AS Eesti Telekom hagi Deniss Fedenkovi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
611,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: AS Eesti Telekom (õiguseellane Elion Ettevõtted AS) ; registrikood 10234957; asukoht Valge 16, Tallinn 19095, Harju maakond. Hageja esindaja: [email protected]
• Menetlus
Kadri
Timuska;
e-post
Kostja: Deniss Fedenkov; isikukood 38604140025, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS Eesti Telekom hagi Deniss Fedenkovi vastu 27. juunil 2011 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 217388 ja 12. märtsil 2012 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 18776419 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Deniss Fedenkovilt (isikukood 38604140025) AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks välja 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 38 senti (sealhulgas põhivõlg 300 eurot ja 48 senti, intress 18 eurot ja 53 ning sissenõutavaks muutunud viivis kuni 7. augustini 2014 summas 114 eurot ja 37 senti).
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Deniss Fedenkovilt AS-i Eesti Telekom kasuks välja menetluskulu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 20 senti.
8.Mõista Deniss Fedenkovilt AS-i Eesti Telekom kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskohta. Kohtule teadaolevatel aadressidel kostja ei ela. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. detsembril 2014. Hageja 9. veebruaril 2015 kohtule esitatud hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 11. veebruaril 2015. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja hagiavalduse täienduse kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 30. detsembril 2014 ja 26. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS METAAN ja Deniss Fedenkov 27. juunil 2011 järelmaksuga müügilepingu nr 217388 ning AS Eesti Telekom ja Deniss Fedenkov 12. märtsil 2012 kliendilepingu nr 17163835 ja järelmaksuga müügilepingu nr 18776419, mille kohaselt kostja kohustus tasuma kauba ostuhinna ja intressid vastavalt järelmaksugraafikule. Hagiavalduse 9. veebruari 2015 täiendusest ning järelmaksuga müügilepingu nr 217388 punktist 2 nähtuvalt on AS METAAN loovutanud AS METAAN ja AS Eesti Telekom vahel sõlmitud faktooringulepingu alusel järelmaksuga müügilepingust nr 217388 kostja vastu tulenevad nõuded AS-le Eesti Telekom. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg summas 311,37 eurot, intressid 18,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 303,10 eurot. Kohtule 9. veebruaril 2015 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt vähendab hageja põhivõlgnevuse summat 10,89 euro võrra ja viivise summat 10,14 euro võrra. Hageja palub seega kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 300,48 eurot, intressid 18,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 292,96 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue 300,48 eurot ja intressi nõue 18,53 eurot on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt ütles hageja järelmaksuga müügilepingu nr 217388 üles järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda järelmaksuga müügilepingu nr 217388 alusel tekkinud põhivõla tagastamist. Kuivõrd kostja on jätnud järelmaksuga müügilepingust nr 18776419 tulenevad osamaksed tähtaegselt tasumata, siis võib hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda nende tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda mõlema lepingu alusel enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud intressi.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.
7.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevate järelmaksuga müügilepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 mõttes. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksuga müügilepingutes intressimäärana.
9.Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas ehk 54,75% aastas kostjaga sõlmitud järelmaksuga müügilepingutest ning AS Eesti Telekomi üldtingimuste p-st 5.11. Samas kohustus kostja järelmaksuga müügilepingu nr 217388 kohaselt tasuma
intressi 21,90% aastas ning järelmaksuga müügilepingu nr 18776419 kohaselt 15,90% aastas.
10.Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimused, mis sätestavad viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi järelmaksuga müügilepingu nr 217388 alusel määras 21,90% tagastamata järelmaksu summast aastas ning järelmaksuga müügilepingu nr 18776419 alusel määras 15,90% tagastamata järelmaksu summast aastas.
11.Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib kostjalt viivise väljamõistmist alates kostjale esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 7. augustini 2014. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja arvest nr 07201203460738 tulenevalt viivis 11 eurot ja 84 senti, arvest nr 08201203974568 tulenevalt viivis 11 eurot ja 55 senti, arvest nr 09201204491256 tulenevalt viivis 11 eurot ja 23 senti, arvest nr 10201205002989 tulenevalt viivis 8 eurot ja 59 senti ning arvest nr 10201205141458 tulenevalt viivis 71 eurot ja 16 senti, kokku 114 eurot ja 37 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.
13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 412,60 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 287,60 eurot. Hageja poolt kohtule 9. veebruaril 2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus nõude analüüsi ja hagiavalduse koostamist, selle lisade ettevalmistamis ning kohtule esitamist, ajakulu kokku 3 tundi. Hageja esindajakulu summas 287,60 eurot sisaldab käibemaksu. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud 47,93 euro ulatuses, so käibemaksu sisaldavas osas.
15.Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, leiab kohus, et hageja esindajakulu nõude analüüsi ning hagiavalduse koostamise, selle lisade ettevalmistamise ja kohtule saatmise eest on samuti ebamõistlikult suur. Arvestades sarnastes asjades (nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 95 eurot.
16.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 125 eurot ja esindajakulust summas 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 156 eurot ja 20 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.