lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-61276/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-61276/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 187 lg 1, 2, 4, 5Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 135 lg 2, 3Osaühingu mõisteTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusÄS § 183RaamatupidamineKarS § 3811

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-61276

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 18. märts 2015 kell 16.00.

Tsiviilasja number

2-14-61276

Tsiviilasi

L M hagi Ü R vastu 7 342 eurot kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post: [email protected]); Kostja: Ü R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: [email protected]).

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2015 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta L M hagi Ü R vastu Viru Maakohtu 29.11.2011 kompromissi kinnitamise määrusega tsiviilasjas 2-09-1513 OÜ-lt Regular Builder L M kasuks välja mõistetud kahju koos menetluskuludega 7 342 eurot Ü R väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista L M menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot.

Ü R kasuks

3.Välja mõista L M Ü R kasuks viivis menetluskuludelt (200 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
KarS § 3851
PankrS § 29 lg 1
PankrS § 42 lg 2
TMS § 46 lg 1Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
VÕS § 104 lg 1Vastutus süü puhul
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 113
4.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (8)

2-14-61276

ASJAOLUD

1.21. novembril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja oli OÜ Regular Builder OÜ (registrikood 11388651) juhatuse liige. Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-09-1513 kinnitati hageja L M ja OÜ Regular Builder vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt OÜ Regular Builder kohustus hüvitama L M tööettevõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju koos menetluskuludega 7 342 eurot.
2.OÜ Regular Builder vabatahtlikult kompromissi ei täitnud, sissenõudja poolt alustatud täitemenetlus lõpetati 20.06.2012 seoses OÜ Regular Builder poolt 11.06.2012 Viru Maakohtule pankrotiavalduse esitamisega. Hageja kaasati võlausaldajana pankrotimenetlusse, kuid tema nõuet osaühingu vara arvelt rahuldada ei olnud võimalik. Pankrotimenetlus lõpetati Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamisel tuvastas kohus, et OÜ-l Regular Builder puudus juba alates 2010.a majandustegevus ja seega oli selle juhatuse liikmel juba 2010.a äriseadustikust tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus.
3.Pankrotihaldur tuvastas pankrotimenetluse käigus, et juhatuse liige on korduvalt võtnud äriühingu arveldusarvelt välja sularaha, mille kulutamise kohta mingeid raamatupidamisdokumente koostatud ei ole, äriühingu raamatupidamine ei olnud korraldatud perioodil 01.07.2007.a kuni 11.06.2012.a viisil, millega oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine osaühingu majandusseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Juhatuse liige hävitas või varjab osaühingu raamatupidamist, mistõttu ei ole võimalik saada tegelikku ülevaadet äriühingu majandusseisundist. Pankrotihalduri avalduse alusel alustati kriminaalmenetlust KarS § 3811 järgi raamatupidamise kohustuse ja KarS § 3851 alusel pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise eest. Viru Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse 24.03.2014. Sissenõudjat kriminaalmenetlusse ei kaasatud ja kriminaalmenetluse lõpetamisest ei teavitatud.
4.Hageja leiab, et kuivõrd OÜ Regular Builder pankrotimenetluses tuvastati juhatuse liikme poolt äriühingu tegevuse juhtimisel ÄS § 183 sätestatud kohustuse mittetäitmine ja pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine, siis ta on äriühingu juhatuse liikmena hoolsuskohustusi rikkunud kogu äriühingu juhtimise aja jooksul ja ka äriühingu seadusliku esindajana kohtus esindamisel kohtuasjas 2-09-1513. Sõlmides 29.11.2011 kohtuliku kompromissi äriühingu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse võtmisega, rikkus kostja hoolsuskohustust sellega, et olles teadlik äriühingu majandustegevuse puudumisest alates 2010.a ja oma kohustusest kuulutada välja äriühingu pankrot, jättis selle tegemata, ei informeerinud tegelikest asjaoludest kahjunõuet arutavat kohut ja võttis äriühingule teadlikult varalise kohustuse, mille tegeliku täitmise kavatsust juhatuse liikmel ei olnud. OÜ Regular Builder pankrotiavalduse esitas kostja alles 12.06.2012.a, pärast seda, kui oli alustatud täitemenetlust kohtumäärusega kinnitatud kompromissi sundtäitmiseks.
5.Hagejal on ÄS § 187 lg 4 tulenev õigus pöörata oma nõue kostja kui OÜ Regular Builder juhatuse liikme vastu, kes on äriühingu juhtimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kostja ei juhtinud OÜ Regular Builder majandustegevust korraliku ettevõtja hoolsusega, ta jättis täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse ja õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Kui pankrotiavaldus oleks esitatud juba 2010.a, oleks tsiviilasjas 2-09-1553 kostjana kaasatud pankrotihaldur ja sissenõudjal oleks juba kohtuliku menetluse käigus samas kohtuasjas olnud õigus esitada kahjutasunõue solidaarselt äriühinguga selle juhatuse liikme vastu. Kuivõrd kostja jättis oma 2 (8)

2-14-61276 kohustuse esitada pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja sõlmis kohtuliku kompromissi 29.11.2011.a olukorras, kus talle pidi teada olema ettevõtte majanduslik seisukord, viis ta sellega eksitusse nii kohtu kui sissenõudja.

6.ÄS § 187 lg 4 kohaselt kahju hüvitamist võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kuivõrd OÜ Regular Builder pankrott jäi välja kuulutamata, siis on hagejal kui pankrotimenetluse võlausaldajal õigus esitada oma nõue juhatuse liikme vastu. Hageja ei saanud oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvelt, kuivõrd osaühingul vara puudus. Hageja leiab, et ÄS § 187 lg 5 analoogia alusel on tal õigus pöörata oma rahuldamata jäänud nõue osaühingu vastu selle juhatuse liikme vastu ka sellisel juhul, kui kriminaalmenetlus tema suhtes on lõpetatud. OÜ Regular Builder võlausaldajana oli hagejal põhinõude 7 342 eurot vastavalt 29.11.2011.a sõlmitud kohtulikule kompromissile, mille hageja palub välja mõista kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

7.02. jaanuaril 2015 esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Hageja ei saa TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 alusel nõuda enda kasuks kahju hüvitamist. ÄS § 187 lg 2 nimetatud osaühingu nõude maksmapaneku eelduseks saab olla vaid juhatuse liikme poolt osaühingu vastu eksisteerivate kohustuste rikkumine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal kui OÜ Regular Builder juhatuse liikmel eksisteeriks äriühingu ees kohustuse rikkumine. ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 alusel saab hageja esitada kahju hüvitamise nõude OÜ Regular Builder kasuks. Kuna OÜ Regular Builder on 02.12.2013 registrist kustutatud, siis ÄS § 187 lg 4 ja 5 alusel ei saa hageja OÜ Regular Builder kasuks kahju hüvitamise nõuet esitada.
8.Hageja väidab, et pankrotimenetluse lõppemisel tuvastas kohus, et OÜ-l Regular Builder puudus juba alates 2010.a majandustegevus ja seega oli selle juhatuse liikmel juba 2010.a äriseadustikust tulenev kohustus esitada osaühingu pankrotiavaldus. Viru Maakohtu 03.10.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-22852 ei sisalda sellist väidet. Kohtumääruse lk 7 kolmandas lõigus on ajutine pankrotihaldur selgelt väljendanud, et võlgniku maksejõuetus ilmnes 2011.a IV kvartalis ning kujunes välja hiljemalt 2012.a I kvartalis. Kuna 2010 ei olnud OÜ Regular Builder pankroti olukorras, siis ei pidanud juhatuse liige ka pankrotiavaldust esitama 2010 majandusaastal.
9.Hagiavalduse lk 2 lõikes 5 on hageja väitnud, et OÜ Regular Builder pankrotimenetluses tuvastati juhatuse liikme poolt äriühingu tegevuse juhtimisel ÄS § 183 rikkumine ja et ta on äriühingu juhatuse liikmena hoolsuskohustusi rikkunud kogu äriühingu juhtimise aja jooksul ning äriühingu seadusliku esindajana kohtus esindamisel kohtuasjas nr 2-09-1513. Tsiviilasjas nr 2-12-22852 on ajutine haldur selgelt väljendanud, et esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Samuti on Viru Ringkonnaprokuratuuri 24.03.2014 määrusega kriminaalasjas nr 13240100790 tõendatud, et kriminaalmenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks toime pannud kuritegu, milles teada kriminaalasjas nr 13240100790 kahtlustati.
10.Hageja heidab kostjale ette, et viimane on Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-1513 sõlminud 29.11.2011 kohtuliku kompromissi ja et kompromissi sõlmimisel on rikkunud hoolsuskohustust, sellega, et olles teadlik äriühingu majandustegevuse puudumisest alates 2010. a, ei informeerinud tegelikest asjaoludest kahjunõuet arutavat kohut ja võttis äriühingule teadlikult varalisi kohustusi, 3 (8)

2-14-61276 mille tegelikku täitmise kohustust juhatuse liikmel ei olnud. Nimetatud väitest on õige ainult see asjaolu, et kostja sõlmis hagejaga tsiviilasjas nr 2-09-1513 kompromissi. Kompromissi sõlmimise ettepaneku esitas hageja Viru Maakohtu 11.11.2011 kohtuistungil. Kostja esitas hagejale 28.11.2011 kompromissettepaneku vastuvõtmise teate, milles teatas hagejale, et äriühingu majandustegevus on peatatud alates 2009 aastast. Kompromiss sõlmiti hageja poolt esitatud tingimustel. Lisaks kostja andis OÜ Regular Builder majanduslikust olukorrast selgitusi ka 29.11.2011. toimunud kohtuistungil, kus hageja poolt koostatud kompromiss allkirjastati. Hageja on tsiviilasja nr 2-09-1513 raames esitanud 29.09.2011 haginõude laiendamise ja solidaarse kostja kaasamise nõude. Nimetatud menetlusdokumendis ja selle lisades andis hageja üksikasjaliku ülevaate OÜ Regular Builder majanduslikust seisundist. Seega on ebaõige hageja väide, et kostja ei ole kompromissi sõlmimisel kohut ja kostjat teavitanud majanduslikust olukorrast.

11.Kostja ei ole tsiviilasjas nr 2-09-1513 kompromissi sõlmimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kui pooled ei oleks kompromissi sõlminud, oleks kohus asjas teinud sisulise lahendi. Seega ei ole kostja ka pahatahtlikult OÜ-le Regular Builder kompromissi sõlmimisega põhjendamatult kohustusi võtnud, kuna kohtulahend oleks äriühingule suuremad kohustused kaasa toonud, kui kompromiss.
12.Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks OÜ Regular Builder juhatuse liikmena esitanud juba 2010 aastal tsiviilasja nr 2-09-1553 menetlemise ajal pankrotiavalduse, siis oleks pankrotihalduril ja sissenõudjal olnud samas asjas õigus esitada kahjunõue solidaarselt äriühinguga selle juhatuse liikme vastu. Kostja ei ole olnud menetlusosaline hageja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-09-1553, hageja esitas tsiviilasja 2-09-1513 raames hagi Ü Re vastu kahju hüvitamise nõudes, mille ta hiljem tagasi võttis.
13.Kostja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.

MENETLUSE KÄIK

14.28. jaanuaril 2015 esitas hageja lepinguline esindaja seisukoha kostja 02.01.2015 vastusele.
15.29.01.2015 e-kirjaga teatas kohus hageja esindajale, et hageja seisukoha esitamiseks määratud tähtaeg lõppes 21.01.2015. Taotlust TsMS § 64 lg 1 esimese lause alusel kohtu määratud tähtaja pikendamiseks ei ole hageja esindaja esitanud ja seda ei saa enam esitada, sest taotlus tuleks esitada enne tähtaja lõppemist.
16.11.02.2015 kohtumäärusega kohus keeldus hageja seisukoha kostja vastusele menetlusse võtmisest.
17.12.02.2015 teatas hageja esindaja, et nõustub asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
18.13.02.2015 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 09.03.2015.
19.Pooled täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole. 4 (8)

2-14-61276

20.09. märtsil 2015 esitas kostja esindaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
23.Viru Maakohtu 29.11.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-1513 kinnitati L M (hageja) ja OÜ Regular Builder (kostja) vahel samal kuupäeval toimunud kohtuistungil saavutatud kompromiss, mille kohaselt OÜ Regular Builder kohustus tasuma L M kokku ümardatult 7 342 eurot, s.h kahjunõue 6 391.16 eurot, 1⁄2 riigilõivu summas 399.45 eurot ja 1⁄2 ekspertiisikulu summas 550 eurot (t. lk 8, 12-14). Hagiavalduse kohaselt hageja nõue kostja OÜ Regular Builder vastu tekkis nende vahel sõlmitud tööettevõtulepingust. Viru Maakohtu 03.10.2012 kohtumäärusega pankrotiasjas 2-1222852 PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetati OÜ Regular Builder pankrotimenetlus raugemisega pankroti välja kuulutamata. Kohtutäitur Raigo Pärs’i 20.06.2012 täitemenetluse peatamise otsuse kohaselt oli tema menetluses sundtäitmisel sissenõudja L M nõue OÜ Regular Builder vastu, täiteasi nr 158/2012/880, mille menetluse täitur TMS § 46 lg 1 p 2 alusel peatas seoses Viru Maakohtu kohtumäärusega pankrotiasjas 2-12-22852 (t. lk. 9). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
24.Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise õiguslikud alused on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5, mille kohaselt alused tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kuna hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist, siis sisuliselt väidab hageja tema nõude näol on tegemist võlaõigusliku nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 sätestab võlasuhte mõistet, mille kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 tulenevalt võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
25.VÕS § 3 punktides 1-5 toodud õiguslikest alustest tulenevat nõuet kostja vastu hagejal ei ole, sest hageja ja kostja vahel ei olnud mingit lepingut sõlmitud ega tehingut tehtud, kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, ta ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud, kostja pole käsundita hageja asja ajanud ega hagejale tasu avalikult lubanud. Hageja nõue, mille ta käesolevas menetluses kostjalt nõuab, on tekkinud hageja ja OÜ Regular Builder vahel sõlmitud lepingust. Kuna hageja töövõtulepingust tulenev nõue koos menetluskuludega summas 7 342 eurot on OÜ Regular Builder poolt täielikult täitmata ja osaühingu pankrotimenetluses ei olnud võimalik nõuet tunnustada ega rahuldada, siis käesolevas menetluses nõuab hageja kostjalt kui äriühingu juhatuse liikmelt äriühingul hageja ees 5 (8)

2-14-61276 tekkinud kohustuse täitmist. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas esineb VÕS § 3 p 6 sätestatud muu seaduslik alus äriühingult välja mõistetud võlgnevuse väljamõistmiseks äriühingu juhatuse liikme vastu hagiavalduse esitamiseks.

26.Äriühingute liigid on sätestatud äriseadustiku (ÄS) 3, mille 1 lõike esimese lause kohaselt äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Regular Builder oli osaühing, kes kui piiratud vastutusega äriühing vastutas oma kohustuste täitmise eest ÄS § 135 lg 3 tulenevalt kogu oma varaga. Nõustuda ei saa hagejaga, et kostja kui juhatuse liige peab vastutama OÜ Regular Builder kohustuste eest, sest kuna ÄS § 135 lg 2 järgi osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, siis ei saa eeldada ka seda, et osaühingu juhatuse liige peab isiklikult vastutama võlausaldajate ees äriühingu kohustusute eest.
27.ÄS § 187 lg 1 alusel juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 asub 20 peatükis, mis reguleerib osaühingu juhtimist. Seega eeldatakse juhatuse liikmelt korraliku ettevõtja hoolsust eelkõige osaühingu suhtes. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. ÄS § 187 lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu 03.03.2014 otsuse 3-2-1-197-13 punkti 14 kohaselt „ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega“.
28.Käesolevas vaidluses ei ole hagejaks äriühing. Kohustus hageja ees on tekkinud äriühingul hageja ja äriühingu vahel sõlmitud töövõtulepingust. Asjas ei ole väidetud, et kostja kui juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse nõutaval viisil täitmise korral ei oleks äriühingul lepingulist kohustust üldse või seda kompromissi kinnitamise määruses toodud ulatuses tekkinud. Seega kohustus, mis tekkis OÜ-l Regular Builder hageja ees, ei tekkinud juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumise või juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise tõttu.
29.Põhjendamatud on hageja väited, et kui pankrotiavaldus oleks esitatud juba 2010.a, oleks tsiviilasjas 2-09-1553 kostjana kaasatud pankrotihaldur ja sissenõudjal oleks juba kohtuliku menetluse käigus samas kohtuasjas olnud õigus esitada kahjutasunõue solidaarselt äriühinguga selle juhatuse liikme vastu. PankrS § 42 lg 2 alusel, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Seega, kui OÜ Regular Builder pankrotiavaldus oleks esitatud ajal, mil kohus hageja hagi osaühingu vastu menetles, oleks kohus jätnud tema nõude osaühingu vastu läbi vaatamata.
30.PankrS § ÄS § 187 lg 4 alusel sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. 6 (8)

2-14-61276 Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hageja nõudeks ei ole kostjalt OÜ Regulaar Builder kasuks kahju hüvitamine. OÜ Regular Builder on äriregistrist kustutatud. Hageja ei ole õigustatud isik ja temal ei oi saa ÄS § 187 lg 4 alusel tekkida õigust äriühingu asemel enda kasuks kahju hüvitamise nõudmiseks. Hageja ja kostja vahel õigussuhte puudumise ja kostjalt hageja kasuks äriühingul hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jäta rahuldamata. Kostjat ei ole võimalik ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 analoogiat kasutades kohustada vastutama hageja ees, sest äriseadustikuga, juhatuse liikmega sõlmitud käsundus- või muu lepinguga põhjalikult ja täpsemalt reguleeritud juhatuse liikme vastutust osaühingu ees ei saa kuidagi laienda kolmandatele isikutele. Menetluskulud

31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
33.Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
34.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Käesolevas asjas esindas kostjat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja. Kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (t. lk. 46-49, sisuliselt 3 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 2 tundi (3 lk x 0,667 t).
36.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele käibemaks ei lisandu, mis on mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 200 eurot (2 x 100). 7 (8)

2-14-61276

37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval