Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27.02.2007.a hageja ja K. K. (edaspidi Laenusaaja) ja P.I. (edaspidi kostja) kaaslaenusaajatena laenulepingu xx-xxxxxx-xx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale ja laenusaajale laenu summas 33 575.00 eurot korteriomandi asukohaga Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn ostmiseks. Lepingust tulenevate kostja ja laenusaaja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxxxxx xx-xx, Tallinn. Kuna kostja ja laenusaaja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, saatis hageja kostjale 07.02.2011.a lepingu ülesütlemisteatise ning palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Kostja võlgnevust ei tasunud, mis tõttu luges hageja lepingu ülesöelduks alates 23.02.2011.a. ning realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegi. Lepingu lõpetamise ja täiteavalduse esitamise hetkel oli kostjate lepingust tulenev võlgnevus 34 097,85 eurot. 21.02.2012.a informeeris hageja kostjat, et kohtutäitur E. V. vahendusel toimus 26.01.2012.a. enampakkumine korteriomandile aadressiga Xxxxxx xx-xx (hinnaga 13 500), millest pärast kohtutäituri tasu mahaarvestamist läks laenulepingu katteks 11 943.08 eurot. Kostjate võlgnetavaks summaks jäi 34 097.85 eurot, millest põhiosa 37 723,81 eurot, intress 911,74 eurot, lepingutasu 25.56 eurot, varakindlustus 9.23 eurot, menetlustasu 12.78 eurot, viivised 5405.25 eurot, lepingutasu viivised 9.48 eurot. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt 6390.00 eurot, mis koosneb põhiosast. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja 6390.00 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 8% aastas summalt 6390.00 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel. Laenu tagatiseks seati ostetud korteriomandile Xxxxxx xx-xx, Tallinn hüpoteek summas 51 960,17 eurot. Korteriomandi müügihind oli aga 39 944,78 eurot. Seades korteriomandile kostja kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteegi tunduvalt suuremas summas, pidi hageja arvestama võimaliku riskiga, et hüpoteegi realiseerimisel saadav summa ei kata kõiki laenusaajate kohustusi panga ees. AS X tegutseb panganduses väga pikka aega ning omab kogemusi erinevates majandussituatsioonides. Andes kostjatele 2007. a kevadel laenu summas, mis ületas enam kui 40 kordselt Eesti keskmist palka, pidi hageja kindlasti arvestama võimalusega, et laenu saajad võivad sattuda raskustesse kohustuste täitmisel. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

pikaajaliste kogemustega edukas pangandusettevõte eeldas majanduse pidevat ning kiiret kasvu kogu laenu andmisele järgneva 30 aasta jooksul ning välistas võimalike majanduslanguste või –kriiside esinemise. Hageja tegevus viitab laenulepingu sõlmimisel sellele, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kinnistule seatud hüpoteek pidi laenuandja hinnangul katma kõik hageja nõuded. Kostja on seisukohal, et põhjendamatu on kogu riski panek ainult ühele lepingupoolele olukorras, kus teine lepingupool omab oluliselt enam informatsiooni ja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Kostja arvates ei hinnanud mõlemad pooled 2006. a laenulepingut sõlmides kostjate maksevõimet ega võimalikke muutusi majandusolukorras ning nende mõju kinnistu väärtusele adekvaatselt ning, et hageja soovis täitemenetluse käigus hüpoteegi võimalikult kiiret realiseerimist. Panga esindaja nõudmisel müüdi kinnistu 13 500 euro eest, mis moodustas 26% hüpoteegi väärtusest. Kostja ei vaielnud vastu hüpoteegipidaja õigusele oma nõuet tagatise arvel rahuldada võimalikult kiiresti, kuid sellest tulenev risk ei tohiks jääda ainult kostja kanda. Lisaks märgib kostja, et hagejal oli majandusolukorra prognoosimisel oluline eelis arvestades panga võimekust finantsalal. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 26.02.2015.a esitas kostja taotluse viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 162. Kostja töötab OÜ-s X ja tema töötasu suuruseks on 735 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on käesoleval ajal alaealine laps, samuti on tal kohustus pidada üleval oma poega, kes õpib gümnaasiumis. Eeltoodut arvestades palub kostja kohtul hagi rahuldamise korral vähendada temalt välja mõistetavat viivist 50% võrra. Hageja vastuväited Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek nõude olemasolu, st et hüpoteek ei ole nõudega seotud ning on mitteaktsessoorne tagatis. See aga tähendab seda, et nõude tagatiseks seatud hüpoteegi realiseerimisel jääb nõue selles osas, millises osas hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud summa nõuet ei kata, alles. AÕS § 352 tõlgenduse kohaselt, kui asjaõigusliku hagi alusel ei saada küllaldast rahuldust koormatud kinnisasjast, on võlausaldajal alati õigus nõuda täiendavat rahuldust võlaõigusliku hagiga võlgniku muust varast. Hüpoteek on seatud vaid nõude tagamiseks, hüpoteek ei asenda võlaõiguslikku nõuet ning hüpoteegi realiseerimisel jääb hagejal kostja vastu nõue alles, kui hüpoteegi realiseerimisest saadud summa ei kata kogu nõuet. Hageja on seisukohal, et kostja väide, et hüpoteegi hilisema realiseerimise tulemus oleks andnud suurema müügisumma on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on kostja vastu põhjendamatu. Juba laenulepingu täitmisel pidi kostja arvestama asjaoluga, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis, kui keegi kaotab töökoha, töötasu suurus väheneb vms. Kostja ei ole ka tõendanud oma sissetulekute muutumist laenulepingu täitmata jätmise perioodil, seega on tõendamata, kuidas majanduskriis kostja majanduslikku olukorda mõjutas. Hageja on vähendanud kostja võlgnevust hageja eest 27 707.85 euro ulatuses. Seega on hageja võtnud osa kinnisvarahindade langusest tulenevast kahjust kohtuväliselt enda kanda. Hageja leiab, et viivise vähendamine ei ole antud juhul põhjendatud. Hageja rõhutab, et on niigi kostja võlgnevust olulises ulatuses juba vähendanud. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud seda enam, et hageja on viivise nõude esitanud seaduslikus määras (EKP intress + 8% aastas). Seega ei saa hageja viivisnõuet kuidagi lugeda ebamõistlikuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada.

27.02.2007.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjatele kaaslaenusaajatena laenu 33 575 eurot Tallinnas, Xxxxxx xx xx-xx korteriomandi ostuks. Lepingus on märge, et tagatiseks on hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxxxxx xxxx, Tallinn. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, saatis hageja kostjale 07.02.2011.a lepingu ülesütlemisteatise ning palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Kostja võlgnevust ei tasunud. 23.02.2011.a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles ning asus realiseerima kohtutäituri vahendusel hüpoteeki. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja kaaslaenusaajana ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt hageja poolt antud täiendavale tähtajale vaatamata, ütles hageja kohtu hinnangul laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx ÕS § 416 kohaselt ennetähtaegselt õigustatult üles. Laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand müüdi täitemenetluses kordusenampakkumisel 26.01.2011 hinnaga 13 500 eurot. Hageja poolt avaldatust nähtuvalt laekus sellest kostjate võla katteks 11 943,08 eurot, ülejäänu läks täitekulude katteks. Seega jäi kostjate poolt hagejale võlgnetavaks summaks veel 34 097.85 eurot. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt 6390 eurot. Kostja ei ole hageja võlaarvestusele vastuväidet esitanud. Kostjad on esitanud vastuväitena asjaolu, et hageja kiirustas liigselt kinnistu sundmüügiga ning hüpoteegi hilisem realiseerimine laekunuks hagejale oluliselt suurem summa võlgnevuse katteks. Kostja hinnangul ei saa majanduslangusest ja kinnisvarahindade langusest tulenevaid tagajärgi panna ainuüksi võlgniku kanda, vaid poolte võrdsusest lähtudes peavad need tagajärjed kandma mõlemad lepingu pooled. Kostja on viidanud, et Riigikohus on liisingulepingutest tulenevates vaidlustes avaldanud korduvalt seisukohta, et lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamisel hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kuna käesoleval juhul ei kohaldu laenuandjale liisinguandja suhtes kohaldatav riskivastutus, sest hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist viib läbi kohtutäitur täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Nii sissenõudja, võlgnik kui ka kohtutäituri õigused ja kohustused täitemenetluses on sätestatud täitemenetluse seadustiku ning põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et tal ei olnud võimalik korteriomandi müügiprotsessi mõjutada. Kohtu hinnangul oli kostjal õigus ja võimalus, juhul kui ta leidis, et kohtutäitur rikkus täitemenetlus seadustikus ettenähtud õigusi või täitemenetluse läbiviimise korda, esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebused täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, kus kohus oleks saanud hinnata kostja väidete põhjendatust. Kostja neid võimalusi kasutanud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohane tugineda vastuväidetele, mis seonduvad täitemenetluse läbiviimisega. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata, et ebaõige on kostja väide, mille kohaselt kostja ei saa mõjutada müügiprotsessi. TMS § 102 lg 1 kohaselt võlgniku

avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Seega oleks kostja saanud müügiprotsessis aktiivselt osaleda ja müüa korteriomand kõrgema hinnaga kui kordusenampakkumisel. Kohus ei saa nõustuda ka kostja väitega, et kogu majanduslangusest tuleneva riski panek ainult ühele lepingupoolele, on põhjendamatu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud võlgnevuse arvestust ega väidet, et hageja on kostja ees põhivõlgnevust vähendanud 27 707.85 eurot. Seega on kohtu hinnangul hageja võtnud osa kinnisvarahindade langusest tulenevast kahjust kohtuväliselt enda kanda ning kogu majanduslangusest ja kinnisvarahindade langusest tulenevad tagajärjed on jaotunud poolte vahel võrdselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et P.I.elt tuleb X AS kasuks välja mõista põhivõlg summas 6390 eurot. Hageja on esitanud taotluse välja mõista viivis protsendina põhinõudest, alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja soovib viivise vähendamist vastavalt VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole viivise vähendamine põhjendatud, kuna hageja on viivise nõude esitanud seaduslikus määras. Kohus märgib, et kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtu hinnangul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks põhjendatuse lugeda hageja viivise nõuet ebamõistlikuks ning vähendada viivist alla seadusliku määra. Seega tuleb P.I.elt välja mõista AS X kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6390.00€) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (s.o EKP intress + 8% aastas (hagi esitamisest kuni 14.04.2013 7%) summalt 6390.00 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda, v.a P.I.ele Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 määrusega antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb P.I.el hüvitada 50% ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.