Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine ja menetluse lõpetamine Võlgnik/usaldusisik: J K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx; xxxx) Võlausaldajad: 1) OÜ Xxxx (registrikood xxxx) 2) Xxxx AS (registrikood xxxx) 3) XxxxOÜ (registrikood xxxx) 4) xxxxOÜ (registrikood xxxx) 5) XxxxAS (registrikood xxxx) 6) XxxxOÜ (registrikood xxxx) 7) XxxxOÜ (registrikood xxxx) 8) Narva kohtutäitur T A (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada J K (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada J K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded J K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Vabastada J K usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise menetluses.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Viru Maakohus kuulutas 14.04.2022 välja J K pankroti. Pankrotihalduriks nimetati L Y. 08.11.2022 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.Viru Maakohtu 18.11.2022 määrusega lõpetati J K pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: XxxxAS võlanõue 8413,80 eurot; XxxxOÜ võlanõue 2750,49 eurot; kohtutäitur T A võlanõue 156,30 eurot, Xxxx AS võlanõue 912,98 eurot, Xxxx OÜ võlanõue 1457 eurot, XxxxOÜ võlanõue 10 579,70 eurot, XxxxOÜ võlanõue 1091 eurot ja OÜ Xxxx võlanõue 2190,29 eurot. Sama määrusega algatati J K kohustustest vabastamise menetlus, võlgniku usaldusisik jäeti määramata ning kohustati J Kt ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnikku/usaldusisikut kohustati esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, esimene aruanne tuli kohtule esitada 05.10.2023.
3.Võlgnik/usaldusisik on kohustuste vabastamise ajal esitanud aruanded järgmiselt: 03.10.2023 – võlgnik on puuduva töövõimega isik, kahe alaealise lapse ema. Võlgniku sissetulekud perioodil 07.12.2022-08.09.2023 moodustasid kokku 10 7885,19 eurot, sh töövõimetoetus kokku 4821,73 eurot, ühekordne pensioni II samba väljamakse 2499,39 eurot, peretoetused kokku 2160 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed kontole kokku 641,18 eurot, sotsiaaltoetused kokku 421,18 eurot, elatisabi 200 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulud 41,55 eurot. Võlausaldajate fondi kuuluv osa moodustas 322,77 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 13.10.2023 esitas võlgnik uue aruande, mille kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 322,77 eurot, sh XxxxAS-le 98,58 eurot; XxxxOÜ-le 32,21 eurot; kohtutäitur T Ale 1,84 eurot, Xxxx AS-le 10,69 eurot, Xxxx OÜ-le 17,07 eurot, XxxxOÜ-le 123,94 eurot, XxxxOÜ-le 12,78 eurot ja OÜ-le Xxxx 25,66 eurot. 22.10.2024 esitatud aruande kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega, võlgniku sissetulekud perioodil 09.09.2023-15.10.2024 moodustasid kokku 12 284,29 eurot, sh töövõimetoetus kokku 7726,11 eurot, peretoetused kokku 3120 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed kontole kokku 591,89 eurot, sotsiaaltoetused kokku 749,01 eurot, sotsiaaltoetus pensionäridele 50 eurot, raha tagastused veebiplatvormidelt 7,87 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulud 39,04 eurot, intress pangast 0,01 eurot. Võlausaldajate fondi vahendeid ei kogutud. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 27.10.2025 aruande kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega, võlgniku sissetulekud perioodil 16.10.2024-24.10.2025 moodustasid kokku 13 557,71 eurot, sh töövõimetoetus kokku 7722,16 eurot, peretoetused kokku 2880 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed kontole kokku 1467,32 eurot, Xxxx OÜ-lt (lepinguline tasu) 670 eurot, sotsiaaltoetused kokku 643,23 eurot, sotsiaaltoetus pensionäridele 25 eurot, koolitoetus 150 eurot. Võlausaldajate fondi vahendeid ei kogutud. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Koos aruannetega on kohtule on esitatud pangakontode väljavõtted.
4.06.11.2025 vastuses teatab XxxxOÜ (võlausaldaja), et võlgnik on tasunud võlausaldajale 32,21eurot, võlgnevuse jääk on 858,76 eurot. XxxxOÜ palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 11.11.2025 vastuses teatab OÜ Xxxx (võlausaldaja), et võlgnik on tasunud võlausaldajale 25,66 eurot, võlgnevuse jääk on 1533,25 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik peaks kohtule esitama täiendavad tõendid, mille alusel saaks hinnata, et võlgnikul puudub võimalus
tasuvama töö leidmiseks. Kui kohtu hinnangul võlgnikul puudub täielikult võimalus tervislikust seisundist tulenevalt tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, siis tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastasel juhul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldajate XxxxOÜ ja XxxxOÜ esindaja teatas 12.11.2025 vastuses, et võlausaldajatele on laekunud võlgnevuse katteks: Xxxx OÜ-le 162,38 eurot ja XxxxOÜ-le 16,74 eurot. Võlausaldajad paluvad lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Narva kohtutäitur T A 14.11.2025 vastuse kohaselt moodustab võlgnevuse jää 154,46 eurot, tasutud on 1,84 eurot. Võlausaldaja märgib, et võlgniku mittearestitava ja arestitava sissetulekute arvestus ei ole arusaadav. Isegi kui lähtuda täitemenetluse seadustikust mittearestitava sissetuleku arvutamisel ning võtta arvesse ülalpeetava(te) olemasolu, siis nt 05/2025 sissetulekust mittearestitav osa oleks 1423,61 eurot ning arestimisele kuuluks 121,78 eurot; 10/2025 sissetulekust mittearestitav osa oleks 1017,33 eurot ning arestimisele kuuluks 94,05 eurot. Kohtutäituri hinnangul kasutab võlgnik pankrotimenetlust selleks, et vältida oma rahaliste kohustuste täitmist, ega ole näidanud üles piisavat tahet ega pingutust nõuete täitmiseks. Võib-olla võlgnik ei saa aru, kuidas teha arvutust. Lähtudes eeltoodust leiab kohtutäitur, et võlgadest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnikku ei tuleks võlgadest vabastada. Alternatiivselt saaks võlgadest vabastamise menetluse pikendada. 07.04.2026 vastuses teatas XxxxAS, et võlausaldajale on tasutud 98,58 eurot, võlgnevuse jääk on 8315,22 eurot. Aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud tõendavad dokumendid seoses oma tervisega või täieliku töövõimetusega. Võlgnik on öelnud, et tal on täielik töövõimetus, aga võlgnik ei ole seda dokumentaalselt tõendanud. Võlgnikul lasub kohustus tõendada oma tegevust või tegevusetust ning kohtul tuleb kontrollida reaalset olukorda, seega ei piisa pelgalt võlgniku ütlustest. Võlgnik ei ole teostanud ka vabatahtlike makseid näitamaks üles minimaalsetki tahet oma nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja leiab, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada ja võlgnikul leida minimaalne töö või tulu, mille arvelt nõuete katteks mingidki summad panustada. Xxxx AS ja Xxxx OÜ seisukohti ei esitanud.
5.19.03.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus võlgniku ära ja võlgnik andis vande. Võlgnik kinnitas aruannetes esitatu õigsust. Esimesel aastal õnnestus väljamakseid teostada tänu väljavõetud pensioniosakutele. Tal on täielik töövõimetus, sissetuleku teenimiseks puudub võimalus. Sissetulekud koosnevad töövimetuspensionist ja lastetoetustest, kokku ca 800 eurot. Lapsed elavad koos temaga. Võlgnik soovib, et ta vabastataks võlgnevustest, siis saab alustada uut elu. Elab munitsipaalkorteris. Igakuiselt maksab selle eest 350 eurot, pluss elekter. Teda toetab tema ema. Laste isa lapsi ei toeta. Elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, kuid ta ei maksa. Vara puudub. Viimati töötas ca 8 aastat tagasi. Soovib tegeleda oma tervisega, et tulevikus oleks võimalik tööd leida. Kohustusi juurde tekitanud ei ole. 13.02.2026 esitas võlgnik Xxxx teate ravile pöördumiseks 12.02.2026. 07.04.2026 esitas võlgnik täiendavad tõendid terviseseisundi kohta (Sotsiaalkindlustusameti tõend puude olemasolu kohta, kehtib kuni xxxx, Töövõimekaart, millelt nähtub, et võlgnikul on puuduv töövõime alates xxxx kuni xxxx; Eesti Töötukassa 17.01.2024 otsus nr. xxxx töövõime hindamise kohta – puuduv töövõime alates 12.02.2024 kuni 11.02.2029; Eesti Töötukassa 23.01.2023 otsus nr. xxxx töövõime hindamise kohta – puuduv töövõime alates 12.02.202311.02.2024; Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsus nr. xxxx töövõime hindamise kohta – puuduv töövõime alates xxxx-xxxx).
Kohtumääruse põhjendused
6.Alates 01.07.2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FiMS §-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FiMS § 68 lg 1). FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlust alustati 18.11.2022 ja kohustustest vabastamise menetluses saabus lõpptähtaeg 18.11.2025.
7.FiMS § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras. FiMS § 47 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine on ettenähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamine peaks võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16 p 14). Riigikohus on leidnud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Seisukohad on kohaldatavad ka FiMS-i osas.
8.J K kohustustest vabastamise menetlus algatati 18.11.2022 kohtumäärusega. Kohus analüüsib käesolevalt, kas on alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
9.Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 17.01.2024 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul puuduv töövõime alates 12.02.2024 kuni 11.02.2029. Varasemad hindamised toimusid aastatel 2021 ja 2023: Eesti Töötukassa 23.01.2023 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul puuduv töövõime alates xxxx-xxxx ning Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsusest nr. xxxx tulenevalt on puuduv töövõime alates 12.02.2021-11.02.2023. 17.01.2024 otsusest nähtub, et võlgnikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Võlgnikul on rasked
tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Võlgnikul on raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired ning närvisüsteemihaigused. Võlgnikul on peavalu tõttu piiratud ringi liikumine. Võlgnikul on kognitiivsete, psühhomotoorsete, isiksuse, emotsioonide ja unehäirete tõttu piiratud igapäevaste tegevuste tegemine ja keeruliste oskuste omandamine. Võlgnikul on vaimse energia taseme vähesuse, psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete tõttu piiratud oma aktiivsuse reguleerimine ja stressiga toimetulek. Võlgnikul on psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete tõttu piiratud suhtlemine ning käitumise kohandamine. Arvestades võlgnikul tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. 19.03.2026 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal ei ole võimalik töötada, kuna haigusest tulenevalt ei ole võimalik tööd leida. Töö leidmiseks on vajalik tegeleda raviga.
10.18.11.2022 kohtumääruse kohaselt oli võlgnikul/usaldusisikul kohustus esitada kohtule iga-aastaselt aruanne, esimene aruanne 05.10.2023. Esimese aruande esitas võlgnik/usaldusisik 03.10.2023, selle täpsustuse 13.10.2023. 22.10.2024 aruanne oli esitatud väikese hilinemisega; 27.10.2025 aruanne samuti hilinemisega, pärast 15.10.2025 kohtunõuet. Kohus leiab, et mõningane aruannete esitamisega hilinemine ei ole käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
11.Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on tema sissetulekuks olnud Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud sotsiaaltoetused, peretoetused, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt pöörata ning võlgnikul ei ole olnud sellisel määral sissetulekuid, millele saanuks TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. Ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et tal oli võimalus 2023. aastal teha väljamakseid võlausaldajatele tänu väljavõetud pensioniosakutele.
12.Tuvastatult on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 322,77 eurot (2023. aastal). Kohus möönab, et kuigi võlgnik on võlausaldajatele teinud menetluse kestel väljamakseid ühel korral ja väga minimaalses ulatuses, siis kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, so võlgniku tervislik seisund, mis seab olulised piirid võlgniku tegevusele, sh töötamisele ja tasuva töö leidmisele. Kohus leiab, et kui võlgnikul on pikemaajaliselt tuvastatud puuduv töövõime ja võlgniku püsivaks sissetulekuks on menetluse ajal olnud peamiselt töövõimetoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 mõistes pöörata, siis ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Võlgnik omab puuduvat töövõimet alates 2021. aastast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FiMS § 47 sätestatut. Võlgnik/usaldusisik on aruannetes avaldanud ning ärakuulamisel kinnitanud, et tema tervislikku seisundit arvestades ei ole töötamine võimalik. Võttes arvesse võlgniku poolt esitatud selgitusi ja 07.04.2026 esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik arvestatavat tulu teenida ja sellest tingituna püsib võlgniku majanduslik olukord muutumatuna. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning vabastada võlgnik tema täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 49 lg 11). Kohus vabastab J K usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise menetluses FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel, so kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel.
13.FiMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
FiMS § 50 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (lg 3). Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda (lg 4).
14.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.