvastamiseks tuleb tuvastada kahju tekkimise eelduseks olevad asjaolud. Hagiavalduse
järgi on selleks asjaoluks hageja kaitseõiguse rikkumine, s.t. ei olnud tagatud kaitsja osalemine menetlustoimingus. Kahtlustatava kaitseõiguse tagamine on menetleja kohustus, ilma kaitsja osavõtuta ei saa menetlustoimingut teostada. Kaitsja puudumisel tuleb menetlustoiming ära jätta. Kaitsja mitteilmumine menetlustoimingule ei saa rikkuda kahtlustatava õigusi, kuna menetlustoimingut ei saa ega tohi sel juhul läbi viia. 14.10.2013 toimuma määratud menetlustoimingule ei olnud kaitsjal võimalik ilmuda seoses teise toiminguga. Menetleja leppis kaitsjaga kokku uue aja menetlustoiminguks 16.10.2013. Rxxxxs Rxxxxxxxxx oli nõus andma ütlusi 15.10.2013 ilma kaitsjata. Ei ole ühtki Rxxxxx Rxxxxxxxxxx kahjustavat asjaolu, mis oleks ilmnenud menetlustoimingu üleviimisel teisele ajale. xxxxxx Rxxxxxxxxx nõustus ütlusi andma ilma kaitsjata ja ka teistkordsel ülekuulamisel 21.10.2013 nõustus ta ilma kaitsjata ütlusi andma. Ehkki 21.10.2013 ülekuulamisel oli kahtlustus sama, ei tekitanud see ülekuulamine hagejale üleelamisi. Kuna hageja on kahel korral andnud ilma kaitsjata pikki ütlusi, on asjakohatu hageja väide, et ta pidi midagi ümber mõtlema või välja jätma. Kostja leiab, et hageja on omal vabal tahtel loobunud menetlustoimingutel kaitseõigusest, mille tõttu etteheited kahju tekkimisest on asjakohatud ja otsitud. Hageja ei ole taotlenud kriminaalmenetluses kaitsja väljavahetamist ega avaldanud umbusaldust kaitsja vastu isegi mitte Advokatuuri Aukohtule esitatud kaebuses. Kostja on taandanud ennast hageja kriminaalmenetluses kaitsja positsioonilt, kuna käesoleva tsiviilasja tõttu tekkis kaitsja ja kaitstava huvide konflikt ja kostja pidi ennast taandama. Kostja viitab KrMS §-le 225 lg.1, §-le 224, mille kohaselt tutvustab kaitsja kahtlustatavale või süüdistatavale materjale tema soovil ja kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul võib esitada prokuratuurile taotlusi. Enne toimiku tutvustamist ei olegi võimalik kaitsjal oma seisukohti kujundada. Peale toimiku saamist tutvustas kostja hagejale toimikut, see toimus 05.12.2013 ja peale seda esitas hageja oma taotlused. Hageja kasutas võimalust taotlusi esitada, kuid kannatanuga vastastamise taotlust hageja ei esitanud. Hagis on väidetud, et hageja ei saanud esitada kannatanuga vastastamise taotlust. Hageja omab sõnaseadmisoskust, oskust avalduste, kaebuste ja taotluste koostamiseks. Asjaolu, et kaitsja kaitsealusega ei kohtunud, ei ole takistanud tõendite ega taotluste esitamist. Juba enne 15.10.2013 toimunud ülekuulamist, täpsemalt 10.10.2013 esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks. R.Rxxxxxxxxx on aktiivselt teostanud oma KrMS §-s 34 sätestatud õigusi juba enne menetlustoimingute planeerimist. KrMS § 34 näeb ette kahtlustatava õigused ja norm ei näe ette, et oma õigusi peaks teostama läbi kaitsja. KrMS § 47 lg.2 sisu arvestades leiab kostja, et hageja on saanud kriminaalmenetluses just vajalikku õigusabi nii, et ta on saanud oma taotlused ja avaldused esitada. Kriminaalmenetluses kestab ja jätkuvalt on hageja jaoks olemas võimalus uute avalduste ja taotluste esitamiseks. Seda on hagejale ka 26.09.2014.a. menetlusdokumendis selgitatud, kuni süüdistusakti esitamiseni on võimalus esitada menetleja tegevuse peale kaebusi, ka kaitseaktis on võimalus tõendite ja taotluste esitamiseks. Kostja arvates on alusetu hageja väide, et ta pole saanud oma menetlusõigusi teostada. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja (tl.56 ) ja kostja (tl.61) teatasid nõustumisega asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Advokatuuriseaduse § 47, VÕS § 65 lg.2 järgi vastutavad õigusteenuse osutamisel tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Seetõttu kohus menetluse uuendamisel ( määrus 08.12.2014 tl.98-99) selgitas menetlusosalistele seda olukorda ja selgitas hagejale, et tal on õigus taotleda, et kohus kaasaks kostjana ka Advokaadibüroo, mille kaudu kostja tegutses. Kohus selgitas ka, et ilma hageja taotluseta kohus solidaarkostjat ei kaasa. Hageja vastas kohtule (tl.101), et kostja peab vastutama isiklikult ja hageja ei soovi advokaadibürood kaasata.
Tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mille kohus lahendab VÕS § 127 lg.1, lg.4, lg.6, § 1045 lg.1 p.4, p.7, p.8 alusel. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, sellise nõude lahendamist reguleerivad VÕS § 128 lg.5 ja § 134. Hageja ei ole ise märkinud nõutava kahjuhüvitise suurust ja palub selle määrata kohtul TsMS § 366 alusel. Sellise võimaluse loob VÕS § 127 lg.6 ja TsMS § 233 lg.1 Mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha mittevaralise kahju nõude aluseks olev kostja tegevus, mis tõi kaasa kahju tekkimise hagejale, selle teo õigusvastasus, toimepanija süü ja põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kuna mittevaralise kahju rahalist suurust ei saa eelduslikult tõendada, tuleb tõendada nende asjaolude esinemine, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse, sellele lisatud tõendite, kostja vastuste ja esitatud tõendite alusel tegi kohus kindlaks, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: -Rxxxxx Rxxxxxxxxxxx määrati tema suhtes toimuvas kriminaalmenetluses ja tema taotluse alusel kaitsja riigi õigusabi korras (riigi õigusabi andmise määrus 11.10.2013 tl.7 ja RIS teatis vandeadvokaadi vanemabi Hxxxx Kxxxxxxx määramise kohta 14.10.2013 tl.8); -15.10.2013.a. määratud menetlustoimingule- kahtlustatava ülekuulamisele- kaitsja ei ilmunud; -05.12.2013 tutvustas kaitsja hagejale vanglas kriminaalasja toimikut; -06.12.2013 toimusid läbirääkimised ringkonnaprokuratuuris, kokkulepet ei sõlmitud; -12.12.2013 esitas hageja kaitsjale taotlused edastamiseks prokuratuurile, samal kuupäeval edastas kaitsja taotlused prokuratuurile; -17.12.2013 edastas kaitsja hagejale koopiad soovitud toimiku lehekülgedest. Hagist tulenevalt on hagejale mittevaraline kahju tekkinud põhjusel, et 1) kaitsja ei ilmunud 15.10.2013 määratud menetlustoimingule 2)ega osutanud talle ka muul viisil vajalikku õigusabi, s.h. 3)taotlust kannatanuga vastastamiseks. Hageja oli sunnitud ise ennast kaitsma. Sellises olukorras on kostjale etteheidetavaks teoks tegevusetus, mis põhjustas hagejale väidetavalt kahju. Kahtlustatava õigus saada õiguskaitset kvalifitseeritud advokaadi abil tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 21, mille teine lause on sõnastatud: Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Isiku põhiseaduslikku õigust ja selle tagamise viise on detailiseeritud Kriminaalmenetluse seadustiku vastavates sätetes, s.h. KrMS § 34 lg.1 p.3- kahtlustataval on õigus kaitsja abile, kahtlustataval on õigus esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi- p.7, p.8. Kahtlustatava õigustega on vastavuses kaitsjale ettenähtud õigused ja kohustused, mis on sätestatud KrMS § 43 lg.2 p.1, § 45 lg.1, lg.3, lg.4, § 47 lg.1, lg.2. Seejuures sätestab KrMS § 47 lg.2, et kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja –viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Advokaadist kaitsja peab arvestama Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi reegleid, s.h. näiteks § 14 lg.4, mille kohaselt Advokaat peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt, võimalusel pöördumises kasutatud keeles.
Need õigusnormid kogumis sisaldavad kohustust, mille rikkumine saab olla aluseks kahjuhüvitamise nõude esitamisele VÕS § 1045 lg.1 p.7 alusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Rxxxxx Rxxxxxxxxx oli kinnipeetav Tartu vanglas, kui tema suhtes alustati menetlust kriminaalasjas, milles R.Rxxxxxxxxx tunnistati kahtlustatavaks ( Tartu Vangla julgeolekuspetsialisti selgitus tl.63). Menetlus kriminaalasjas alustati 14.08.2013 KarS § 141 lg.2 p.6 tunnustel (tl.7). Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja osutas hagejale õigusabi riigi õigusabi korras. RÕS § 18 lg.1 sätestab: Advokatuur nimetab viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Kostja kohustused hagejale õigusabi osutamisel tulenesid eespoolviidatud seadustest, s.h. KrMS § -st 47, mis täpsustab ja detailiseerib õigusabi osutava kaitsja kohustused. Kaitsja kohustuste täitmine peab kulgema kriminaalmenetluses kehtivate reeglite järgi, arvestades menetlustoimingute kulgu, tähtaegasid ja menetlusetappi. Kostja oli hagejale määratud õigusabi osutama kohtueelses menetluses. Hagis on esitatud väide, et kuna kostja ei ilmunud kaitsjana hageja esimesele kahtlustatavana ülekuulamisele, oli hageja pandud väga täbarasse olukorda- ta pidi käigu pealt oma kaitseplaanid ja mõtted ümber seadma, ta jäi ilma operatiivsest kaitsest, mistõttu kriminaalmenetlus kulges menetleja huvides ja temale soodsas suunas. Selle tõttu tekkisid hagejale füüsilised ja vaimsed kannatused. Hageja on oma kannatuste tõendamiseks esitanud Tartu Vangla arsti tõendi (tl.29), millest nähtub, et Rxxxxx Rxxxxxxxxx on vangistuse ajal käinud korduvalt psühhiaatri vastuvõtul seoses unehäiretega. 16.10.2013 ja 04.12.2013 vastuvõtul määrati talle ravi unehäirete vastu. Kohus leiab, et kaitsja seadusest tulenev kohustus osutada oma kaitsealusele õigusabi, ei ole rikutud menetlustoimingule ilmumata jäämisega 15.10.2013.a. Kohus märgib veelkord, et isiku PS §-st 21 tulenev õigus saada kaitsjalt õigusabi, on tagatud ja garanteeritud mitte üksnes kaitsjaks määratud advokaadi subjektiivse suhtumisega oma advokaaditöösse, vaid eeskätt seaduses sätestatud regulatsioonidega. Kuna riigi kohustus tagada isikutele tegelik ja sisuline õigusabi on sätestatud juba EIÕK art 6 lg.3 c, on riik kehtestanud menetlusreeglid, mille täitmine on määratud ära hoidma kaitsest ilmajäämist ja sellega kahtlustatava menetlusõiguste rikkumist. KrMS § 33 lg.3 sätestab...ülekuulamise võib edasi lükata, ...kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks. Asjas on tõendatud, et 15.10.2013 ei olnud kaitsjat menetlustoimingul ja menetleja leppis kaitsjaga kokku, et menetlustoiming lükatakse edasi. Seda kinnitab menetleja tõend (tl.63). Sellise kokkuleppimisega uueks ajaks täideti KrMS § 33 lg.2 nõue, et kaitsja osavõtu tagamiseks lükatakse ülekuulamine edasi. Seejuures lepiti kokku ülekuulamise uueks ajaks juba järgmine päev ehk 16.10.2013.a.. Kui kaitsja võttis kaitseülesande vastu alles 14.10.2013 (tl.8), siis ei venitatud sellega põhjendamatult menetluse kulgu. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et kaitsja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust õigusabi osutada- õigusabi osutamine on kokku lepitud järgmiseks päevaks. Asjaolu, et kahtlustatav oli nõus ütlusi andma ilma kaitsja juuresolekuta, on ainult kahtlustatava enda seadusest tulenev valik. Kahtlustatavast hageja selline valik mahub KrMS § 34 lg.1 p.3 piiridesse. Kohus märgib siinjuures, et kohtueelses menetluses ei ole täisealisel kahtlustataval kohustust kaitsjat omada ja kui ta on endale kaitsjat soovinud, on tal ka õigus temast loobuda või soovida kaitsjat konkreetsete menetlustoimingute juurde. Seetõttu on hageja, nõustudes
15.10.2013.a. kahtlustatavana ütlusi andma ilma kaitsja juuresolekuta, realiseerinud oma sellekohast õigust. Kohus märgib, et tuleb taunida kostjast kaitsja töö planeerimist viisil, mis ei võimalda tal vajalikuks ajaks ilmuda või seda aega meeles pidada. Sellel alusel on Advokatuuri aukohus kostja tähelepanu juhtinud vajadusele olla hoolsam oma kutsetöös (tl.25-28). Kohus on seisukohal, et kahtlustatavana ülekuulamisel ütluste andmine seitsmel lehel (hageja väide taotluses tl.17) osutab hageja vabale tahtele ja võimalusele planeeritud viisil ja soovikohaselt ise ütlusi anda. Ringkonnaprokuratuurile esitatud taotlusest (tl.16) nähtub, et hageja on 15.10.2013.a. ütlusi andes teinud sisulisi ja läbimõeldud valikuid (... võin anda ütlused ka ilma advokaadita, aga kõiki asjaolusid ei avalda). See tähendab, et hageja ei olnud 15.10.2013 kaitsjast loobudes sundolukorras, stressis ega närvipinges. Asjas on tõendamist leidnud, et 21.10.2013 toimus Rxxxxx Rxxxxxxxxa teistkordne ülekuulamine kahtlustatavana. Selle ülekuulamise juurde ei soovinud hageja samuti kaitsjat (tl.65). Selline hageja käitumine näitab, et sisulist vajadust ta kaitsja järele ei tundnud. Ka selle ülekuulamise ajal kehtis KrMS § 33 lg.2 nõue, et ülekuulamine lükatakse edasi, kui see on vajalik kaitsja osavõtu tagamiseks. 2) Hageja tugineb kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei osutanud talle mitte mingisugust õigusabi perioodil 15.10.2013-29.11.2013. (Tl.5, 72). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pärast esimest kahtlustatavana ülekuulamist 15.10.2013 (mil hageja nõustus ütlusi andma ilma kaitsjata) toimus teine kahtlustatavana ülekuulamine 21.10.2013, mil hageja loobus vabatahtlikult kaitsja osavõtust (tl.78). Kohus on seisukohal, et sellise asjade kulgemise tempo juures (15.10.2013 esimene ülekuulamine, 17.10.2013 telefonivestlus kaitsjaga ja 21.10.2013 oli hagejale selge, et kaitsja ei ole tema kaitsmisest huvitatud) ei saa lugeda kostjat õigusabi osutamise kohustust rikkunuks või hagejat jäetuks ilma õigusabita. Menetlustoimingud, mille käigus toimub Kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt taotluste esitamine, seisid veel ees. Hageja vastustest (tl.77) nähtub, et 17.10.2013 toimunud telefonivestluses on kostja selgitanud hagejale eesseisvat põhjendatud kohtumise aega. Asjaoludest nähtub, et 29.11.2013 tutvustas menetleja hagejale kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust (lõpetati vägistamise- ja ähvardamise kahtlustus, jäi kehalise väärkohtlemise kahtlustus- tl.74). Sellele järgnesid toimiku tutvustamine 05.12.2013, läbirääkimised prokuratuuris 06.12.2013, 12.12.2013 taotluste edastamine prokuratuuri, toimikust koopiate tegemine 17.12.2013. Sellisest menetluse kulgemisest saab järeldada, et hageja on ise olnud aktiivne menetlusosaline, menetlus on kulgenud kiirelt ja efektiivselt- kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega. Pärast toimiku tutvustamist on kostja olnud hagejaga tihedas suhtlemises. Kohtu hinnangul ei saa lugeda perioodi 15.10.2013 -29.11.2013 seadusest tuleneva kaitsekohustuse rikkumiseks. Küll aga nõustub kohus sellega, et kaitsealusele kaitstud-olemise tunde tagamiseks ja temas segaduse tekkimise vältimiseks pidanuks kostja kaitsealusele hoolikalt selgitama menetluse kulgu ja taotluste esitamise optimaalseimat aega. Selline puudujääk kaitsealusega suhtlemises kuulub kohtu hinnangul Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg.4 reguleerimisalasse. 3)Asjas on tõendatud, et 05.12.2013 tutvustas kaitsja hagejale kriminaaltoimikut. Kriminaaltoimiku tutvustamine süüdistatavale on KrMS § 2241 järgi ettenähtud tegevus ja alles see toiming annab kaitsjale ja süüdistatavale toimunud menetluse kestel esmakordselt võimaluse kujundada oma seisukoht kriminaalmenetluse ja selle edasise käigu kohta. See tähendab, et
kriminaaltoimikuga tutvumise ja selle oma kaitsealusele tutvustamise järel on ka kaitsjal asjakohane võimalus taotlusi esitada. Hageja ja kaitsja suhtlesid toimikuga tutvumise juures, hageja hinnangul oli tegemist asjaliku suhtumisega (tl.75). See on kriminaalmenetluses õige aeg esitada põhjendatult taotlusi toimiku materjalidega tutvunult, s.h. esitada taotlust kannatanuga vastastamiseks. Kostja kaitsjana täitis õigusabi osutamise kohustust. Asjaolu, et toimikuga tutvumise järel hageja ei soovinud enam kannatanuga vastastamise taotlust esitada, viitab läbimõeldud kaitsekontseptsioonile, aga mitte kostja süülisele tegevusetusele. Vaidlust ei ole selles, et ka toimikuga tutvumise järel koostas hageja oma taotlused ise, soovimata kaitsja abi (tl.81). Kuna kostja vastutus pooltevahelises suhtes tugineb VÕS § 1045 lg.1 p.7- hagejale on kahju tekitatud kostja poolt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, tuleb kohtul määratleda see kohustus, mida kostja rikkus, ja tuvastada selle normi kaitse-eesmärk. Kohus märgib siinjuures, et kaitsekohustust teostades on kaitsjal iseseisvad õigused. See tähendab, et kaitsja ei pea lähtuma kõigist kaitsealuse juhenditest. Riigi õigusabi osutama määratakse advokaadist kaitsja põhjusel, et advokaadist kaitsja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja õigusalaseid teadmisi, mis võimaldavad tal valida asjakohased ja just selles menetlusstaadiumis vajalikud toimingud. Tõendite ja taotluste esitamine kohtueelse menetluse varases staadiumis ei ole ainus kaitsekohustuse täitmise viis. Kaitsja kaitsekohustus kohtueelses menetluses kestab kuni kohtueelse menetluse lõppemiseni ja tavapäraselt läheb üle kaitseks kohtumenetluses. Seetõttu võib olla asjakohane ja põhjendatud esitada taotlusi ja tõendeid mitte menetluse esimestel päevadel, vaid näiteks kriminaaltoimiku tutvustamisel kahtlustatavale. Käsitades VÕS § 1045 lg.1 p.7 nimetatud seadusena KrMS § 47 lg.2 sätestatut ja selle normi kaitse –eesmärgina kaitsealuse õigust saada praktilist ja tõhusat tasuta õigusabi, on võimalik määrata kahju, mis kuulub hüvitamisele, kui sellist kaitsenormi on rikutud. Sellise kaitsenormi rikkumiseks saab olla tegevusetus ja seda kostjale ette heidetaksegi. Konstrueerides diferentsihüpoteesi mittevaralise kahju kindlakstegemiseks, tuleb võrrelda hagejal tekkinud olukorda hüpoteetilise olukorraga, mis oleks olnud siis kui kostja oleks sooritanud need käitumised, mille tegematajätmist hageja nüüd kostjale ette heidab ja mille eest hüvitist nõuab. Kohus leiab, et ei KrMS § 47 lg.2, RÕS § 18 lg.1, PS § 21 ega ka mitte EIÕK art 6 p.3 c kaitse –eesmärk ei saa olla kaitsealuse tingimusteta vabastamine süüdistustest või õigeksmõistmise saavutamine. Seetõttu ei saa konstrueeritud diferentsihüpoteesi tulemusena väita, et kostja aktiivne tegutsemine (tegutsemine hageja soovitud viisil) kaitsjana oleks toonud kaasa teistsuguse tulemuse hageja suhtes toimuvas kriminaalmenetluses kui see tulemus on. Kohtu järelepärimisele prokuratuurile vastas Lõuna ringkonnaprokurör Axx Sxxxxxx (tl.93), et prokuratuur on Rxxxxx Rxxxxxxxxx taotlused läbi vaadanud, osaliselt rahuldanud ja osaliselt vastava määrusega rahuldamata jätnud. Seisuga 14.11.2014 oli kriminaalasi süüdistusakti koostamise staadiumis. Õigusabi andmise kohustuse täitmise tagamisele suunatud seadusesätete eesmärgiks kitsamas tähenduses ei ole kaitsealusel füüsiliste ja psüühiliste kannatuste ärahoidmine. Samas kohus peab iseenesest võimalikuks, et kriminaalmenetluse käigus kogetud rängad üleelamised võivad
kahtlustatavale kaasa tuua psüühilisi pingeid ja stressi, mis omakorda põhjustavad probleeme füüsilise tervisega. Kohus, olles uurinud käesolevas tsiviilasjas esitatud väiteid ja tõendeid, on veendumusel, et kostja tegevuses või tegevusetuses õigusabi osutamisel kaitsjana hagejale hageja suhtes toimuva kriminaalmenetluse raames ei ole esinenud midagi sellist, mida saaks lugeda hagejale tekkinud mittevaralise kahju põhjuseks. Kõige eeltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et kostja ei ole rikkunud temale seadusega pandud kohustust kaitsjana hageja kriminaalasjas. Kostja on tegutsenud tema tegutsemise aluseks olevate normide kaitse –eesmärki silmas pidades ja kahju tekkimiseks, mille ärahoidmisele kaitsenorm on suunatud, ei ole kostja tegevusest tulenevaid aluseid. Hageja viidatud seisundite- unehäired, stress, meeleheide ja füüsilised vaevused-seos kostja tegevusega (tegevusetusega) ei ole tuvastatav. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg.1 alusel hageja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu 250 eurot tasumisest kohtu määrusega 10.06.2014 (tl.46-48). TsMS § 190 lg.2 alusel mõistab kohus riigilõivu hagejalt välja riigi tuludesse. Hagejale antakse koos kohtulahendiga välja riigilõivu tasumiseks vajalik maksedokument.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.