Määrata tsiviilasjas 2-14-14779 XXXOÜ (pankrotis) menetluskulude suuruseks 5 699,62 eurot (viis tuhat kuussada üheksakümmend üheksa eurot ja kuuskümmend kaks senti), millest 4 400,65 eurot (neli tuhat nelisada eurot ja kuuskümmend viis
senti) on õigusabikulud, 398,97 eurot (kolmsada üheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend seitse senti) hagi tagamise kulud ja 900,00 (üheksasada) eurot riigilõivud.
3.Jätta rahuldamata
XXXOÜ
(pankrotis) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 500,00 (viiesaja) euro ulatuses, millest 450,00 (nelisada viiskümmend) eurot on täiendava hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu ja 50,00 (viiskümmend) eurot täiendava hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv.
4.Mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ (pankrotis) kasuks menetluskulud kokku summas 2 849,81 eurot (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend üks senti).
5.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ (pankrotis) kasuks viivis menetluskuludelt (2 849,81 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lõige 4).
6.Mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ (pankrotis) kasuks menetluskulud kokku summas 2 849,81 eurot (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend üks senti).
7.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ (pankrotis) kasuks viivis menetluskuludelt (2 849,81 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lõige 4).
8.Käesolev kohtumäärus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohus rahuldas 06.10.2014.a. kohtuotsusega XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi (Sepper) hagi XXXOÜ ja XXXOÜ vastu vara tagasivõitmiseks, jättes kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Nimetatud Harju Maakohtu otsus jõustus 13.11.2014.a.
Hageja lepinguline esindaja esitas 05.12.2014.a. Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 4 850,65 eurot (seejuures oli hageja lepingulise esindaja tunnihind 90,00 eurot), hagi tagamise kulud 398,97 eurot ja riigilõivud kokku summas 950,00 eurot (hagi esitamisel 850,00 eurot ja kahe hagi tagamise taotluste esitamisel kokku 100,00 eurot), kõik menetluskulud kokku summas 6 199,62 eurot.
Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Samuti kinnitas hageja, et kõik eelpool märgitud kulud on täies ulatuses kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
Nii hagi esitamise, käesolevas asjas kohtulahendi tegemise kui ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 176 lõike 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise
avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 (seitse) päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.
Harju Maakohus edastas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjate seaduslikule esindajale kätte 05.01.2015.a.
Käesoleva ajani ei ole kostjad hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Nii hagi esitamise, käesolevas asjas kohtulahendi tegemise kui ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Harju Maakohtu 06.10.2014.a. otsus jõustus 13.11.2014.a. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtule 05.12.2014.a., s.o tähtaegselt.
10.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lõike 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 punkti 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 144 punktile 5 on kohtuvälisteks kuludeks ka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
11.Nii hagi esitamise, käesolevas asjas kohtulahendi tegemise kui ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 175 lõike 1 kohaselt võib kohus, juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 3-2-1-15313 TsMS § 175 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
13.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, s.t kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a. lahendi 33
2-1-65-13 punkt 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Hageja poolt kohtule esitatud arvete ja nende spetsifikatsioonide kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 90,00 eurot (käibemaksuta, II kd, tl 152). Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13.11.2013.a. lahendi 3-2-1-115-13 punkt 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120,00 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013.a. lahendi 3-2-1-93-13 punkt 12). Kuivõrd hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse tunnitasumäär 90,00 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks ja vajalikuks, samuti peab kohus nimetatud määra käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks.
15.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitusele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta.
16.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirjaga ning kohtutoimikutega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Kohus, nõustudes hageja menetluskulude avaldusega, leiab, et põhjendatud ei ole üksnes hageja nõuded täiendava hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu 5,0 h, mille eest oleks tasu 450,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu) ja selle esitamisel tasutud riigilõivu summas 50,00 eurot hüvitamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja koostanud täiendavat hagi tagamise taotlust (I kd, tl 159-164) 5,0 h (II kd, tl 171) ja tasunud riigilõivu täiendava hagi tagamise taotluse esitamisel 50,00 eurot (I kd, tl 180). Kohus selgitab, et kuigi ka täiendava hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu ja selle esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt peaks ka nende hüvitamise nõuetele kohalduma reeglina kohtulahendist tulenev menetluskulude jaotus, siis käesoleval juhul ei ole nimetatud ajakulu ja riigilõivu hüvitamine kostjate poolt hagejale põhjendatud, kuivõrd täiendav hagi tagamise taotlus jäeti Harju Maakohtu 30.04.2014.a. kohtumäärusega rahuldamata (I kd, tl 181-183). TsMS § 169 lõike 3 järgi võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu hüvitamisele täiendava hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu 5,0 h, mille eest oleks tasu 450,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu) ega selle esitamisel tasutud riigilõiv summas 50,00 eurot.
18.Kohus asub seejuures seisukohale, et hageja poolt elektrooniliselt veebilehe www.e-tomik.ee kaudu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 850,00 eurot (I kd, tl 135) ja esimese hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50,00 eurot (I kd, tl 135), kokku 900,00 eurot, on käesoleval juhul põhjendatud ja vajalikud kulutused, mistõttu tuleb need kostjatel hagejale ka hüvitada.
19.Samuti kuuluvad kostjate poolt hagejale hüvitamisele kohtuväliste kuludena hagi tagamise kulud, sealhulgas kohtutäituri kulud, kokku summas 398,97 eurot (II kd, tl 176-189), vastavalt
TsMS § 144 punktile 5, mille kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 5 699,62 eurot ning mõistab XXXOÜ-lt välja XXXOÜ (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 2 849,81 eurot ja XXXOÜ-lt summas 2 849,81 eurot.
21.Seega jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 500,00 euro ulatuses.
22.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis ka väljamõistmisele. Lõppsätted
23.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
24.TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.