Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

1(3)

Tsiviilasi nr: 2-15-2821 Asjaolud 22.01.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-793 kohtumääruse, millega määras hagi tagamise korras seada kinnisasjale registriosa numbriga 23406401 esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 45 000 eurot. Viivitamatult täitmisele kuuluva määruse toimetas kohus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi kinnistamisasjas nr 4836201550 29.01.2015 kandemääruse nr:120332015, millega jättis eelnimetatud kohtumääruses sisalduva kinnistamisavalduse kohtuliku hüpoteegi sisse kandmiseks rahuldamata. Maakohus lähtus sellest, et, kinnistusregistriosa number 23406401 III jakku on 03.07.2009 kantud ja 02.12.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.12.2014 keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Hille Kudu, osaühing Arcadia (registrikood 10059425) kasuks ning asjaõigusseaduse §-st 63 lg 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 g 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kandemäärus toimetati määruskaebuse esitajale kätte 30.01.2015.a. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes leiab, et maakohus on määrust tehes rikkunud ja ebaõigesti kohaldanud kandemääruse alusena märgitud sätteid, sest Eesti õiguskorras kehtiv kohtulik käsutuskeeld ei ole absoluutne ega keela seetõttu selle järgi õigustatud isiku kasuks muude käsutuste tegemist. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kandemääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Asja materjalidest nähtub, et kinnistusregistriosa number 23406401 III jakku on 03.07.2009 kantud ja 02.12.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.12.2014 keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Hille Kudu, osaühing Arcadia (registrikood 10059425) kasuks. Seega on keelumärkest puudutatud isikuks lisaks avaldajale ka kohtutäitur. Kinnistusraamatuseaduse § 34.1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistamismenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kinnistusraamatupidaja kannete tegemisel lähtuma kinnistusraamatuseaduses sätestatust.

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-15-2821 Seega, kui keelumärge on kantud ka kohtutäituri kasuks, on kinnistusraamatu pidaja kannete tegemisel kohustatud lähtuma kõigi kandest puudutatud isikute (sh kohtutäituri) õigustest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-10 (p. 24) tunnustanud TMS § 142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral võimalust TsMS § 378 lg 6 alusel analoogiat kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul. Riigikohtu lahendis 3-2-1-167-10 (p.11) on selgitatud, et kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisega riivataks ka keelumärke järgi õigustatud kohtutäituri õigusi, mistõttu kohtulik hüpoteek on tuginedes kinnistusraamatu seaduse § 34.1 lg 1 võimalik sisse kanda kohtutäituri nõusoleku korral. Täiendavalt on Riigikohus eelviidatud lahendis (millisele lahendile viitab ka avaldaja ise), selgitanud (p. 14), et kohtutäituri kui keelumärkega õigustatud isiku positsioon tuleneb täitemenetluse eripäradest (TMS kohaselt tehakse ja kustutatakse keelumärge täituri avalduse alusel), mistõttu on õigustatud kohtutäituri tasu ja kulude hüvitamine tagada kohtutäituri nähtavaks tegemisega keelumärkes. Viidatud kohtulahendis (p.13) on Riigikohus väljendanud arvamust, et kohtunikuabi oleks enne kinnistamisavalduse rahuldamata jätmist pidanud võimaldama avaldajale esitada kohtutäituri nõusolek kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks, märkides samas täiendavalt, et kohtunikuabi poolt puuduste kõrvaldamise mittevõimaldamine ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks, kuna avaldajal on võimalik esitada kinnistamisavaldus uuesti koos kohtutäituri nõusolekuga kande tegemiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kohtunikabi oleks asjas nõudnud kohtutäituri nõusoleku esitamist või andnud tähtaja kinnistamisavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud põhjusi, miks ei ole olnud võimalik esitada kohtutäituri nõusolekut ega ka esitanud taotlust tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning märgib täiendavalt, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võiks määruskaebuse esitaja kaaluda kinnistamisavalduse uuesti esitamist täiendavalt koos kohtutäituri nõusolekuga kohtuliku hüpoteegi sisse kandmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.