Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Marge Tamme
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
06.aprill 2015, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-14203
Tsiviilasi
Korteriühistu X hagiavaldus S.S. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MTÜ KÜ X RK xxxxxxxx,asuk.X, Valga ,epost x Esindaja: juh.liige S. C. Lepinguline esindaja :adv. K. K. ,Adv.Büroo X ,asuk. x ,e-post x , Kostja: S.S. IK xxxxxxxxxxx,eluk. X krt x,Valga linn Kohtuistungi toimumise aeg koht
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Hageja esitas kohtusse halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse katteks avalduse 28.03.2014 . Võlgnevuse summa oli 2268,60 eurot seisuga 20.03.2014 . Kostja pole arveid korrektselt tasunud poolteise aasta jooksul. Kostja hoidub kõrvale kontaktidest korteriühistu esindajatega. Hageja esitab kohtule väljatrüki kõikidest kostja poolt hagis käsitletud perioodil teostatud maksetest ja tasumata müügiarvete nimekirja. Kostja vaidles oma 26.05.2014 kohtule esitatud vastuses hagile vastu. Vastuse sisu: elamispind pole talle taskukohane, kuid seoses saadud remondilaenuga AS X ́ilt ei ole ta võinud seda kahe aasta jooksul müüa. Valesti on arvestatud prügi hind, kohtuvälist lahendit ei ole olemas. Kostjale saadetud meeldetuletusel puudub andmete õigsust kinnitav allkiri, seal pole näidatud kõiki kostja poolt tehtud ülekandeid. Kostjal on makseraskused.
Asjas on toimunud 2 kohtu eelistungit: 11.11.2014 ja 12.03.2015. Hageja selgitab nõude sisu. Kostja ütleb, et on üksi 4 lapsega , tööd pole olnud 2 aastat. Laste isa toetab väga vähe. Sotsiaaltoetusi ei taheta anda. Hageja esindaja selgitab kostjale võla kujunemist mõlema poole poolt esitatud võlgnevuste-laekumiste tabelis. (tl 77-78) Kostja saab hageja selgitustest aru, et alates märkest 0 algab võla kujunemine. Kohus selgitab, et võlg hakkas kujunema alates 06.09. Kostja selgitab, et tal on olemas ostja korterile. Ja ta saaks tasuda võlad poole aasta jooksul. Ta tunnistab võlga. Kokkuleppele pooled võla tasumise graafikus ei jõudnud, kuid kostja sai põhimõtteliselt aru, kuidas võlg kujunes ning lubas vormistada kohtul õigeksvõtuotsuse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on kohtu eelistungil 12.03.2015 võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb asja lihtmenetluses. Pooled ei ole selleks eraldi nõusolekut andnud, seega kohus on kirjeldanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning põhjendab otsust sisuliselt. Valgas, X korteriühistu majandamiseks on moodustatud korteriühistu „X“. Korteriühistu korteri nr x majandamisest on tekkinud hagejale võlg summas 2268,60 eurot. Poolte vahel eksisteerib õigussuhe, millist reguleerivad kaasomandi valdamist ja korteriomandite majandamist puudutavad sätted ning kohustuse rikkumisest tekkinud võlasuhet reguleerivad õigusnormid. Asjaõigusseaduse(AÕS) § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse(KOS) § 13 lg 1 sätestatust tulenevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et kaasomanik on kohustatud hüvitama kaasomandi eseme
ja korrashoiu ning valitsemise kulud. Majanduskulude kandmine on sätestatud ka korteriühistu põhikirjas, mis on kohtudokumentidele lisatud. Põhikirja punktid 20.4 ning 73-78 näevad ette ühistu liikme kohustused tasuda elamu majandamise jooksvate kulude katteks ka sihtotstarbelisi makseid. Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ,sh. täitmisega viivitamine. Kostja ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud nõuetekohaselt ning tema halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus on seisuga 20.03.2014 2085,25 eurot. Viivised on 183,35 eurot, mis on arvestatud tuginedes korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4-le . Korteriühistu kohaldatav viivisemäär on 0,05 %, milline on kinnitatud 20.02.2012 juhatuse koosoleku otsusega alates 01.03.2012. Kohtule on esitatud nõuet kinnitavad tõendid : KÜ X põhikiri, meeldetuletus kostjale, võlgnevuse arvestus ,20.02.2012 juhatuse koosoleku protokoll. Kohtu eelistungil 12.03.2015 võttis kostja õigeks ,et on korteriühistule võlgu kokku koos viivistega 2268,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tuginedes TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagimenetluse kuludeks on vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale tasutud riigilõiv 250 eurot ,OÜ X arvetega tõendatud õigusabikulu 336 eurot ja OÜ X Adv. büroo arve summas 120 eurot, seega õigusabikulu hagejale kokku on 456 (336+ 120)eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.