lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-57965/22

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-57965/22
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
23.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1309
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-57965

Tsiviilasi

XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluskulude kindlaksmääramine kirjalik menetlus Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXX(e-post:

XXX);

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 775

(seitsesada

seitsekümmend viis) eurot, s.o riigilõiv summas 175 eurot ja esindaja tasu summas 600 eurot.

3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXOÜ-l tasuda XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-57965, s.o XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 1 612,79 euro nõudes poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel akende, uste ja nende paigalduse eest. Harju Maakohtu 28.04.2014 otsusega hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2015 otsusega jäeti Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud apellandi, s.o kostja kanda. Harju Maakohtu 28.04.2014 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2015 otsused jõustusid 03.03.2015 (edasikaebetähtaja möödumisega). 06.03.2015 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 975 eurot, s.o lepingulise esindaja kulud summas 810 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 175 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17.03.2015 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja leidis, et menetlus ei olnud mahukas ega keeruline ning õigusabiteenuse osutamiseks ei saanud kuluda üle 4 tunni. Muud summad ei ole kostja hinnangul põhjendatud ning tekitavad kostjale vaid alusetult kahju. Samuti märkis kostja, et arve nr 06.03/2015 ei ole korrektne ning on vastuolus käibemaksuseadusega.

Kohtu põhjendused

1.Kohus lähtub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt enne [...] seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahendid, millest esimene (s.o Harju Maakohtu otsus) on tehtud enne 01.01.2015, siis juhindub kohus kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.01.2015 otsuses märkinud, et maakohtu poolt enne 01.01.2015 tehtud lõpplahendi puhul tuleb kõrgema astme kohtutel kohaldada varem kehtinud seadust, mis tagab ühe ja sama

tsiviilasja puhul erinevates kohtuastmetes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise samade põhimõtete järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele maakohtu otsuse tegemise aja seadus ka seetõttu, et 01.01.2015 jõustunud menetluskulude kindlaksmääramise korra rakendamine oli välistatud ja pooled ei saanud oma menetluskulude nimekirju hagimenetluse raames esitada. Seetõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetlust pärast lahendi jõustumist varem kehtinud seaduse alusel. Kuni 31.12.2014 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.

2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis peab kohus vajalikuks kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. (Ka alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 175 lg 1 ja 2 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses.)
3.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosneb hageja menetluskulu esindaja tasust summas 810 eurot (käibemaksuta) ning riigilõivust summas 175 eurot. Hageja õigusabiteenus koosnes menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevast (arve nr 06.03/2015): - hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi; - 07.04.2014 seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi; - apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse apellatsioonkaebusele koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi.
4.Esmalt märgib kohus, et loeb põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõivu summas 175 eurot. Hageja on nimetatud kulu reaalselt kandnud (t.lk 35). Samuti ei ole kostja nimetatud kulule vastuväiteid esitanud.
5.Järgnevalt hindab kohus menetluskulude nimekirjas oleva õigusabikulude põhjendatust.
5.1.10.12.2013 on hageja esitanud kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes (t.lk 1-5). Kuigi tegemist ei ole õiguslikult keerulise ja sisuliselt mahuka dokumendiga, on kohtu hinnangul 4 tundi hagiavalduse koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Tegemist on hageja esimese dokumendiga antud tsiviilasjas, kus on tulnud korrektselt ja piisava põhjalikkusega välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja selgelt väljendatud nõue. Ka sisult mitte väga keeruka dokumendi vormistamiseks ja hagi aluse kontrollimiseks kulub palju aega, mis võib näida ülemäärane, aga tegelikult seda ei ole.

5.2 07.04.2014 on hageja esitanud kohtule oma seisukohad (t.lk 61-63). Sisulist teksti nimetatud dokumendis on umbes 1 lehekülg. Arvestades dokumendi sisu ning mahtu, loeb kohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. 5.3 18.06.2014 on kostja esitanud apellatsioonkaebuse (t. lk 90-94) ning hageja on esitanud 11.08.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (t.lk 102-103). Kohtu hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumine seisukoha kujundamiseks vajalik tegevus. Arvestades aga esitatud dokumendi mahtu, ei saa olla see kuigi ajakulukas tegevus. Samuti ei ole hageja vastus apellatsioonkaebusele õiguslikult keerukas. Sisuliselt on vastuses üksnes märgitud, et vastustaja jääb menetluse käigus menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. Arvestades nimetatud asjaoludega, loeb kohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisel ja apellatsioonkaebusele vastuse esitamisel 1 tund ja 40 minutit. 5.4 Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtu ülesanne käesolevas menetluses ei ole hinnata esitatud arve korrektsust. Kohus selgitab, et tegemist on menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega, kus hinnatakse osutatud teenuste vajalikkust ja kulude põhjendatust. Seega ei oma tähtsust see, kas arve on raamatupidamislikult vigane või mitte. Esindaja tasuga seotud kulutuste hüvitamiseks on oluline kirjeldada, millist teenust esindaja on selle tsiviilasja raames menetlusosalisele osutanud ja kui palju on ta selleks aega kulutanud, et kohus saaks hinnata, kas selline teenus on olnud vajalik ja märgitud ajakulu asjakohane. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta ka kostja väite alusetult kahju tekitamise kohta.

6.Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud hageja esindaja ajakulu 6 tunni ja 40 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arve alusel 90 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud menetluskulu (esindaja tasu) suuruseks 600 eurot.
7.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 775 eurot (175 +600).
8.TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta

9.01.01.2015 jõustunud TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
10.01.01.2015 jõustunud TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.