Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lk 2 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 18/ Placet Group OÜ (edaspidi: hageja) esitas 12.05.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R V (edaspidi: võlgnik või kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Eeltoodust tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 16.07.2014 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 17.07.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu. Määruse sai avaldaja kätte 04.08.2014.

lk 3 14.08.2013 (vt. Lisa 4) . Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.2. Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud laenulepingu nr 31002130250 üldtingimustes ja selle lisas I. (Lisa 2). Kuid kostja ei täitnud laenulepinguga nr 31002130250 endale võetud kohustusi ning jättis laenu ja intressid kokkulepitud ulatuses graafikujärgsetel tähtaegadel tagastamata. Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi, edastas laenuandja kostjale meeldetuletusi sms-de ja e-posti teel alates oktoobrist 2013. Järgmine meeldetuletus saadeti kostjale 08.11.2013 AS-i Eesti Post (praegu Omniva AS) vahendusel (Lisa 5). Sellele järgnevalt kostja teostas 14.11.2013 makse summas 294,46 eurot. See oli ka viimane kostja poolt teostatud makse lepingu nr 31002130250 täitmiseks. 11.02.2014 saatis hageja kostjale meeldetuletuse II, kus olid näidatud ka sissenõutavad summad (Lisa 6). Meeldetuletuste I ja II saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.2. kokkulepitud hinnakirja järgne tasu 12 + 12 eurot. Hinnakiri (Lisa 7) sätestab meeldetuletuskirjade I, II ja III saatmise eest tasu 12+12+20 eurot. Kolmanda kirjaliku meeldetuletusega 11.03.2014 teatas hageja kostjale, et laenulepingust ja selle üldtingimustest nr 31002130250 tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le (lisa 8). Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1., on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Hageja lisas väljavõtte kostja poolt teostatud osamaksete, kogusummas 415,54 eurot, jagunemise kohta: Kuupäev Osamakse 1 13 Intress Viivis september 2013 11.20 11.20Lepingutasu 2 13 september 2013 109.88109.88 73.35 73.35 36.53 36.53 0.00 0.00 3 13 oktoober 2013 157.64157.64 81.34 81.34 39.74 39.7433.6433.64 4 8 november 2013 1.50 1.50SMS 5 8 november 2013 12.00 12.00I meeldetuletus. 6 12 november 2013 123.32123.32 89.33 89.33 31.75 31.75 2.24 2.24

12 detsember 153.56 0.00 97.32 0.00 23.76 0.00 0.00

8 27 detsember 2013 1.50 0.00SMS 9 30 detsember 2013 1.50 0.00E-MAIL 10 11 jaanuar 2014 143.48 0.00 105.31 0.00 15.77 0.00 0.00 11 14 jaanuar 2014 1.50 0.00E-MAIL

lk 4 12 21 jaanuar 2014 1.50 0.00SMS 13 29 jaanuar 2014 1.50 0.00E-MAIL 14 5 veebruar 2014 1.50 0.00SMS 15 10 veebruar 2014 1.50 0.00E-MAIL 16 10 veebruar 2014 128.55 0.00 113.35 0.00 7,73 0.00 17 11 veebruar 2014 12.00 0.00II meeldetuletus. 18 26 veebruar 2014 0.00 0.00

11 märts 2014 20.00 0.00III meeldetuletus. 0.0 0.00 Kokku 883.63415.54 560.00 244.02 155.28 108.02 Osamaksete tabelist nähtub, et põhiosa makseid on tehtud 244,02 euro ulatuses, intressi tasumiseks 108,02 eurot. Tabelist nähtub ka, palju on tasutud kokkulepitud lepingutasu, viivist maksetega viivitamise eest ja menetlustasusid. Maha ei ole arvestatud Meeldetuletuste II ja III hinnakirjajärgne teenustasu 32.- eurot (12+20 eurot), mis on käesoleval ajal sissenõutavaks muutunud. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt tagastamisele kuuluv põhiosa on seega 315,98 eurot (560 eurot-244,02 eurot) ja intressid 47,26 eurot (155,28 – 108,02 eurot).

0.00

35.88

lk 5 Sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa

315,98 EUR

315,98 EUR

Viivitatud päevi 11.02.2014-30.06.2014 140 päeva 01.07.2014 – 05.08.2014 36 päeva

KOKKU

Viivis 315,98 x 8,25% x 140 /365

10,00 EUR

315,98 x 8,15 x 36/365

2,54 EUR

12,54 EUR

Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.08.2014.a sissenõutava viivise suurus on 12,54 eurot. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 315,98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 06.08.2014 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude katmiseks kostja poolt, põhjendatud ja õiglane. TsMS § 144 p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud ja samas TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. TsMS § 162 lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et kostja ise oma käitumisega on põhjustanud hageja hagiga kohtusse pöördumise on põhjendatud hageja nõue kohtuväliste menetluskulude hüvitamiseks kostja poolt. Käesoleva hagi hinnaks on 433,53 eurot, s.h võlgnevuse põhiosa 315,98 eurot, intress 47,26 eurot, menetlustasud 32.- eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 12,54 eurot ja ühe aasta lisanduvad viivised 25,75 eurot. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud, väites et ta ei ole kellelegi võlgu. Antud juhul lõpetas Placet Group OÜ ühepoolselt lepingu ja kohustused. Kohtukulud peab kandma hageja. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kostja väitel on temal nõue hageja vastu 20 000 eurot ja palub selle välja mõista. Kohtuistungil kostja möönis, et ta on saanud hagejalt laenu 560 eurot ja et see kajastub pangakontol, samuti seda et ta ei ole laenu täielikult tagastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa see summat, mis vastab 4 000 eurole.

lk 6

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 14. 08. 2013 sõlmisid hageja Placet Group OÜ ja kostja R V kiirlaenulepingu nr 31002130250, millega kostja sai laenu 560 /t.l. 22-27/. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr 31002130250 üldtingimustes ja selle Lisades. Vastavalt maksegraafikule /t.l. 23/ kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 10. 02. 2014.a. Laenulepingu üldtingimuste p-st 4 kohaselt kohustus laenusaaja saadud laenu ja intressid tagastama vastavalt graafikule. Laenusaajana oli kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 7.1 oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 5, 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 7.2 sätestatust. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Kostja on tasunud vaid kaks osamakset, kokku on tagastatud põhivõlga 244,02 eurot ja makstud intressi tasumiseks 108,02. Seega tagastamata laen 315,98 eurot ja intressid 47,26 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 433,53 eurot s.h. so laenu põhiosa 315,98 eurot, intresse 47,26 eurot ja laenu sissenõudekulusid 32 €, samuti seadusjärgset viivist 12,54 eurot lisandub aasta viivis 25,75 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud, esindaja sõidukulud kohtuistungile). Asjas on tõendatud, et 14. 08. 2013 sõlmiti SMS kiirlaenuleping ja hageja kandis kostja pangakontole üle laenusumma 560 eurot. Kuna kostja on ka varasemalt hagejalt laenu saanud , siis toimus tema isikusamasuse tuvastamine juba 13.07.2012 Kuressaare Postkontoris /t.l. 27/. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja pidi 14. 08. 2013 lepingu sõlmimisel aru saama, et tegemist on laenulepinguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et keegi oleks sundinud teda krediiti võtma. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et kostja sõlmis hagejaga SMS kiirlaenulepingu tulenevalt enda erakorralisest vajadusest või sõltuvussuhtest. Eeltoodust tulenevalt on kohus ka seisukohal, et kostja ei olnud SMS kiirlaenulepingut sõlmides kogenematu, kuna ta oli ka varasemalt hagejalt analoogse laenu saanud. Kostja ei ole ka ise esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja kogenematus SMS kiirlaenulepingu sõlmimisel. Kostja on käinud enne laenulepingu sõlmimist isikut tuvastamas, andes selle kohta oma allkirja. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud SMS kiirlaenuleping ei ole tühine TsÜS § 86 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

lk 7 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtuvalt hagejaga sõlmitud SMS kiirlaenulepingust sai kostja laenu summas 560 eurot ning ei ole seda täielikult tasunud, väites, et kuna tegu on venelaste firmaga, siis ei ole vaja tagasi maksta. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 315,98 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 47,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 12,54 eurot. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks on 12,54 eurot (sh juuli 2014). Kohus on seisukohal, et intressinõue 12,54 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjalt ka laenu sissenõudmisega tekkinud kulusid summas 32 eurot, millisele nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastavalt SMS kiirlaenulepingu p-le 9.3 kohustus kostja tasuma võla menetlemisega seostud teenustasu, juhul kui ta ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu sissenõudekulud 32 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras, mitte vastavalt lepingus kokkulepitule. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 12,54 eurot. Kostja ei ole palunud viivist VÕS § 162 alusel vähendada või jätta viivis välja mõistmata. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendatud hageja poolt taotletuna. Samadel asjaoludel on põhjendatud TsMS §-s 367 sätestatud viivisenõue. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg-st 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab antud juhul menetluskulud kostja.

lk 8 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 €, õigusabikulud summas 90 eurot ja esindaja sõidukulud kohtuistungile (Tallinn-Kuressaare lennupilet 31.30 €). Kohus peab hageja kulusid põhjendatuks ja võtab hageja esindaja sõidukulude kostjalt väljamõistmisel arvesse asjaolu, et kohtuistungit asjas taotles kostja, mitte hageja, kelle esindaja sõitis selleks kohale Tallinnast.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.