Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-15031
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Koit Kikase vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 131,93 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Koit Kikase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Koit Kikas (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Indrek Kumm
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. novembri 2013 otsus menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta
menetluskuludest maakohtus 78,65% Koit Kikase kanda ja 21,35% Swedbank Liising AS kanda.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Swedbank Liising AS hagi Koit Kikase vastu osaliselt ja välja mõista Koit Kikaselt Swedbank Liising AS kasuks 25 131 (kakskümmend viis tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot 93 senti, sh 11 545,57 eurot arve nr 8537073696 alusel, vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot ja käibemaks 2264,39 eurot.“
4.Jätta menetluskuludest 78,65% Koit Kikase kanda ja 21,35% Swedbank Liising AS kanda.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 78,65% Koit Kikase kanda ja 21,35% Swedbank Liising AS kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank Liising AS esitas 16.04.2012 maakohtule Koit Kikase vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 31 955,82 eurot, sh põhinõue 27 459,21 eurot, ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ 3 Step IT ja Praiston OÜ 15.03.2006 kontoritehnika liisingulepingu nr 200603L0008-000-000, mille alusel finantseeris liisinguandja liisingueseme kasutamise võimaldamiseks vajalikku ostu-müügi tehingut. Vastavalt lepingu p-le 14.2 ja
17.03.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingule nr 200603L0008-001-000 loovutas OÜ 3 Step IT lepingu ning kõik sellest tulenevad õigused ja kohustused hagejale ning toimus ka liisingueseme omandiõiguse üleminek hagejale. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes tähtaegselt tasumata põhiosa arved summas 34 455,55 eurot ja viivise 7279,23 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2 ja vara üleandmise-vastuvõtu aktile algas liisinguperiood 01.07.2006 ning kestis 36 kuud. Seega saabus lepingu tähtaeg 30.06.2009. Kuivõrd liisinguvara ei ole hagejale tagastatud, nõuab hageja ka kogu vara jääkväärtuse hüvitamist ja samuti tasumata arvete tasumist. Lepingust tulenev nõue on kokku 55 321,14 eurot, sh vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot, debitoorne võlgnevus 34 455,55 eurot, viivismaksete võlgnevus 7279,23 eurot ja käibemaks 2264,39 eurot. 13.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 200603L0008-000-000, mille alusel võttis kostja kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise, kuid mitte rohkem kui 120 664,88 euro ulatuses. 21.09.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingust tuleneva koguvõlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja vähendas oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 31 955,82 eurot, sh põhinõue 27 459,21 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja kostja vahel 13.03.2006 sõlmitud käendusleping nr 200603L0008-000-000, mille alusel käendas kostja hageja ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevaid kohustusi. Käendusleping kehtis p 9 järgi kuni 30.10.2009. Käenduslepingu kehtivuse ajal käendatavat kohustust ei tekkinud, s.o puudus hageja ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisinguleping. Hageja nõudis 21.09.2010 võlateatises kostjalt 01.10.2008 sõlmitud käenduslepingust nr 200603L0008-001-000 tulenevate kohustuste täitmist. Sellist lepingut ei ole pooled sõlminud. Seega ei ole kostja käendanud hageja nimetatud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal puudub hagis toodud nõue kostja vastu. Juhul, kui käendusleping oleks taganud nimetatud liisingulepingust tulenevaid nõudeid, siis on hageja nõudeõiguse minetanud. Hagejal oli võimalus esitada nõuded Praiston OÜ ja/või kostja vastu. Hageja ei kasutanud seda võimalust ega reageerinud ka Praiston OÜ teatele tekkinud olukorra kohta. Hageja esitatud võlateatised ei ole asjakohased, kuna neil ei ole seost ei käenduslepingu ega liisingulepinguga. Lisaks esitas hageja esimese nõude Praiston OÜ-le alles ca aasta pärast Praiston OÜ äriregistrist kustutamist. Hageja on rikkunud mõistlikkuse põhimõtet ning on näidanud igasuguse huvi puudumist liisingulepingu täitmise vastu. Hageja nõuded käibemaksu ja vara jääkmaksumuse osas on ebaselged ja tõendamata. Kostja oli seisukohal, et hagi on aegunud ja palus kõigi nõuete osas kohaldada aegumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. novembri 2013 otsusega hagi ning mõistis välja K. Kikaselt Swedbank Liising AS kasuks arve nr 8537073696 alusel 11 545,57 eurot, vara jääkmaksumuse 11 321,97 eurot ja käibemaksu 2264,39 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 24.04.2013 otsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks osaliselt ning kohaldas aegumist hageja nõudele kostja vastu 17.09.2008 arve nr 8515482513 summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arve nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot alusel ning viivisenõudele summas 7279,23 eurot. Hagi jäeti rahuldamata 6823,88 euro väljamõistmiseks. Kohtuotsuse järgi tuleb menetlust jätkata 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel nõude 11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõude 11 321,97 eurot ja käibemaksu nõude 2264,39 eurot osas.
Hageja nõue kostja vastu tuleneb 15.03.2006 OÜ 3 Step IT ja Praiston OÜ vahel sõlmitud kontoritehnika liisingulepingust nr 200603L008-000-000, hageja ja kostja vahel 13.03.2006 sõlmitud käenduslepingust nr 200603L0008-000-000 ning OÜ 3 Step IT ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Esitatud tõendite alusel ei ole kohtul alust kahelda, et poolte vahel on sõlmitud käendusleping nr 200603L0008-000-000 ja et hageja nõuded tulenevad just sellest lepingust, mitte lepingust nr 200603L0008-001-000. Liisingulepingu nr 200603L008-000-000 lisa on liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu akt nr 200603L008-001-000, 16.03.2006, millega anti liisinguvõtjale liisinguesemed üle. 17.03.2003 ostu-müügilepingust nr 200603L008-001-000-OM nähtuvalt ostis AS Hansa Liising Eesti OÜ-lt 3 Step IT vara vastavalt liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktile nr 200603L008-001-000 ja samal kuupäeval on OÜ 3 Step IT loovutanud oma nõude Praiston OÜ vastu AS-le Hansa Liising Eesti, nõudeõiguse loovutamise lepingu numbriks on 200603L0008-001-000. Eeltoodust lähtudes on leidnud tõendamist, et ostu-müügilepingu sõlmimisel ning nõude loovutamisel on lähtutud liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu akti numbrist. Üleandmise-vastuvõtu akt nr 200603L008-001-000 vormistati liisingulepingust nr 200603L008-000-000 tulenevate esemete üleandmiseks ja mida kostja käendas käenduslepinguga nr 200603L0008-000-000. Praiston OÜ kustutati äriregistrist 07.05.2009. Hageja esitas kostjale võlateatise 21.09.2010. Käendusleping kehtis kuni 30.10.2009. Kuivõrd hageja esitas kostjale nõude käenduslepingu kehtivuse jooksul, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole esitanud oma nõuet mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi hagi kostja vastu esitati alles 2012 aprillis, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Kontoritehnika liisingulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping tähtaja möödumisel. Liisingulepingu p-s 2 on näidatud liisinguperioodi kestvuseks 36 kuud, liisinguperiood algas 01.07.2006. Seega lõppes liisinguperiood 30.06.2009. Liisingulepingu p 17.1 järgi kohustus liisinguvõtja liisingueseme liisingulepingu kehtivuse lõppedes viivitamatult tagastama liisinguandja volitatud esindajale. Hageja on edastanud Praiston OÜ-le 14.03.2009 arve nr 8537073696 maksetähtajaga 30.03.2009. Võlateatise võlgnevuse kohta edastas hageja Praiston OÜ-le 23.04.2010. Kostjale edastas hageja võlateatise 21.09.2010. Vaidlust teatiste kättesaamise osas ei ole. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel võlgniku tasumata liisingumaksete, põhiosa- ja intressivõlgnevuse, vara jääkmaksumuse ja viivisemaksete võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Samas on leping lõppenud tähtaja möödumisega 30.06.2009 ning hageja ei ole lepingut üles öelnud, vaid on saatnud kostjale võlateatise. Liisinguvõtja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning kuna vara valdust ei õnnestunud taastada, nõuab hageja kogu vara jääkväärtuse hüvitamist ja tasumata arve tasumist. 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel nõuab hageja kostjalt osamakse võlgnevuse 11 545,58 eurot väljamõistmist ning 07.12.2011 õiendi alusel vara jääkmaksumuse 11 321,97 eurot ja käibemaksu 2264,39 eurot väljamõistmist. Esitatud maksegraafikuga (tl 96) on tõendatud, et kostja on jäänud võlgnevusse arve nr 8537073696 järgi 30.03.2009 osamakse tasumisega summas 11 545,57 eurot. Samuti nähtub maksegraafikust, et seisuga 30.06.2009 on vara jääkmaksumuseks 11 321,97 eurot. Kuna käenduslepingus puudub erikokkulepe tähtajalise käenduslepingu lõppemise kohta, siis kehtib VÕS § 153 lg 3 kohaselt eeldus, et tähtajalise käenduse puhul lõpeb käendusleping tuleviku suhtes ja käendaja vastutus käenduse lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustuse eest säilib ka pärast käenduse lõppemist.
Arvestades VÕS § 153 lg 3 põhimõtet ja loetletud tõendeid, oli kohus seisukohal, et käendaja vastutab tekkinud kohustuse eest ning kostjalt tuleb välja mõista arve nr 8537073696 alusel 11 545,57 eurot, vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot ja käibemaks 2264,39 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Kikas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. novembri 2013 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kostja käendas 13.03.2006 sõlmitud käenduslepinguga nr 200603L0008-000-000 15.03.2006 sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldus on vastuolus VÕS § 142 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Käenduslepingu p-s 1 on selgelt märgitud, et kostja käendab hageja ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevaid kohustusi. Samas hageja nõue kostja vastu ei põhine mitte 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingul nr 200603L0008-000-000, vaid 15.03.2006 sõlmitud liisingulepingul nr 200603L0008-000-000. Kostjale ei ole teada, et põhivõlgnik oleks hagejaga sellise lepingu sõlminud. Kohus leidis vääralt, et kostja käendas 15.03.2006 liisingulepingust tekkinud kohustust seetõttu, et üleandmise-vastuvõtu akt nr 200603L008-001-000 vormistati liisingulepingust nr 200603L008-000-000 tulenevate esemete üleandmiseks. Kostja poolt käendatavat kohustust ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas ja seda ei tekkinud ka hiljem (s.o hageja ei ole esitanud nõuet 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingu alusel); 2) asus kohus vääralt seisukohale, et kostja väide hageja poolt nõude mõistliku tähtaja jooksul mitteesitamise kohta ei ole põhjendatud, kuna hageja esitas kostjale nõude käenduslepingu kehtivuse aja jooksul. Selline seisukoht ei tugine tõenditele ja on vastuolus ka VÕS § 142 lg-ga 1, sest käenduslepinguga käendatavat põhivõlgniku kohustust ei tekkinud. Käenduslepingu p 9 järgi kehtis käendusleping kuni 30.10.2009. Kohtuotsuse kohaselt esitas hageja kostjale võlateatise 21.09.2010. Seega esitas hageja esmakordselt mingist käenduslepingust tuleneva nõude alles ca 11 kuud pärast käenduslepingu lõppu. Võlateatises nõuti 01.08.2008 käenduslepingust nr 200603L0008-001-000 tulenevate kohustuste täitmist, kuid sellist käenduslepingut ei ole kostja sõlminud. Seega ei ole võlateatis seostatav kostja käenduslepinguga; 3) ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et hageja esitas nõude mõistliku tähtaja jooksul, kuna nõue esitati aegumistähtaja sees. Hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping 13.03.2006, see kehtis kuni 30.10.2009 ning käenduslepingu kohaselt käendas kostja 13.03.2006 liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevaid Praiston OÜ kohustusi. Kostjale 21.09.2010 esitatud võlateatises nõuti 01.08.2008 käenduslepingust nr 200603L0008-001-000 tulenevate kohustuste täitmist. 16.04.2012 esitatud hagis nõutakse kostjalt käenduslepingu alusel Praiston OÜ kohustuste täitmist, mis tulenevad 15.03.2006 liisingulepingust nr 200603L0008-000-000. Seega sai kostja võimalikust liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevast nõudest teada ca 2,5 aastat pärast käenduslepingu lõppemist, kuid praeguse ajani ei ole kostja vastu esitatud sellise kohustuse täitmise nõuet, mille täitmiseks kostja on kohustatud vastavalt käenduslepingule, ehk hageja ei ole esitanud 13.03.2006 Praiston OÜ-ga sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevat nõuet. Kohus ei põhjendanud, miks hageja käitumine ei ole vastuolus VÕS §-s 7 ja § 23 lg-s 2 sätestatuga. Samuti ei ole kohus ebaõigelt kohaldanud VÕS § 153 lg 1 p-i 3, mille kohaselt käendus lõpeb tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega;
4) rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud menetlusnormi: - kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja väidet ja esitatud tõendit, et võimaliku kahju eest vastutab hageja ise. Kostja märkis, et liisingulepingu esemeks oleva vara tagastamise/realiseerimise menetluses käitus hageja äärmiselt pahatahtlikult. Hageja ignoreeris Praiston OÜ korduvaid pöördumisi ning vara ei õnnestunud realiseerida; - kohus jättis põhjendamata, miks kohus ei arvesta kostja väiteid seoses hageja nõude vähendamisega. Hagis nõudis hageja vara jääkväärtuse hüvitamist ja tasumata arvete tasumist. Lepingust tulenev nõue oli kokku 55 321,14 eurot, sh: debitoorne võlgnevus 34 455,55 eurot, mida hageja tõendas kolme arvega (nr 851548252513 summas 11 403,51 eurot; nr 8526423781 summas 11 403,51 eurot; nr 8537073696 summas 11 403,51 eurot); viivisevõlgnevus 7279,23 eurot, mida hageja tõendas kuue arvega (nr 8208394992, 8208153434, 8207904626, 8207774092, 8207481437, 8207354085); vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot ja käibemaksuvõlgnevus 2264,39 eurot. Seega oli arvestuslik põhinõue 48 041,91 eurot. Hageja esitas kostja vastu hagi summas 31 955,82 eurot (sh põhinõue 27 459,21 eurot), olles seega vähendanud põhinõuet 42,85% võrra ja samas proportsioonis ka arvestuslikku viivist, esitades viivisenõude summas 4496,61 eurot (7279,23–4496,61). Kuna hageja ei täpsustanud, milliste nõude positsioonide (tasumata arved, viivis, jääkmaksumus, käibemaks) osas nõude vähendamine kehtis, siis tuleb asuda seisukohale, et iga nõude positsiooni vähendati proportsionaalselt. Osaotsusega kohaldas kohus aegumist hageja nõudele 17.09.2008 arve nr 8515482513 summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arve nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot alusel ning viivisenõudele summas 7279,23 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi 6823,88 euro väljamõistmiseks ja jätkas menetlust hagis 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel summas 11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõude 11 321,97 eurot ning käibemaksu nõude 2264,39 eurot osas. 14.10.2013 kohtuistungil märkis kostja, et hagis toodud nõudesumma 55 321,14 eurot oli kogu arvestuslik nõue ja seda on hageja vähendanud 31 955,82 euroni, millest põhinõuded – debitoorne võlgnevus, käibemaks, vara jääkmaksumus – on 27 459,21 eurot ja viivis 4496,61 eurot. Seega on hageja vähendanud summat ca 22 000 eurot. Nõue peale aegumise kohaldamist peaks olema vähenenud 42,85% võrra, kuna see kuulus esialgse nõude koosseisu. Isegi kui hagi oleks põhjendatud 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel summas 11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõudes 11 321,97 eurot ja käibemaksu nõudes 2264,39 eurot, siis oleks nimetatud nõuded pidanud olema rahuldatud, arvestades hageja poolset nõude vähendamist 42,85% võrra, ehk - 14.03.2009 arve nr 8537073696 summas 11 545,58 eurot alusel esitatud nõue pidanuks vähenema 4947,81 euro võrra; - vara jääkmaksumuse nõue 11 321,97 eurot pidanuks vähenema 4851,46 euro võrra; - käibemaksu nõue 2264,39 eurot pidanuks vähenema 970,29 euro võrra. Seega oli pärast osaotsuse jõustumist hageja nõue 14.03.2009 arve nr 8537073696, vara jääkmaksumuse ja käibemaksu osas kokku maksimaalselt 14 362,38 eurot; 5) jaotas kohus vääralt menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuna hagi rahuldati osaliselt, oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 163 lg-t 1. Osaotsusega jäeti hagi rahuldamata summas 6823,88 eurot. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 25 131,93 eurot. Seega rahuldati hageja nõuded 78,64% ulatuses.
5.Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt said apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud vastuse maakohtu menetluses. Maakohtu otsus on põhjendatud, arusaadav ja õiguspärane. Kohus ei rikkunud ühtegi menetlus- ega materiaalõigusnormi, apellandi sellised viited on otsitud ja paljasõnalised. Hageja jääb kõigi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse osas uue otsuse. Asja materjalidest nähtuvalt jäeti Tartu Maakohtu 24.04.2013 (jõustunud) vaheotsusega hageja nõue kostja vastu 6823,88 euro ulatuses rahuldamata. Kuna menetluskulude jaotus nähakse sel juhul TsMS § 173 lg 5 kohaselt ette lõppotsuses, oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel seda arvestama. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et kuna hageja nõue 31 955,81 eurot rahuldati 25 131,93 euro, s.o 78,65% ulatuses, siis on maakohus alusetult TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud kõik menetluskulud kostja kanda. Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 78,65% ulatuses kostja ja 21,35% ulatuses hageja kanda.
7.Maakohtu vaidlustatud otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kokku 25 131,93 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 25 131,93 euro ulatuses.
7.1.Hageja nõue solidaarvõlgnikust käendaja vastu tuleneb 13.03.2006 sõlmitud käenduslepingust (t.l 30-31). Käenduslepingu p 1 kohaselt tagab käendaja solidaarselt liisinguvõtjaga liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevate kohustuste täitmise eest. Kuigi liisingulepingule (t.l 7-9) ei ole märgitud sõlmimise kuupäeva, on sellel sama number kui käenduslepingul (nr 200603L0008-000-000). Liisingulepingule on liisinguvõtja esindajana alla kirjutanud K. Kikas ja käenduslepingule käendajana K. Kikas. Eelnevast saab tõsikindlalt järeldada, et mõlemad lepingud on sõlmitud 13.03.2006 ning ainuüksi sellest, et hageja on hagiavalduses märkinud liisingulepingu sõlmimise kuupäevaks 15.03.2006, ei saa järeldada, et hageja nõue põhineb 15.03.2006 sõlmitud liisingulepingul. Seetõttu on põhjendamatu apellandi seisukoht, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud käendatavat kohustust olemas. Apellandi väide, et liisinguleping sõlmiti 15.03.2006, on tõendamata. Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga andnud vaidlustatud otsuses hinnangu ka kostja väitele seoses hageja 21.09.2010 võlateates viidatud käenduslepingule nr 200603L0008-001-000. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning leiab samuti, et käesoleva vaidluses on tegemist 13.03.2006 sõlmitud käenduslepinguga, mis kannab numbrit 200603L0008-000-000. Kuna kostja on allkirjastanud 13.03.2006 käenduslepingu, siis saab tema vastutus tuleneda ainult nimetatud lepingust ning asjaolu, et 21.09.2010 võlateatises on viidatud ekslikult 01.10.2008 käenduslepingule, ei vabasta kostjat vastutusest 13.03.2006 käenduslepingu järgi.
7.2.VÕS § 153 lg 3 kohaselt tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest. 13.03.2006 käendusleping kehtis kuni 30.10.2009 ning hageja nõudis kostjalt enne 30.10.2009 tekkinud kohustuste täitmist. Seega kohaldas maakohus õigesti VÕS § 153 lg-t 3 ning käenduslepingu lõppemine 30.10.2009 ei vabastanud kostjat selleks ajaks tekkinud kohustuste täitmisest. Apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus andnud hinnangu kostja seisukohale seoses hageja väidetava nõudeõiguse minetamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohu vastavate põhjendustega ning leiab samuti, et hageja käitumine ei ole vastuolus VÕS §-s 7 ja § 23 lg-s 2 sätestatuga.
7.3.Liisingulepingu p 17 kohaselt liisinguvõtja kohustub liisingueseme liisingulepingu kehtivuse lõppedes viivitamatult tagastama liisinguandja volitatud esindajale, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Apellant ei ole tuginenud sellele ning ka asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud teistsugune kokkulepe. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et liisinguvõtja ei ole liisingueset tagastanud, siis põhjendamatu (tõendamata) apellandi väide, et hageja on käitunud liisingueseme tagastamise/realiseerimise käigus pahatahtlikult ning kahju eest vastutab hageja.
7.4.Tartu Maakohtu 24.04.2013 jõustunud vaheotsusega kohaldas maakohus hageja nõudele, mis tulenesid 17.09.2008 arvest nr 8515482513 summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arvest nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot aegumist ning jättis rahuldamata hageja nõude summas 6823,88 eurot. Maakohus jätkas menetlust hageja nõudes, mis tulenes 14.03.2009 arvest nr 8537073696 summas 11 5456,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõudes 11 321,97 eurot ja käibemaksu nõudes summas 2264,39 eurot, kokku summas 25 131,94 eurot. Maakohtu 14.10.2013 istungil (t.l 110-111) kinnitas hageja esindaja, et ta jääb nimetatud nõude juurde ning kostja on kinnitanud, et talle on nõue selge. Eelnevast järeldub, et kostja sai pärast maakohtu 24.04.2013 vaheotsust aru, et hageja nõudeks tema vastu on 25 131,94 eurot (TsMS § 363 lg 1 p 1). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud oma nõuet 25 131,94 eurot vähendada. Sellest tulenevalt on põhjendamatu apellandi väide, et kuna hageja ei nõudnud maakohtule esitatud hagis kogu võlgnevuse väljamõistmist, siis tuleks samas proportsioonis vähendada ka hageja nõuet, mida menetleti pärast 24.04.2013 vaheotsuse tegemist. 25 131,94 euro suuruse nõude koosseisus olevatele summade suurusele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud.
8.TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes 78,65% ulatuses kostja ja 21,35% ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.