Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-11418
Tsiviilasi
Maaküte OÜ hagi Urbo Vaarmanni vastu 4853,11 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5196,60 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maaküte OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Maaküte OÜ (registrikood: 11468373; asukoht: Tallinn Masina 20), esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Vastustaja (kostja): Urbo Vaarmann (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2014. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Mõista Urbo Vaarmannilt välja 4439,04 (neli tuhat nelisada kolmkümmend üheksa eurot ja 0,4 senti)
tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 67 senti) eurot Maaküte OÜ kasuks.
3.Mõista Urbo Vaarmannilt välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis alates 20.märtsist 2015 kuni põhinõude 4439,04 eurot tasumiseni Maaküte OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Urbo Vaarmanni kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Maaküte OÜ esitas 12.03.2013. a hagi Urbo Vaarmanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale ostusoovi läbi hageja kodulehe „Küsi pakkumist“ vormi kaudu. Kostja soovis kostja osta puhkekeskusele soojuspumba Buderus WPS 17, boileri 5001 ja tellida soojuspumba paigalduse. Hageja saatis 11.11.2011 kostjale pakkumise nr 10112011, kus oli kirjas pakkumise saajana kostja. Kostja võttis kauba vastu 22.11.2011 garantiitalongiga nr 000867. Kostja kinnitas pakkumise e-kirjaga ja võttis isiklikult soojuspumba vastu, seega väljendas kostja nõustumust müügilepingu sõlmimiseks. Pooled leppisid kokku, et arve väljastatakse OÜ-le Avicia. OÜ Avicia tasus kaupade eest 4439,04 eurot. Arve nr 110310 maksetähtajaga 23.12.2011 summas 4439,04 esitati kostjale. Hageja on kauba kostjani toimetanud ja puhkemajja paigaldanud. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja palus mõista kostjalt välja 4853,11 eurot, millest
põhivõlgnevus on 4439,04 eurot ja viivised seisuga 12.03.2013 summas 414,07 ning täiendava viivise alates 12.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (tl 23-36, 49-54). Kostja märkis, et ta ei ole sõlminud hagejaga müügilepingut soojuspumba ostmiseks. Soojuspump telliti OÜ Antonella puhkekeskusesse, kus kostja oli renoveerimistööde projektiga seonduvalt üks OÜ Antonella esindajatest. Nimetatud objekti üheks alltöövõtjaks oli OÜ Avicia, kes oli soojuspumba müügilepingu pooleks. Kostjal puudus igasugune põhjus ja huvi müügilepingut enda nimel sõlmida või käendada, kuna puhkekeskus ei kuulunud kostjale. Arve nr 110294 väljastati OÜ-le Avicia, mille OÜ Avicia ka tasus. Teine arve nr 110310 väljastati otse OÜ-le Avicia. 13.01.2012 saatis hageja OÜ-le Avicia meeldetuletuse arve tasumiseks. Samal päeval soovis OÜ Avicia saada lepingut, tellimust ja toodete sertifikaate. Soojuspumba müügileping oli sõlmitud OÜ-ga Avicia, mitte kostjaga ning soojuspumpa ei ole tarnitud kostjale ega temale kuuluvasse puhkemajja. See, et hageja on märkinud pakkumuse saajaks kostja, ei tõenda seda, et kostja eraisikuna oleks hagejaga lepingu sõlminud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27.02.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kelle vahel oli sõlmitud müügileping ja kas kostjal on kohustus tasuda arve nr 110310 summas 4439,04 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud 15.11.2011 arve nr 110294 OÜ-le Avicia (tl 29), mis on viimase poolt tasutud 19.11.2011 (tl 30). 23.11.2011. a on hageja esitanud kaks samasugust arvet nr 110310 (tl 13, 35) summas 4439,04, millest esimene on adresseeritud OÜ Avicia nimele ja teine kostja nimele. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostja OÜ Puhkepesa (endine OÜ Antonella) juhatuse liige ajavahemikul 30.05.2007. a kuni 31.01.2011. a ja osanik ajavahemikul 19.04.2010. a kuni 29.12.2010. a. Volikirjast (tl 53-54) nähtuvalt oli kostja OÜ Antonella esindaja ajavahemikul 28.02.2011. a kuni 28.02.2013. a. Maasoojuspump Buderus paigaldati 22.11.2011. a aadressile Pargi 2, Torma ning kostja, olles OÜ Antonella esindaja, on allkirjastanud garantiitalongi nr 000867 (tl 10-11). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostja OÜ Avicia juhatuse liige ajavahemikul 16.01.2007. a kuni 19.01.2011. a ning osanik ajavahemikul 12.01.2007. a kuni 29.01.2010. a. Nimetatud äriregistri väljatrükkidest nähtub, et kostja oli seotud mõlema äriühinguga. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud sh müüja ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Kuivõrd kostjal oli olemas OÜ Antonella esindajana volitus, oli ta ka õigustatud kaupa vastu võtma. Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale maasoojuspumba kohta küsimusi (tl 6-7) ja hageja on saatnud kostjale müügipakkumise nr 10112011 (tl 8-9) ning kostja on allkirjastanud kauba garantiitalongi, ei tõenda veel, et kostja ostis maasoojuspumba enda nimele. 13.01.2012. a e-kirjast (tl 33) nähtub, et hageja saadab meeldetuletuse arve tasumise kohta OÜ-le Avicia ning alles 26.04.2012. a saadab hageja e-kirja (tl 10) kostjale, kus tunneb huvi arve maksmise kohta ning pakub võimalust arve ümbertegemiseks. Asjaolust, et hageja on esitanud mõlemad arved OÜ-le Avicia, millest esimese arve nr 110294 on OÜ Avicia ka tasunud, nähtub, et hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna
mõistis, et müügilepingupooleks on OÜ Avicia ning arvestades müügieset ja selle paigaldamise protsessi, pidi hageja mõistma, et tegemist on majandus- ja kutsetegevuses toimuva tehinguga, mitte kostja isikliku tehinguga. Tõendeid selle kohta, et kostja ostis maasoojuspumba endale, kuid leppis hagejaga kokku, et arved tehakse OÜ Avicia nimele, kohtule esitatud ei ole. Seega, arvestades poolte vahelist käitumist ja osalemist oma majandus- ja kutsetegevuses, oli kohus seisukohal, et müügileping oli sõlmitud hageja ja OÜ Avicia vahel ning kostjal ei ole kohustust tasuda hageja esitatud arvet summas 4439,04 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Maaküte OÜ esitas 21.03.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) sõlmiti müügileping füüsilise isiku Urbo Vaarmanniga. Vastustaja avaldas isiklikult apellandi kodulehel „Küsi pakkumist“ vormi kaudu soovi maasoojuspumba ostuks. 10.11.2011. a pakkumine tehti samuti Urbo Vaarmanni nimele. Vastustaja ei esitanud pretensioone pärast pakkumise saamist. Seega sõlmiti müügileping apellandi ja vastustaja nimel. Pakkumise küsimise ja lepingu sõlmimise ajal ei olnud vastustaja OÜ Avicia juhatuse liige, seega ei olnud tal 2011. a novembrikuus volitusi OÜ Avicia esindamiseks või äriühingu nimel müügilepingu sõlmimiseks; 2) näitab vastustaja isiklikku nõusolekut müügilepingu sõlmimiseks ka 22.11.2011. a soojuspumba vastuvõtmine garantiitalongiga nr 000867. Garantiitalongi allkirjastas vastustaja isiklikult enda nimel, ei ole tõendatud, et ta oleks tegutsenud OÜ Antonella või OÜ Avicia esindajana. Vastustaja ei ole esitanud volikirja OÜ Antonella esindamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks pidi vastustaja paljasõnalise väite alusel Urbo Vaarmanni garantiitalongi allkirjastamisel käsitlema kui OÜ Antonella esindajat. Kuivõrd garantiitalongi allkirjastas Urbo Vaarmann isiklikult ning apellant ei teadnud ega pidanudki teadma, et Urbo Vaarmann võiks/peaks garantiitalongi allkirjastama kellegi esindajana, siis tuleb tahteavaldust tõlgendada nii nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi – s.o et Urbo Vaarmann allkirjastas garantiitalongi isiklikult enda nimel; 3) oli poolte vahel suuline kokkulepe, et arved soojuspumba eest tehakse OÜ Avicia nimele.
5.Urbo Vaarmann vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis maakohus tõendite põhjal õigesti, et hageja ei sõlminud müügilepingut kostjaga. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ostis maasoojuspumba endale, kuid leppis hagejaga kokku, et arved tehakse OÜ Avicia nimele. OÜ Avicia teostas ehitus- ja remonttöid OÜ-le Antonella kuuluvas puhkemajas, kuhu paigaldati ka hagejalt ostetud maasoojuspump. Kostjal puudus maasoojuspumba omandamise vastu isiklik huvi; 2) on maakohus õigesti leidnud, et kostjal oli esindusõigus OÜ Avicia nimel müügilepingu sõlmimiseks. Ebaõige on apellandi väide, et kostja ei ole esitanud volikirja OÜ Antonella esindamiseks. Kostja esitas 30.06.2013 menetlusdokumendi lisana kohtule volikirja, mille
kohaselt oli kostja volitatud esindama OÜ-d Antonella ja allkirjastama tema nimel dokumente, sh lepinguid alates 28.02.2011 kuni 28.02.2012.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et asjas kuulus kohaldamisele TsÜS § 116 lg 3. Maakohtu põhjendustest ei saa ka üheselt aru, millise äriühingu nimel maakohtu arvates kostja tegutses, kas OÜ Antonella või OÜ Avicia. TsÜS § 116 lg-s 2 on sätestatud käibe selguse ja käibekaitse huvides põhimõte, mille kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isiku, kelle tegevuse eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, poolt vastava majandus- või kutsetegevusega seotud tehingute puhul, et sellised tehingud on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Eraldi tuleb kontrollida, kas tehing on tulenevalt selle sisust ning tegemise asjaoludest seotud teise isiku majandus- või kutsetegevusega. Oluline on, kuidas võis tehingut mõista selle teine pool. Hagejale esitatud tellimusest ei olnud arusaadav ega eeldatav, et kostja tegutses mõne äriühingu nimel, ka kostja saadetud e-kirjade sisust ei tulene tehingu tegemise tahet äriühingu nimel kelle majandus- või kutsetegevuses kostja tegutses.
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalidest nähtub, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist oma nimel ja oma e-maili aadressilt (lk 6). Hageja tegi pakkumise (ofert) kostja nimele ja edasisest kirjavahetusest saab järeldada, et kostja võttis pakkumise esitatud kujul, ilma oluliste muudatusteta (aktsept) oma nimel vastu, kirjutades hagejale: „paistab, et kõik on korras, kas tulete vaatate ennem või paneme töösse“ (lk 44). Ringkonnakohus leiab, et sellega saab lugeda lepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks VÕS § 9 lg 1 mõttes.
9.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tehing tehtud esindaja poolt, kuna kehtiva esinduse eelduseks on 1) esindaja poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemine, 2) selliste tahteavalduste tegemine esindatava nimel ja 3) esindaja tegutsemine esindusõiguse piires. Täidetud ei ole teine eeldus - tehingu tegemine esindatava nimel. Esindamine eeldab, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, s.t tehingut tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei ole võimalik ka selle kehtima hakkamine esindatava suhtes, isegi kui esindatav tehingu heaks kiidab.
Kuna kostja esitas ettepaneku ja tegi aktsepti oma nimel, siis ka juhul kui ta tegutses esindajana, kuid ei avaldanud teisele poolele (hagejale), et ta tegutseb esindajana, siis hakkab esindaja poolt tehtud tehing sõltumata esindusõiguse olemasolust kehtima esindaja ja tehingu teise poole vahelises suhtes, sest sellisel juhul võib eeldada tehingu teise poole tahet teha tehing esindajaga. Ringkonnakohus märgib, et hageja on oma tahet sõlmida leping kostjaga ka selgelt avaldanud.
10.Ringkonnakohus leiab, et lepingu poolte kokkulepped selles osas, kes hagejale tasu maksab, ei vabasta lepingu rikkumise korral kostjat täitmise kohustusest.
11.Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 24.12.2011. a kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 4439,04 eurot ja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1173,67 eurot, ja alates 20.03.2015. a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus esitab järgnevalt selguse mõttes viivise arvestuse, mille hageja oleks pidanud apellatsioonimenetluses ise esitama. Põhivõlgnevuselt 4439,04 eurolt on viivis alates 24.12.2011-31.12.2011 (8,25%) 8 päeva eest 8,03 eurot (4439,04x8,25/100x8/365). Viivis alates 01.01.2012-31.12.2012 (8%) 365 päeva eest on 355,12 eurot. Viivis alates 01.01.2013-14.04.2013 (7,75%) 104 päeva eest on 98,02 eurot. Viivis alates 15.04.2013-30.06.2013 (8,75%) 77 päeva eest on 81,94 eurot. Viivis alates 01.07.2013-31.12.2013 (8,5%) 184 päeva eest on 190,21 eurot. Viivis alates 01.01.201430.06.2014 (8,25%) 181 päeva eest on 181,61 eurot. Viivis alates 01.07.2014-31.12.2014 (8,15%) 184 päeva eest on 182,38 eurot. Viivis alates 01.01.2015 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 19.03.2015 (8,05%) 78 päeva eest on 76,36 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 19.03.2015 a seisuga 8,03 + 355,12 + 98,02 + 81,94 + 190,21 + 181,61 + 182,38 + 76,36, s.o 1173,67 eurot.
12.Kuna hagi tuleb rahuldada, siis jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.