Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

XXX; VIN XXX).

6.3 Lexus GX470 (reg nr XXX; VIN XXX mittetagastamise eest 20 083 eurot. Menetluskulude jaotus

XXX);

4) anda XXXOÜ-le Lexus GX470 (reg nr XXX; VIN XXX), Lexus LS430 (reg nr XXX; VIN XXX) ja Lexus RX300 (reg nr XXX; VIN XXX) üleandmise kohustuse täitmiseks kaks nädalat kohtulahendi jõustumisest; 5) mõista XXXOÜ-lt välja kahjuhüvitisena juhuks, kui XXXOÜ ei täida vara üleandmise kohustust, järgmine kahjuhüvitis: 5.1) Lexus LS430 (reg nr XXX; VIN XXX) mittetagastamise eest 6325 eurot; 5.2) Lexus RX300 (reg nr XXX; VIN XXX) mittetagastamise eest 9850 eurot; 5.3) Lexus GX470 (reg nr XXX; VIN XXX mittetagastamise eest 20 083 eurot; 6) alternatiivselt punktidega 2, 3, 4 ja 5 mõista XXXOÜ-lt välja kahjuhüvitis XXXOÜ (pankrotis) kasuks järgmiselt: 6.1) Lexus LS430 (reg nr XXX; VIN XXX) mittetagastamise eest 6325 eurot; 6.2) Lexus RX300 (reg nr XXX; VIN XXX) mittetagastamise eest 9850 eurot; 6.3) Lexus GX470 (reg nr XXX; VIN XXX mittetagastamise eest 20 083 eurot. 7) Jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt nimetas Harju Maakohus 19.06.2012 XXXOÜ (edaspidi võlgnik) pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning 31.08.2012 kuulutas pankroti välja. Võlgnik võõrandas 22.05.2012 kolm viidatud sõiduautot XXXOÜ-le. Võlgniku raamatupidamises ei ole võõrandamistehingute kohta mingeid rahalisi liikumisi, nõudeid ostja vastu ega omandatud tasaarvestusnõudeid kajastatud. Võlgniku pangakontolt ei nähtu sõidukite eest tasumist. Võlgnikul ei olnud ka sularahakassat. Tasaarvestuse tegemine ei kajastu ka XXXOÜ majandusaasta aruandes. Nimetatud kostjal müügitegevust 2012a-l ei toimunud.

04.11.2013 on sõidukid edasi võõrandatud XXXOÜ-le. Mõlemaid kostjaid esindas tehingu tegemisel Silva Noortamm, kes omandas samal päeval ka kostjate osad ning sai juhatuse ainsaks liikmeks. Sõidukid on käesoleva hetkeni võlgniku juhatuse liikmete XXXning XXXvalduses. Hageja hindab sõidukite väärtusi temale kättesaadavate oluliste andmete pinnalt (sh väljalaskeaasta, odomeetri näit) võrrelduna analoogiliste sõidukite müügikuulutustes märgitud hindadega. Sõidukite hindadeks märgib hageja haginõudes märgitud hinnad. Hageja leiab, et tal on Pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 alusel nõue XXXOÜ vastu 22.05.2012 tehingu tagasivõitmiseks. Tegemist on tasuta käsutusega ning sõidukid on võõrandatud vähem kui 1 kuu enne ajutise halduri nimetamist. Hageja nõue hõlmab nii võlaõigusliku kui käsutustehingu kehtetuks tunnistamist. Alternatiivselt taotleb hageja nõude rahuldamist PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, kuna sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse, et nimetatud kostja teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Tehingud kahjustavad võlausaldajate huve, kuna võlgniku valdusest väljus vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 116 lg 2 alusel on hagejal nõue mõlema kostja vastu 04.11.2013 tehingute tagasivõitmiseks. XXXOÜ-le olid teada 22.05.2012 tehingu tagasivõidetavuse asjaolud, kuna kostjaid juhtis sama isik. Hageja leiab, et mõlemad kostjad olid asutatud või omandatud vaid viidatud tehingute tegemiseks. Kostjate teadlikkust tagasivõidetavuse alustest kinnitab ka see, et faktiliselt kasutavad sõidukeid võlgniku juhatuse liikmed. Hageja nõue hõlmab nii 04.11.2013 võõrandamis- kui käsutustehingut. PankrS § 119 lg 1 alusel nõuab hageja XXXOÜ-lt sõidukeid pankrotipessa tagasi. Samas võib tekkida olukord, kus sõidukite tagastamine osutub võimatuks. Seetõttu taotleb hageja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 365 lg 1 alusel sõidukite tagastamiseks tähtaega. Kui tähtajaks sõidukeid ei tagastata, palub hageja kohtul TsMS § 365 lg 2 alusel XXXOÜ-lt välja mõista hüvitis kogusummas 36 258 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda hageja nõuet 04.11.2013 tehingute tagasivõitmiseks, esitab hageja alternatiivse nõude PankrS § 119 alusel XXXOÜ vastu 36 258 euro ulatuses. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. Tegemist ei olnud tasuta tehinguga ning seetõttu ei ole ka võlausaldajate huve kahjustatud. Hageja väide, et tehinguga oli võimalik võlausaldajate huve üldse kahjustada on paljasõnaline, sest võlgnikule kuulub kinnisvara. Alternatiivne hüvitise nõue on alusetu ning ülepaisutatud. Sõidukite väärtus ei vasta hagiavalduses esitatud summadele. Kohtu seisukoht Harju Maakohtu 31.08.2012 määrusega on välja kuulutatud hageja pankrot ning pankrotihalduriks on nimetatud Peeter Sepper. Ajutine pankrotihaldur nimetatud Harju Maakohtu 19.06.2012 määrusega (I kd, t lk 61-64).

Puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. Võlgnik võõrandas temale kuulunud sõidukid Lexus GX470 (reg nr XXX; VIN XXX), Lexus LS430 (reg nr XXX; VIN XXX) ja Lexus RX300 (reg nr XXX; VIN XXX) XXXOÜ-le. XXXOÜ võõrandas sõidukid kaaskostjale 04.11.2013. XXXOÜ on praegu vaidlusaluste sõidukite omanik. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Taotlustest registriandmete muutmiseks seoses sõiduki omaniku vahetumisega on võlgnik ja kostja XXXOÜ märkinud sõiduki võõrandamise lepingu sõlmimise ajaks 12.01.2011, samas on varem märgitud kuupäev maha tõmmatud. Sõidukite valdus on taotluste kohaselt üle antud 22.05.2012 (I kd, t lk 77-79). Kohus nõustub hagejaga, et võlgniku ja XXXOÜ vahelise võõrandamistehingu tegemise kuupäevaks tuleb lugeda 22.05.2012, mitte 12.01.2011. 12.01.2011 ei saanud võõrandamistehing toimuda seetõttu, et XXXOÜ on asutatud 21.05.2012 ning seega 12.01.2011 teda ei eksisteerinud (I kd, t lk 80-87, 91-103). Seetõttu tuleb taotlustes märgitud võõrandamistehingu aega 12.01.2011 pidada ebausaldusväärseks. Kohus tuvastab, et võlgnik võõrandas nimetatud kolm sõidukit kostja XXXOÜ-le 22.05.2012. Hageja leiab, et antud võõrandamistehing tehti tasuta, kostjad vaidlevad sellele vastu esitades XXXOÜ ja võlgniku vahel 22.05.2012 sõlmitud tasaarvestuse teostamise ja omandi ülekandmise kokkuleppe, mille järgi on viidatud kostja omandanud samal päeval nõude võlgniku vastu summas 15 000 eurot koos kõrvalnõuetega ning see nõue tasaarvestatakse sõidukite omandamisest tekkinud võlgniku nõudega (II kd, t lk 8-9). Kohus peab seda kokkulepet ebausaldusväärseks, kuna see ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et tasaarvestada saab tõelist nõuet. Asjas ei ole tuvastatud, millise võlgniku vastu omandatud nõudega on tegemist. Tasaarvestatav nõue ei nähtu XXXOÜ majandusaasta aruandest (II kd, t lk 76-91) ning seda ei ole võlgniku osas tuvastanud ka võlgniku pankrotihaldur. Kuivõrd ei ole tuvastatud nõuet, mida tasaarvestada, ei pea kohus 22.05.2012 tasaarvestuse kokkulepet usaldusväärseks ja jätab selle kõrvale. Puudub vaidlus, et sõidukite eest pole kostja XXXOÜ võlgnikule tasunud sularahas ega ülekandega. Kuivõrd kohus ei tuvastanud ka kostja XXXOÜ tasaarvestatavat nõuet, tuleb pidada sõidukite võõrandamistehingut tasuta tehinguks. 22.05.2012 võõrandamistehingutel on kinke iseloom PankrS § 111 lg 3 mõttes. PankrS § 109 lg 1 järgi „tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.“ Seega on antud hagi rahuldamise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Kohus leiab, et kolme sõiduki tasuta võõrandamisega on kahjustatud võlausaldajate huve. Kui võlgniku valdusest väljub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada, on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Seda järeldust ei riiva kostjate argumentatsioon, et lisaks sõidukitele on võlgnikul veel ka kinnisvara. Vastavalt PankrS § 111 lg 1 p 1 „kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.“ Ajutine haldur nimetati 19.06.2012. Vaidlusalune võõrandamistehing tehti 22.05.2012, seega vähem kui 1 kuu enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd sellega täidetud on PankrS § 111

lg 1 p 1 ja 109 lg 1 eeldused, tunnistab kohus 22.05.2012 sõidukite võõrandamistehingud kehtetuks. Hageja on esitanud ka alternatiivse aluse 22.05.2012 võõrandamistehingute kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi, kuid kuna kohus rahuldas hageja nõude PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel, puudub vajadus alternatiivse aluse analüüsimiseks. Arvestades hageja järgmiseid analüüsimisele kuuluvaid nõudeid, peatub kohus siiski võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise küsimusel. Kohus märgib, et võlgniku pankrotimenetlus toimus juba 20.01.2012 võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ning võlgnik oli teadlik võõrandamistehingute tegemise ajal tema suhtes toimuvast pankrotimenetlusest. 22.05.2012, s.o võõrandamistehingutega samal päeval esitas võlgnik kohtule saneerimisavalduse (I kd, t lk 18-60). Kohus ei pea võlgniku käitumist oma vara võõrandamisel saneerimisavalduse esitamisega samal päeval heauskseks ning leiab, et võlgniku käitumine oli suunatud pankrotimenetluse venitamisele, kohtu eksitamisele ning vara varjamisele. Kostja XXXOÜ oli asutatud 21.05.2012, s.o päev enne võõrandamistehingute tegemist. Põhjendatud on seetõttu eeldus, et nimetatud kostja asutati just võõrandamistehingute tegemiseks, sest muud märkimisväärset majandustegevust sellel aastal tema majandusaasta aruande kohaselt ei toimunud. Kohtu veendumust süvendab ka see, et 21.07.2013 on võlgniku juhatuse liige XXXmärkinud, et tema peres on kaks Lexust (XXX) ja GX470 (XXX), mis on mõlemad tema hoovis sellel ööl liikumatult seisnud. Arvestades, et kostja XXXOÜ oli asutatud päev enne võõrandamistehingute tegemist, tal muu majandustegevus puudub ning kaks sõidukit jäid võlgniku juhatuse liikme valdusesse ka pärast võõrandamistehinguid, leiab kohus, et kostja XXXOÜ teadlikult kahjustas oma tegevusega (s.o võõrandamitehingute sõlmimisega) võlausaldajate huve. PankrS § 116 lg 2 järgi „võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui: eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; [või] eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.“ Kostja XXXOÜ võõrandas sõidukid XXXOÜ-le 04.11.2013. XXXOÜ-d tuleb pidada võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaseks PankrS § 116 lg 2 mõttes. Nende tehingute tegemise ajal oli mõlema kostja osanik ja juhataja Silva Noortamm (I kd, t lk 8687,91-104), kes esindas mõlemat kostjat ka autoregistrikeskuses (I kd, t lk 88-90). Kohus leiab, et XXXOÜ-le olid 04.11.2013 tehingu tegemise ajal teada tagasivõidetavuse alused. Seda seetõttu, et tehingu tagasivõidetavuse alused olid teada XXXOÜ-le. Lisaks kohtu varasemale argumentatsioonile kehtib ka PankrS § 110 lg 2 järgi eeldus, et XXXOÜ oli teadlik, et võõrandamistehingutega kahjustatakse võlausaldajate huve. Ka seda eeldust ei ole käesolevas kohtumenetluses ümber lükatud. Kuivõrd mõlemal kostjal on sama osanik ja juhataja, tuleb see teadmine omistada ka XXXOÜ-le. Lisaks sellele puuduvad tõendid, et XXXOÜ tasus autode eest, mistõttu tuleb järeldada, et eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kohus leiab, et täidetud on PankrS § 116 lg 2 nii p 1 kui ka p 2 eeldused ning kostjate vahelised 04.11.2013 sõidukite võõrandamistehingud tuleb tunnistada kehtetuks. Vastavalt PankrS § 119 lg 1 „kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.“

Kuivõrd sõidukid on kostja XXXOÜ omandis kohustab kohus PankrS § 119 lg 1 alusel nimetatud kostjat tagastama sõidukid pankrotivarasse. Hageja taotleb kohtult määrata sõidukite tagastamiseks tähtaeg 2 nädalat kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 365 lg 1 alusel rahuldab kohus selle taotluse ning määrab kostjale sõidukite üleandmise tähtajaks 2 nädalat käesoleva otsuse jõustumisest. Kui XXXOÜ hagejale sõidukeid ei tagasta, on hagejal õigus nõuda sõidukite väärtuse hüvitamist. Hageja on hinnanud sõidukeid järgmiselt: Lexus LS430 (reg nr XXX) väärtusega 6325 eurot, Lexus RX300 (reg nr XXX) väärtusega 9850 eurot ja Lexus GX470 (reg nr XXX) väärtusega 20 083 eurot. Kostjad on sõiduki väärtustele vastu vaielnud ning pidanud neid ülepaisutatuks. Hageja on selgitanud, et on lähtunud sõiduki andmetest ning analoogiliste sõidukite müügihindadest (I kd, t lk 106-124). Kohus peab sõidukite väärtuste sellist hindamist tavapäraseks ja mõistlikuks. Kostjad seevastu ei ole esitanud endapoolseid väiteid sõidukite hindade kohta ega täpsemalt märkinud, milles seisneb hageja arvutuskäigu ekslikkus. Kohus määrab sõidukite väärtusteks hageja märgitud väärtused. TsMS § 365 lg 2 kohaselt määrab kohus selles summas ka kahjuhüvitise juhul, kui kostja Tartuga Group OÜ ei tagasta sõidukeid otsuses märgitud ajal. Hageja esitas alternatiivse kahjunõude ka XXXOÜ vastu juhuks, kui kohus ei tunnista 04.11.2013 tehinguid kehtetuks. Kuivõrd kohus selle nõude aga rahuldas, puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. Hageja on 02.10.2014 esitanud taotluse käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, mille palub lahendada eraldi määrusega. Kohus lahendab selle taotluse eraldi määrusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.