Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-57965/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2053

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-13-57965

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ele Liiv ja Kaupo Paal

Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht

R.G.Grupp OÜ hagi Odav Aken Grupp OÜ vastu võlgnevuse saamiseks 28.01.2015, Tallinn

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Odav Aken Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik

1612,79 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R.G.Grupp OÜ (registrikood 12069563), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja Odav Aken Grupp OÜ (registrikood 11590039), seaduslik esindaja juhatuse liige Andrei Nikonov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS järgi. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tulenevad õigussuhted kostja ja hageja vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingutest. Hageja paigaldas kostja tellimusel erinevatele hoonetele aknaid. Hageja on koostanud tehtud tööde eest kostjale arved nr 1, 2, 2A, 3, 3A, 4, 4A, 5, 6, 7, 12, 13, 14, 15, 16 ja 17. Kostja kinnitas 08.11.2013 kirjaga hagejale, et võttis vastu arved nr 1, 2, 3A, 4A, 5, 12, 13, 16 ja 17, kuid arveid nr 2А, 4, 6, 7, 14 ja 15 kostja ei tunnistanud, leides, et hoopis hageja võlgneb kostjale. Hageja selgitas, et käesoleva asja raames ei ole hageja nõue seotud arvetega nr 2A, 6, 7, 14, 15, sest hagejal oleks raske tõendada, et nende arvete osas oli sõlmitud kokkulepe tööde teostamiseks. Arvete nr 1, 2, 4, 4A, 12, 16 ja 17 eest on kostja hagejale tasunud osaliselt: arve nr 1 eest on võlgnevus 229 eurot, arve nr 2 eest on võlgnevus 18,66 eurot, arve nr 4 eest on võlgnevus 1078,33 eurot, arve nr 4A eest on võlgnevus 1104 eurot, arve nr 12 eest on võlgnevus 467,25 eurot, arvete nr 16 ja nr 17 eest on võlgnevus 20 eurot. Arvete nr 3A, 13 ja 5 eest on kostja hagejale tasunud: arve nr 5 tasumisel kostja tasus rohkem 349,43 eurot. Lisaks on kostja tasunud hagejale sularahas 955,02 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võla 1612,79 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Perioodil november 2012 kuni juuni 2013 on kostja ja hageja sõlminud mitmeid suulisi töövõtulepinguid akende paigaldamiseks. Tööde eest tasumise korras oli kokku lepitud järgmiselt: hageja teavitab kostjat enne töödega alustamist tööde mahust ja esitab nende maksumuse, misjärel annab kostja oma nõusoleku töödega alustamiseks ja tasub tööde eest enne ja pärast arve saamist hagejalt. Pooled leppisid kokku ka selles, et koos põhiarve tasumisega teeb kostja kohe ettemakse ka järgmise töö eest. Pärast arve tasumist ja ettemakse tegemist lepivad pooled taas eelnevalt kokku järgmiste tööde mahus ja maksumuses ning mõlema poole nõusoleku korral alustatakse töödega. Hageja esitab uue arve, kasutades seejuures esmalt ettemakstud raha, seejärel tasutakse hagejale ülejäänud osa ning uus ettemakse jne. Kostja on vastu võtnud arved nr 1, 2, 3A, 4A, 5, 12, 13, 16 ja 17, nende eest ka tasunud täies mahus. Kostja on teinud ettemaksu tulevaste tööde eest summas 955,02 eurot. Arved nr 2A, 4, 6, 7, 14 ja 15 on esitatud õigusliku aluseta. Pooled ei ole kokku leppinud nimetatud arvetes kajastatud tööde tegemises. Kostja on kõigi hageja tehtud tööde eest tasunud. Samas kõiki töid ei ole lõpuni viidud hageja süül. Kostja ei ole ühtegi hageja tehtud tööd vastu võtnud. Kostja on hageja tööd ise omal arvel lõpuni viinud, mis tuleb hagejal kostjale kompenseerida. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused 2(5)

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1612,79 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg-st 1, § 8 lg-st 2 ja § 76 lg-st 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, s.t see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb nende vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hagi kohaselt tuleneb kostja võlgnevus hageja arvete 1, 2, 4, 12, 16 ja 17 osalisest ja arve 4A täielikust tasumata jätmisest kogusummas 2917,24 eurot. Hageja võtab omaks, et arve nr 5 tasumisel (võlgnevust ei ole) on kostja teinud ette(üle)maksu summas 349,43 eurot, lisaks on kostja maksnud hagejale sularahas 955,02 eurot, millega võlgnevus on vähenenud kuni 1612,79 euroni (229+18,66+1078,33+1104+467,25+20-349,43-955,02). Hageja nõude aluseks olevate arvete 1, 2, 4, 4A, 12, 16 ja 17 kogusumma moodustab 8817,71 eurot (tl 1-17), millest kostja on tasunud pangaülekannetega 6250,40 eurot, sealhulgas ka 22.05.2013 summas 1000 eurot kostja poolt täielikult vaidlustatud 14.05.2012 arvest nr 4, mis oli esitatud summas 2078,33 eurot (tl 12, 22). Hageja võtab omaks, et nimetatud vahest 8817,71-6250,40 on kostja tasunud sularahas 955,02 eurot, millest ülejäänud on hageja poolt nõutav 1612,79 eurot. Kohtu hinnangul kostja poolt koostatud raha liikumise tabel ei ole pangaülekannete osas kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega. Tabelist nähtuvalt on kostja arvestanud arve nr 4 tasumiseks tehtud makse 22.05.2013 summas 1000 eurot ekslikult arve nr 5 eest tehtud maksena, kuigi pangaülekande selgitusest nähtub selgelt, et nimetatud summa on tasutud arve nr 4 eest. Võttes arvesse, et kostja on tema poolt vaidlustatud 14.05.2013 arve nr 4 summas 2078,33 eurot (tl 12) tegelikult osaliselt summas 1000 eurot pangaülekandega tasunud, tuleb kohtu hinnangul seda hinnata nõude tunnustamiseks (TsÜS § 158 lg 2). Seetõttu on alusetu kostja väide, et arve nr 4 on tühine, kuna sellel puudub õiguslik alus. Kostja vastusest tulenevalt on ta summa 1445 eurot tasunud hagejale kassast, esitades sellekohase tõendina kassaraamatu väljavõtte (tl 66-69). Kohtu hinnangul ei ole esitatud kassaraamatu väljavõtte alusel, kus on osa kandeid oranži markeriga tähistatud (summas 1445 eurot), siiski võimalik tuvastada, millised summad lisaks hageja poolt omaksvõetud summale 955,02 eurot on hageja arvete katteks tasutud. Kannete puhul alates 19.11.2012 kuni 31.05.2013 on saajaks märgitud RP, kuid mille alusel väljamaksed on tehtud, pole võimalik aru saada. Sealhulgas kanne 13.12.2012 summas 500 eurot on selgituseks märgitud „palk“, millest samuti ei või järeldada hageja arve tasumist. Seetõttu kohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid hageja rahalisele nõudele tõendanud ja hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pooled vaidlevad võlgnevuse suuruse üle. Tegelikult on poolte vahel vaidlus, kas hageja on teostanud tööd, mille kohta on esitatud arved nr 2A; 4; 6; 7; 14; 15. Hageja ei ole esitanud ei kostjale ega kohtule tõendeid, mis viitaksid tööde teostamisele hageja poolt. Kohtu hinnangul ei ole kostja koostatud raha liikumise tabel pangaülekannete osas kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega. Kostja selgitab, et tegemist oli inimliku eksitusega ülekandele ebaõige arve numbri märkimisel, kuid see ei tähenda, et hageja oleks tööd teostanud. Antud juhul pidi olema selgituses kirjas arve nr 4A, kuid ekslikult oli kirjas nr 4.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega ja menetlusdokumentidega ning esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on otsuses neid põhjalikult käsitletud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. Apellant väitis, et pooled ei vaielnud mitte võlgnevuse suuruse üle, vaid tegelikult on poolte vahel vaidlus, kas hageja on teostanud tööd, mille kohta on esitatud arved nr 2A; 4; 6; 7; 14; 15. Kolleegium leiab, et apellandi väide on eksitav, kuna hageja on kogu menetluse vältel rõhutanud, et ta ei nõua kostjalt raha tööde eest, mille kohta olid esitatud arved 2A, 6, 7, 14 ja 15. Ainult arve nr 4 osas on hageja tööde eest tasu saamise nõude esitanud ja selgitanud, et kuna kostja on selle arve alusel osaliselt tasunud, siis järeldab hageja, et kostja on tööd vastu võtnud ja ise tunnistanud oma kohustust tehtud tööde eest VÕS § 637 lg 1 järgi tasuda. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on 22.05.2013 kostja tasunud 1000 eurot selgitusega: arve 4. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on hagejale teatanud, et töid arve nr 4 järgi vastu võetud ei ole ja 22.05.2013 100 euro tasumise ülekandele on tema poolt märgitud ekslikult, et see on arve nr 4 eest. Kostja ei ole pärast 22.05.2013 1000 euro tasumist hagejale teatanud, et ta märkis maksekorraldusele vale arve numbri ja tegelikult toimus tasumine teise arve eest. Tavapärastelt ärisuhetes sellisel juhul teavitatakse äripartnerit eksimusest. Apellant on esitanud kohtule ka oma arvestuse, kuidas on toimunud teostatud tööde eest tasumine, sealhulgas on väidetavalt tasutud 1445 eurot ka kassast sularahas. Kolleegium leiab, et apellandi sularahamakseid ei ole võimalik seostada konkreetsete töövõtulepingu alusel hageja poolt tehtud töödega ja nende eest tasumiseks esitatud arvetega. Maakohus on õigesti sularahamakseid arvestanud ainult 995,02 eurot ulatuses ehk siis summas, mille osas hageja on tunnistanud kostja poolt sularahas maksmist. Kolleegium märgib, et tsiviilasja menetlus toimub TsMS § 5 lg 1 järgi poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel olid sõlmitud töövõtulepingud ja nende alusel ka töid teostati, siis sai maakohus sellest ka lähtuda.