OÜ Aktiva Finants hagi Patrick Mürk vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2761,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151, Tallinn, Harjumaa. Hageja esindaja: [email protected]
• Menetlus
Kadri
Timuska;
e-post
Kostja: Patrick Mürk; isikukood 38911232713, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Patrick Mürk vastu liitumislepingute nr 1824569, 1824586 ja 1964830 ning järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 1824592 ja 2001488 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Patrick Mürgilt (Mürk) (isikukood 38911232713) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja:
2.1.põhivõlg summas 1189 (ükstuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 20 senti (sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse tasu summas 255 eurot ja 44 senti ja järelmaks summas 933 eurot ja 76 senti);
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis kuni 30. märtsini 2014 summas 304 (kolmsada neli) eurot ja 89 senti;
2.3.viivis 0,15% päevas väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (255 eurot 44 senti) alates 31. märtsist 2014 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu summas 255 eurot ja 44 senti tasumise kohustuse täitmiseni ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järelmaksult (933 eurot ja 76) alates 31. märtsist 2014 kuni järelmaksu 933 eurot ja 76 senti tasumise kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 381 eurot ja 17 senti. Lk 1 / 8
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ja järelmaksu summade tasumisega viivitamiselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivisemäära ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Patrick Mürgilt (Mürk) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 210 (kakssada kümme) eurot ja 80 senti.
8.Mõista Patrick Mürgilt (Mürk) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskohta. Kohtule teadaolevatel aadressidel kostja ei ela. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 19. detsembri 2014 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Lk 2 / 8
Ametlikud Teadaanded 19. detsembril 2014. Hageja 27. jaanuaril 2015 kohtule esitatud hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud Tartu Maakohtu 3. veebruari 2015 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 3. veebruaril 2015. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja hagiavalduse täienduse kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 5. jaanuaril 2015 ja 18. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Patrick Mürk 20. juunil 2012 liitumislepingud nr 1824569 ja 1824586 ning liitumislepingute lisadena vastavalt järelmaksuga vara müügilepingud nr 1824577 ja 1824592. Elisa Eesti AS ja Patrick Mürk sõlmisid 22. augustil 2012 liitumislepingu nr 1964830 ja 8. septembril 2012 liitumislepingu nr 1964830 lisana järelmaksuga vara müügilepingu nr 2001488. Nimetatud lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest ning kauba ostuhinna vastavalt järelmaksugraafikule. Intressi kostja tasuma ei pidanud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 1380,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 999,76 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni summani 381,17 eurot. Hageja põhinõue hõlmab telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu 171,78 eurot, järelmaksuvõlgnevust 933,76 eurot, kuutasu 83,66 eurot ja käsitlustasu 191,73 eurot (tl 99).
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 27. novembril 2012 kostjaga sõlmitud liitumislepingud üles ning loovutas 6. detsembril 2013 liitumislepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu, kuutasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas, so kokku 1189,20 eurot muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
8.Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingute lisade järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõigetest 5 ja 6. Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu iga nimetatud lepingu alusel summas 63,91 eurot, kokku seega 191,73 eurot (tl-d 23 ja 99). Järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõige 5 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist (tl-d 31, 36 ja 41). Järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõige 6 näeb ette, et kliendi poolt järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel on Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara Lk 3 / 8
eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 63,91 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
9.Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise ning järelmaksu summade tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lõike 5 alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega. Kuivõrd käsitlustasu maksmise kohustus tekib liitumislepingute lõike 6 alusel ka juhul, kui kostja rikub järelmaksu summade tagastamise kohustust, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku järelmaksu summasid tähtaegselt tagastama, st tegemist on samuti olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
10.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingute lisaks olevatest järelmaksuga vara müügilepingutest nr 1824577, 2001488 ja 1824592 ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
Lk 4 / 8
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
13.Järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõiketest 5 tulenev leppetrahvi nõue on 63,91 eurot iga lepingu kohta. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina järelmaksuga vara müügilepingute lõigetes 5 välja toodud katta Elisa Eesti ASle liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt kõik kolm liitumislepingut üles öeldud, tuleb võrrelda iga lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi vastava liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91 euro. Näiteks käsitletavate lepingute puhul oli fikseeritud kuutasu 5,92 - 8 eurot (vt nt tl-d 47 ja 99). Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma ca aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le kõigi kolme liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõikes 5 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning leppetrahvi kostjalt väljamõistmine sel alusel ei ole õiguslikult põhjendatud.
14.Liitumislepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Käesolevas asjas on viivisenõude puhul tegemist hageja tüüptingimustes sätestatud õiguskaitsevahendiga, mis on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust tasuda osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest, tagastada järelmaksu summad ning maksta käsitlustasu ehk leppetrahvi.
15.Kohus leiab, et hageja viivisenõue telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Seda põhjusel, et hageja nõutud viivisemäär vastab elektroonilise side seaduse (ESS) § 98 lg-s 6 ette nähtud viivisemäärale, mis on ette nähtud puhuks, kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult ja viivitanud sellega seoses sideteenuse tasu maksmisega. ESS § 98 lg 6 on kohtu hinnangul sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest viivise nõudmisel erinormiks mh VÕS § 42 lg 3 p 5 suhtes, mistõttu sideteenuse tasu maksmisega viivitamisel ESS § 98 lg-s 6 sätestatud määras viivise nõudmisel, ei saa pidada viivisemäära, isegi kui see on tüüptingimustes kokku lepitud, VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kõrgeks. Eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest 200,70 eurot ning alates hagi esitamisest kuni
Lk 5 / 8
telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (255,44 eurot).
16.Kohus leiab, et hageja viivise nõue järelmaksu summade tagastamisega viivitamise eest on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud ning et järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõikest 6 tulenev hageja leppetrahvi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd praeguses asjas on järelmaksu summade tasumisega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes lisaks viivisele ette nähtud ka leppetrahvi tasumise kohustus, siis tuleb neid VÕS § 42 lg 3 p 5 kontrollimisel käsitleda koos. Järelmaksu summade tasumisega viivitamise korral kohalduv viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ning leppetrahv on lepingu nr 1824577 puhul ligikaudu 44% järelmaksu summast, lepingu nr 2001488 puhul ligikaudu 18% järelmaksu summast ja lepingu nr 1824592 puhul ligikaudu 13% järelmaksu summast.
17.Arvestades, et elektroonilise side seadus sätestab võlaõigusseaduse suhtes eriregulatsiooni ainult sideteenuse osutamise lepingute osas, ei ole ESS § 98 lg-st 6 tulenev sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest ette nähtud viivise määr kohaldatav müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise puhul. Kuna seadusandja ei ole ostuhinna tasumisega viivitamise eest tasumisele kuuluva viivise määra osas sätestanud eriregulatsiooni ning käesoleval juhul on ostuhinna tasumisega viivitamise eest lisaks viivisele ette nähtud ka leppetrahvi maksmise kohustus, siis tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata, kas tüüptingimuse kasutajale ostuhinna tasumisega viivitamisest eeldatavasti tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise ja leppetrahvi nõude summaga, ning kas ka väiksem viivisemäär ja leppetrahv oleksid olnud piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku ostuhinda õigel ajal tasuma.
18.Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 67,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale järelmaksu summade tagastamise viivitamise tõttu tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise ja leppetrahvi nõude suurusega.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär ega leppetrahv põhjendatud ka arvestades viivise ja leppetrahvi teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivise määr ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivise määra, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Sellele lisandub ka leppetrahv, mis juba iseenesest ületab iga lepingu puhul aastast seadusejärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes järelmaksu summade tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ning leppetrahv ebavajalikult suur ka viivise ja leppetrahvi teisese eesmärgi saavutamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimused, mis sätestavad leppetrahvi määraks lepingu nr 1824577 puhul ligikaudu 44% järelmaksu summast, lepingu nr 2001488 puhul ligikaudu 18% järelmaksu summast ja lepingu nr 1824592 puhul ligikaudu 13% järelmaksu summast, koostoimes tingimustega, mis sätestavad järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise määraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt Lk 6 / 8
tühised tüüptingimused. Järelmaksuga vara müügilepingute nr 1824577, 2001488 ja 1824592 lõikest 6 tulenev hageja leppetrahvi nõue ei ole seega õiguslikult põhjendatud. Järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Seega tuleb kostjalt nimetatud kohustuse rikkumise eest nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagist võib järeldada, et hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Seadusjärgne viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni on arvest nr 2005189837 tulenevalt 3,61 eurot, arvest nr 2005362896 tulenevalt 5,12 eurot, arvest nr 2005556063 tulenevalt 4,81 eurot ja arvest nr 2005741275 tulenevalt 90,65 eurot, kokku 104,19 eurot.
21.Kohus leiab, et hageja viivise nõue leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ei ole õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 62% ulatuses.
23.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 914,12 eurot, sh riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulu summas 639,12 eurot. Hageja poolt kohtule 27.01.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamist ja saatmist, hagiavalduse koostamist ning kohtule esitamist ja hagiavalduse täpsustuse koostamist ja esitamist, ajakulu kokku 5 tundi ja 30 minutit. Hageja esindajakulu summas 639,12 eurot sisaldab käibemaksu. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
24.Kuivõrd Tartu Maakohtu 3. detsembri 2014. a määruse alusel on hagejale käesolevas tsiviilasjas tagastatud hagiavalduse esitamiselt enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot, siis on kostjalt hageja kasuks põhjendatud välja mõista hagiavalduselt reaalselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot.
25.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 106,52 euro, ulatuses.
26.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude koosseis ilmselgelt ebausaldusväärne. Seda näitab asjaolu, et menetluskulude suurus kattub nii menetluskulude nimekirjas (tl 100) kui ka hagis (tl 25), hoolimata sellest, et menetluskulude nimekirjas on kulude koosseisus toodud välja ka hagi täpsustuse koostamine, mida hagi esitamise ajal ei olnud veel tehtud. See asjaolu viitab sellele, et menetluskulude koosseisus toodud ajakulu ja tunnitasu numbrid ei vasta tegelikkusele, vaid hageja on need lihtsalt välja mõelnud kohtule esitamiseks.
27.Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluses kantud Lk 7 / 8
menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise eest on põhjendatud seega summas 20 eurot.
28.Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, samuti sarnastes asjades (nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses 95 eurot.
29.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 340 eurot (225 + 95 + 20). Kohus jätab hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 210 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Lk 8 / 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.