lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-15031/39

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-15031/39
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
24.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1604
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-27
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-26
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-08-17
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-06-10
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-04-15
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-01-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3, 5Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 2Lepinguline esindajaTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-15031/24Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.03.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-15031

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi Koit Kikase vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank Liising AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Kaarel Teras Vastustaja (kostja): Koit Kikas (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 12.01.2015. a määruse resolutsiooni p-id 1 ja 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Swedbank Liising AS-i avaldus, määrata kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 2440,77 (kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot, 77 senti) eurot ja mõista Koit Kikaselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja menetluskulude katteks 2440,77 (kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot, 77 senti) eurot.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
TsMS § 66Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
Tagastada Swedbank Liising AS-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas

(viiskümmend) eurot Swedbank Liising AS-i arveldusarvele nr EE

XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4.Lugeda Tartu Maakohtu 12.01.2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Keelduda menetlusse võtmast Koit Kikase menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tsiviilasjas nr 2-12-15031.
2.Rahuldada Swedbank Liising AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata tsiviilasjas 2-12-15031 Swedbank Liising AS-i menetluskulud kindlaks summas 2440,77 eurot (kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot, 77 senti).
3.Mõista välja Koit Kikaselt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulude katteks 2440,77 eurot (kaks tuhat nelisada nelikümmend eurot, 77 senti).
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu rahuldas 04.11.2013. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.03.2014. a otsusega Tartu Maakohtu 04.11.2013. a otsuse menetluskulude osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis 78,65% maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest Koit Kikase kanda ja 21,35% maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest Swedbank Liising AS-i kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 25.04.2014. a. Swedbank Liising AS esindaja esitas 12.05.2014. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 2876,02 eurot ja esindaja kulu summas 300 eurot. Hageja esindaja palus kohtul määrata kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 3176,02 eurot ja need kostjalt välja mõista.
2.Kostja esitas 04.08.2014. a vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja ei nõustunud hageja esindaja kuluga, kuna hagejat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 1520 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 850 eurot.
3.Hageja esitas 03.10.2014. a vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja ei nõustunud kostja esindaja õigusabikuludega ning leidis, et kostja esindaja õigusabikulud on tõendatud 710 euro ulatuses. Samuti ei nõustunud hageja kostja vastuväitega hageja õigusabikulude osas, kuna hagejat on menetluses esindanud jurist Indrek Kumm, kes tegutses Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Hageja palus kostja poolt kantud menetluskulude suuruseks määrata kokku maksimaalselt 1560 eurot ja hageja menetluskulude suuruseks 3176,02 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus otsustas 12.01.2015. a määrusega järgmiselt:
1.Keelduda menetlusse võtmast Koit Kikase menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tsiviilasjas nr 2-12-15031.
2.Rahuldada Swedbank Liising AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata tsiviilasjas 2-12-15031 kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 2261,99 eurot.
3.Mõista välja Koit Kikaselt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulude katteks 2261,99 eurot.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2014. a kohtuotsus jõustus 25.04.2014. a. Seega tuli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule esitada hiljemalt 25.05.2014. a. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegselt. Koit Kikase esindaja vandeadvokaat Hillar Villers esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 04.08.2014. a. Kostja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Seega tulenevalt TsMS §-st 66 ja § 174 lõikest 1 ei saa menetlusosaline nõuda kulude kindlaksmääramist pärast seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmist. Kuna Koit Kikas on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pärast seaduses sätestatud tähtaega, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest. Hageja kantud menetluskuludeks on riigilõiv summas 2876,02 eurot ja kohtuväline kulu (õigusabikulud) summas 300 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 69590 (tl 1) nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2876,02 eurot, millest vastavalt kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 78,65%, seega 2261,99 eurot. Seega kuulub kostja poolt hüvitamisele riigilõiv summas 2261,99 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas käesolevas kohtumenetluses TsMS §-i 218 nõuetele vastav esindaja jurist Indrek Kumm (tl 109). Hageja esindaja on kohtumenetluses teostanud toiminguid 5 tunni ulatuses hinnaga 60 eurot tund. Vastavalt kohtunõudele on hageja esitanud kohtule esindaja kulude tõendamiseks 01.06.2013 Swedbank Liising AS-i, Swedbank P&C Insurance AS-i ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud koostöölepingu (tl 180-181), mille p-i 1.3.1 kohaselt on kohtuasja ettevalmistamiseks ja menetlemiseks kulunud pooltunni hinnaks 30 eurot. Kuna eelpoolnimetatud koostöölepingust ei nähtu käesolevas tsiviilasjas kantud hageja esindaja kulu ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on kandnud õigusabikulusid summas 300 eurot, leidis kohus, et hageja õigusabikulu ei ole tõendanud. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldas kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras tsiviilasjas nr 2-12-15031 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2261,99 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Swedbank Liising AS esitas 22.01.2015. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega määrata kindlaks

hageja menetluskulud summas 3176,02 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 78,65% Swedbank Liising AS-i poolt kantud menetluskuludest summas 2440,77 eurot. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 175 lg-t 1. Hagejat esindanud Indrek Kumm ei ole hageja töötaja ning saab olla lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 2 mõistes; 2) ei pea õigusabikulude väljamõistmiseks olema hageja kulusid reaalselt kandnud, vaid need peavad olema mõistlikus suuruses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Koit Kikas vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja avaldusele lisanud mitte ühtegi menetluskulusid tõendavat dokumenti (sh arvet), mistõttu ei ole menetluskulude koosseis dokumentaalselt kontrollitav. Maakohtu määrus on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12.01.2015. a määrus tuleb resolutsiooni p-ide 1 ja 2 osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab Swedbank Liising AS-i avalduse, määrab kindlaks Swedbank Liising AS-i menetluskulud summas 2440,77 eurot ja mõistab Koit Kikaselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja menetluskulude katteks 2440,77 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot määruskaebuse esitajale tagastada. Swedbank Liising AS on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata õigusabikulud summas 300 eurot. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga hageja õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Maakohus on jätnud hageja õigusabikulud välja mõistmata, sest hageja ei ole esitanud õigusabikulude kandmist tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kulud õigusabile olema reaalselt kantud. Õige ei ole maakohtu seisukoht selles, et õigusabikulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja ei ole esitanud õigusabikulude kandmist tõendavaid dokumente. Asjaolu, et hagejale osutas õigusabi Swedbank AS-i töötaja ning koostöölepingust ei nähtu käesolevas tsiviilasjas kantud hageja esindaja kulu, ei tähenda seda, et hagejal ei ole nimetatud õigusabikulu tekkinud või et kohus pidi nõudma kostjalt arve tasumist tõendavaid dokumente. Kuni 31.12.2014. a kehtinud redaktsiooni TsMS § 174 lg 3 lause 2 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Sama paragrahvi lg 3 lause 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja lisas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kulude spetsifikatsiooni, milles on detailselt näidatud ära kulude koosseis. Samuti on hageja esindaja avalduses kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-15031 menetlusega. Järelikult on hageja esindaja esitanud kõik vajaliku, et määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. Kuni 31.12.2014. a kehtinud redaktsiooni TsMS § 174 lg 5 lause 2 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

9.Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja mõistlikud. Hageja esindaja on apellatsioonimenetluses teinud toiminguid 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnihind 60 eurot ei ole ringkonnakohtu arvates ülemäärane. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses märkinud ega põhjendanud, millised hageja lepingulise esindaja toimingud olid liigsed või ajakulu ülemäärane. Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja õigusabikulud summas 300 eurot. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2014. a otsuses märgitud menetluskulude jaotuse proportsioonile tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista 78,65% hageja kantud menetluskuludest summas 3176,02 (2876,02+300) eurot, s.o 2497,94 eurot. Hageja on palunud määruskaebuses mõista kostjalt välja menetluskulude katteks 2440,77 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2440,77 eurot.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse tagastada määruskaebuse rahuldamisel riigilõiv summas 50 eurot. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p-i 6 alusel taotluse ja tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud, millisele arveldusarvele tuleb riigilõiv tagastada, siis tagastab ringkonnakohus riigilõivu arveldusarvele, millelt riigilõiv on tasutud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.