Osaühingu LÖÖK EHITUS hagi SAKKOSE OÜ vastu 5180 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
5688,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing LÖÖK EHITUS (registrikood 1108568, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Annika Kiisk (Õigusbüroo Aspekt OÜ, Ravila 63, Tartu, e-post [email protected]) Kostja SAKKOSE OÜ (registrikood 10850679, asukoht XXXX), lepinguline esindaja advokaat Grete Lüüs (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu 51013, epost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
12. märts 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaühingu LÖÖK EHITUS loobumine hagis esitatud nõudest 4017,9 euro suuruses osas. Lõpetada selles nõude osas menetlus.
2.Rahuldada hagi. Mõista SAKKOSE OÜ-lt osaühingu LÖÖK EHITUS kasuks välja põhivõlg 1162 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 10 senti, viivis 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 19 senti ning alates 12. novembrist 2014 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt, kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista SAKKOSE OÜ-lt osaühingu LÖÖK EHITUS kasuks välja menetluskulu 1029 (üks tuhat kakskümmend üheksa) eurot.
5.Rahuldada osaliselt osaühingu LÖÖK EHITUS taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Osaühing LÖÖK EHITUS (hageja) esitas 2. septembril 2014 Tartu Maakohtule SAKKOSE OÜ (kostja) vastu hagi töövõtulepingust tuleneva tasu 5180 euro ja viivise saamiseks põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kostjale valmistama palgietteveo estakaadi ning kostja kohustus selle eest tasuma 10 360 eurot. Kostja tasus poole nimetatud summast, kuid jättis ülejäänud 50% tähtajaks (18. juuni 2014) tasumata.
2.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et poolte kokkuleppe aluseks oli hageja esitatud hinnapakkumine 10 800 eurot + käibemaks, millest tuli maha lahutada mootori ja reduktori maksumus, kuna kostjal oli endal olemas hinnapakkumises toodud mootor. Kostjal tekkis kahtlus hageja esitatud hinnapakkumise, mille kohaselt mootori ja reduktori hind oli 2166,7 eurot + käibemaks, tõelevastavuses, mistõttu ta küsis ise vastava hinnapakkumise Technobalt OÜ-lt. Esitatud hinnapakkumise kohaselt on mootori ja reduktori maksumus 3328,8 eurot, st 1162,1 eurot rohkem, kui hageja esitatud hinnapakkumises. Kostja on seda vahet ületava summa hagejale tasunud.
3.Hageja loobus 12. novembril 2014 esitatud menetlusdokumendis oma nõudest 4017,9 euro suuruses osas, kuna kostja oli selle summa tasunud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja hagis esitatud nõudest 4017,9 euro suuruses osas tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine ning menetlus selles nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kohus lahendab asja sisuliselt ülejäänud nõude osas, st põhivõlg 1162,1 eurot ja viivis.
5.Hageja on esitanud töövõtulepingu alusel tasu maksmise nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on töövõtulepingu alusel kokkulepitud tööd teinud ning tasu nõue on põhimõtteliselt sissenõutav. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures tasus lepingus oli kokku lepitud. Mõlemad pooled on seisukohal, et hinnakokkuleppe aluseks võeti hageja esitatud hinnapakkumine (tl 24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et töövõtulepingu hinna saamiseks tuli nimetatud hinnapakkumisest maha lahutada mootori ja reduktori maksumus. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtulepingu sõlmimisel lepiti kokku konkreetses hinnas, st mootori ja reduktori maksumus oli pooltel juba lepingut sõlmides kindlaks määratud, või piirdus hinnakokkuleppe üksnes sellega, et oli kokku lepitud, et hinnapakkumisest
2/5
lahutatakse mootori ja reduktori maksumus, kuid nimetatud maksumuse suuruse osas pooltel kokkulepet ei olnud.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuli hagejal tõendada oma väidet, et pooled olid töövõtulepingus hageja tasuks kokku leppinud 10 360 eurot. Hageja esitas selle tõendamiseks üksnes enda poolt kostjale esitatud arved (tl 8-9), leides, et kuivõrd kostja tasus esimese arve summas 5180 eurot, milles oli märgitud, et see on 50% tasust, nähtub sellest, et kostja oli nõus tasuga, mis oli arvele märgitud. Kohtu hinnangul ei ole see piisav hageja väidetud hinnakokkuleppe tõendamiseks. Seda põhjusel, et selliselt arve tasumine ei välista kostja versiooni kokkulepitust. Ka olukorras, kus pooled mootori ja reduktori maksumuses kindlat kokkulepet ei omanud võis kostja hageja esitatud arve tasuda, eeldades olukorras, kus ta ise ei olnud mootori ja reduktori hinda kontrollinud, et hageja on selle hinnapakkumises märgitud tasust õigesti maha arvestanud. Seega lähtub kohus sellest, et pooled leppisid töövõtulepingu tasus kokku selliselt, et hageja esitatud hinnapakkumisest tuli maha lahutada mootori ja reduktori maksumus, kuid selle suuruse osas pooltel kindlas summas kokkulepet ei olnud.
7.Eelnevast tulenevalt tuleb töövõtulepingu järgse tasunõude suuruse kindlakstegemiseks tuvastada, kui suur oli mootori ja reduktori maksumus, mis tuli hinnapakkumises toodud summast (10 800 eurot + käibemaks) maha lahutada. Hageja leiab, et lähtuda tuleb talle 29. märtsil 2014 esitatud Technobalt Eesti OÜ hinnapakkumisest, mille kohaselt reduktormootori hind oli 2166,7 eurot ilma käibemaksuta (tl 26). Kostja leiab, et see hinnapakkumine ei ole usaldusväärne ning lähtuda tuleb talle 26. juunil 2014 esitatud Technobalt Eesti OÜ tehtud hinnapakkumisest, mille kohaselt reduktormootori hind on 3328,8 eurot ilma käibemaksuta (tl 27).
8.Kuivõrd poolte ühist tahet ei ole võimalik välja selgitada, lähtub kohus lepingut tõlgendades VÕS § 29 lg-st 4. Lähtudes mõistliku isiku perspektiivist leiab kohus, et reduktormootori hinda tuleb arvestada seisuga enne lepingu sõlmimist, mitte hinnaga, millega võis nimetatud mootori saada pärast lepingus kokkulepitud tööde valmimist. Kohus on sellisel seisukohal, arvestades asjaolu, et pooled ei vaidle, et hinnakokkuleppe aluseks on hageja tehtud hinnapakkumine, millest vastavalt poolte kokkuleppele tuli reduktormootori hind lahutada. Põhjuseks tööde hinnast mootori hinna lahutamisele oli asjaolu, et mootor ei kuulunud enam tööde eseme hulka, kuivõrd see oli kostjal endal olemas. Seega oli tegemist hageja säästuga võrreldes hinnapakkumisega. Seetõttu tuleb lähtuda hinnapakkumise tegemise ja lepingu sõlmimise aja hinnast, millega hageja sai arvestada hinnapakkumist tehes, mitte hinnaga, mis reduktormootoril tulevikus võib olla, kuivõrd seda ei saanud hageja lepingu sõlmimisel ette näha.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lähtuda tuleb 29. märtsil 2014 esitatud Technobalt Eesti OÜ hinnapakkumisest, mille kohaselt reduktormootori hind oli 2166,7 eurot ilma käibemaksuta, mitte 26. juuni 2014 hinnapakkumisest, mis on koostatud pärast tööde valmimist. Kostja on küll seadnud kahtluse alla hagejale esitatud hinnapakkumise usaldusväärsuse, kuid tunnistaja M.V., kes on Technobalt Eesti OÜ müügiesindajana nii hagejale kui ka kostjale koostatud hinnapakkumises koostajana märgitud, kinnitab oma ütlustes, et nimetatud hinnapakkumine on tema koostatud ja allkirjastatud. Samuti kinnitas tunnistaja, et seni kuni vastavat mootorit tarnija laos oli, oli seda võimalik hinnapakkumises tehtud hinnaga osta. Ainuüksi asjaolu, et tunnistajal ei ole säilinud 29. märtsi 2014 hinnapakkumise aluseks olevaid lähteandmeid, ei tee seda hinnapakkumist ebausaldusväärseks. Seega on kostja töövõtulepingu järgi kohustatud hagejale tasuma 10 800 eurot – 2166,7 eurot = 8633,3 eurot + käibemaks, mis vastab sisuliselt hageja
3/5
nõutud summale. Kuivõrd kostjal on töövõtulepingujärgsest tasust veel 1162,1 eurot tasumata, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Hageja on palunud kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest mõista välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (viivisearvestus on toodud hageja menetlusdokumendis tl 42-43). Kuivõrd kostja on oma tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitanud, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel ka hageja viivisenõue rahuldada.
11.Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ning § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
12.Kohus määrab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks praeguses otsuses, lähtudes hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kokku menetluskulu 1285,4 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja esindajatasu 860,4 eurot.
13.TsMS § 139 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud riigilõiv menetluskuluks. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 425 eurot. See vastab riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi riigilõivule, mis tuleb tasuda hagilt hinnaga 5688,92 eurot. Samas on hageja loobunud hagis esitatud nõudest 4017,9 euro suuruses osas. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral pool riigilõivust. Menetlusse jäänud hagihinnalt (5688,92-4017,9) tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. Seega saab hageja nõuda poole ülejäänud lõivust tagastamist, so 200/2=100 eurot. Selles osas ei ole põhjendatud kostjalt riigilõivu välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 325 eurot. Ülejäänud lõivu tagastamist saab hageja taotleda TsMS §-s 150 sätestatud korras.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esindajakuluks märkinud kokku 860,4 eurot. Hageja esindaja toimingud on hagi koostamine 2 tundi, kostja vastusega tutvumine ning 12. novembri 2014 menetlusdokumendi koostamine 5,5 tundi, tunnistajale küsimuste koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi 10 minutit ja kohtuistungil osalemine 47 minutit. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et menetluskulude nimekirja koostamise eest esindajakulu ei ole põhjendatud ja vajalik (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7714, p 12). Kuivõrd hageja ei ole selgelt eristanud selleks kulunud aega, loeb kohus selleks poole 0,4 tunnist, mis kulus hageja esindajal tunnistajale küsimuste koostamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Seega on selles osas põhjendatud hageja esindaja ajakulu 0,2 tunni osas. Ülejäänud osas peab kohus hageja esindaja tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindaja ajakulu on põhjendamatult suur, kuivõrd see ei erine oluliselt kostja esindaja enda kostja esindamiseks kulunud ajast. Põhjendatud on aga kostja vastuväide, et esindajakulu tuleb arvestada ilma käibemaksuta. Hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb esindajatasu kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Seda arvestades tuleb hageja esindajatasuna kostjalt välja mõista 704 eurot.
15.Lähtudes eeltoodust on hageja menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista 325+704=1029 eurot.
16.Hageja on esitanud taotluse protokolli parandamiseks. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud osaliselt. Õige on hageja taotluse p-s 1 toodu, et istungiprotokollis on taotluses viidatud lõigus ekslikult vahetatud ära kostja ja hageja nimi. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud ka taotluse p-s 3 toodud parandus ning p-s 4 toodud parandus. Need
4/5
parandused vastavad kohtuistungil räägitule ja aitavad vältida protokolli kirjapandu mitmetimõistetavust. Ülejäänud osas tuleb jätta hageja taotlus rahuldamata, kuna tegu on ebaoluliste täpsustustega, mis ei muuda protokolli kantu mõtet ega sisu. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.