2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja XXX KORTERIÜHISTU kasuks menetluskulu summas 1 257,21 (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse eurot, 21 senti) eurot (lepingulise esindaja tasu ja kulud).
3.Jätta rahuldamata
XXXKORTERIÜHISTU
avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 28 (kahekümne kaheksa) euro ulatuses.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohtu 27.02.2014 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 otsusega jättis kohus Harju Maakohtu 27.02.2014 otsuse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
Riigikohtu 01.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
Kostja lepinguline esindaja esitas 14.10.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 1 285,21 eurot, mis seisneb õigusabikuludes.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 18.10.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus hagejale kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis hagejale õiguse esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväited 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepinguline esindaja esitas 24.10.2014 kohtule vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.
Hageja on kostja liige, kuid kostja on Eesti Korteriühistute Liidu liige. Seega kostja juhatus ja liikmed peavad oma tegevuses juhinduma Eesti Korteriühistute Liidu põhikirjast. Põhikirja punkt 43 kohaselt on Eesti Korteriühistute Liidu liikme varaliseks kohustuseks muuhulgas liikmemaksu tasumine kord kalendriaasta jooksul. Liikmemaksu tasub iga kuu vastavalt kostja esitatud arvetele.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas XXX menetluskulude nõue on vastuolus tema enda poolt allkirjastatud Eesti Korteriühistute Liidu põhikirjaga, mille kohaselt peavad liikmed tasuma ainult liikmemaksu. Muid makseid saab kehtestada ainult Liidupäev. Liidupäev ei ole muid makseid ega tasusid liikmetele kehtestanud.
Nõutavad 2013.a kulutused on kandnud kostja, kuna 2014.a kostja üldkoosolek on juba 2013.a majandusaasta aruande kinnitatud ja nimetatud aruande sisuks olid hageja kviitungid ja 2013.a arved.
Kui kohus arvab, et kostja peab oma ebaseadusliku tegevuse eest saama topelttasu, palub hageja Eesti Korteriühistute Liidu esindajal nõudele juurde lisada kostja ja Eesti Korteriühistute Liidu vahelise teenuse osutamise lepingu, ning menetluskulude nimekirjaga esitatud arvete originaaleksemplarid.
Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
10.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne, samuti on tähtaegselt esitatud hageja vastuväited menetluskulude osas.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
13.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvete kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi tunnitasu määradega 54 eurot, 56 eurot ning 90 eurot (arvestatuna koos arvetelt nähtuva soodustusega). Kõrgeim määr on istungitel osaletud aja eest. Hageja ei ole tunnitasu määrasid vaidlustanud. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul
pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-21-115-13 p 25). Kohtu arvates ei ületa selline tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus peab kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 54-90 eurot.
15.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole arvestanud menetluskulusid koos käibemaksuga. Seega ei mõista kohus välja menetluskuludelt käibemaksu.
16.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja menetluskulude nimekirjaga, hageja vastuväidetega ning kohtutoimikuga, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku 1 285,21 euro ulatuses, millest lepingulise esindaja tasu on 1 279 eurot, paljundus 3,46 eurot ja kiirköitja kohtumaterjalide köitmiseks 2,75 eurot.
18.Hageja on sisuliselt esitanud vastuväiteks selle, et tema on tasunud liikmemaksu, muid makseid ei ole Eesti Korteriühistute Liidu Liidupäev kehtestanud, seega on menetluskulude nõue vastuolus Eesti Korteriühistute Liidu põhikirjaga. Lisaks tugineb hageja sellele, et 2013.a kulutused on kostja poolt juba kantud. Hageja arvates tuleks esitada ka kostja ja Eesti Korteriühistute Liidu vahelise teenuse osutamise leping ning õigusabiarvete originaalid. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited ei mõjuta menetluskulude väljamõistmist, kuna konkreetsete menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas hageja vastuväiteid ei esitanud. Muude seisukohtade osas märgib kohus järgmist. Eesti Korteriühistute Liidu põhikiri ei laiene hagejale, kuna Eesti Korteriühistute Liidu liikmeks saavad olla vaid korteri- ja hooneühistud või muud seadusega lubatud ja elamute majandamiseks koondunud kodanike ja organisatsioonide ühendused – hageja on kostja liikmeks. Liikmemaks on eelkõige sellist tüüpi maks, mida kogutakse eesmärgiga kasutada seda kõikide liikmete hüvanguks. Kui kostja liikmed tasuvad kostjale liikmemaksu, siis ei teeni selle summa arvelt ühe liikme hagi tõttu tekkinud menetluskulude kandmine kõigi liikmete kollektiivseid huve. Kostja teised liikmed ei pea vastutama hageja kohustuste eest. Asjakohane ei ole ka väide selle kohta, et 2013.a kulutused on juba kostja poolt kantud. Menetluskulude väljamõistmine ei sõltu sellest, kas kulud on esindajale tasutud või mitte. Hageja taotluse, et esitataks kostja ja Eesti Korteriühistute Liidu vahelise teenuse osutamise leping ning õigusabiarvete originaalid, jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, mida nende dokumentide esitamine muudaks. Menetluses kostjat esindanud isikul oli esindusõigus volikirjast tulenevalt, seega ei näe kohus probleemi esindusõiguses. Kohus ei kahtle ka õigusabikulude arvete koopiate autentsuses.
19.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja tasu põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude avalduse ja kohtutoimiku alusel.
20.Kostja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks on kuludokumentide kohaselt olnud hagimaterjalidega tutvumine, konsultatsioonid kliendiga ning hagile vastuse koostamine
(kokku 6 tundi); kohtuistungiks valmistumine (1,5 tundi) ja 24.10.2013 istungil osalemine (1,5 tundi); hageja 24.11.2013 menetlusdokumentidega tutvumine, sellele vastuse koostamine ja konsultatsioonid kliendiga (kokku 4,5 tundi); apellatsioonkaebuse materjalidega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja konsultatsioonid kliendiga (kokku 4 tundi); kohtuistungiks valmistumine (3 tundi) ja istungil osalemine (1 tund); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi). Kohus ei nõustu kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (IV kd, 83-94) koostamise toiminguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise toimingu näol tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga. Kohtu hinnangul on ülejäänud teostatud toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega. Menetlusdokumentidega tutvumisele, dokumentide koostamisele, kliendiga konsulteerimisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ning neil osalemisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
21.Seega kujuneb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 21,5 tundi (6 + 1,5 + 1,5 + 4,5 + 4 + 3 + 1). Sellest 2,5 tundi kuulub arvestamisele tunnitasuga 90 eurot ning 19 tundi tunnitasuga 54 eurot. Sellise ajakulu ning tunnitasude alusel kujuneb kostja lepingulise esindaja tasuks 1 251 eurot (90 eurot/tund x 2,5 tundi + 54 eurot/tund x 19 tundi).
22.Kostja on taotlenud hagejalt välja mõista ka hüvitis tehtud kulutuste eest koopiate tegemisele (3,46 eurot) ning kiirköitjale kohtumaterjalide köitmiseks (2,75 eurot). Kulud on konkreetselt välja toodud, samuti tõendatud, mis võimaldab nende põhjendatust kontrollida. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Hagimaterjalid ning menetlusse võtmise määrus on hagejale edastatud paberkandjal, seega on paljunduse kulu põhjendatud. Samuti on mõistlik kulutus kiirköitjale. Kulude suurus 6,21 eurot ei ole ebamõistlik.
23.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 1 257,21 eurot (1 251 eurot + 6,21 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 28 euro (1 285,21 eurot –1 257,21 eurot) ulatuses. Lõppsätted
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
25.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.