Hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk, kostja XXX, kostja lepinguline esindaja advokaat Valeriy Gimaev.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX võlgnevus 7938,15 eurot (seitse tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa eurot ja 15 senti) XXX kasuks.
3.Välja mõista XXX alates 25.11.2014 TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (7938,15 eurot) kuni põhinõude täitmiseni XXX kasuks. Menetluskulud
5.Mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud 1314 (üks tuhat kolmsada neliteist) eurot.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1314 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas ja pidi tasuma hagejale sissenõutavaks muutunud võla osamaksetena igakuiselt 150 eurot kuus alates oktoobrist 2012. Kokku pidi kostja hagejale tasuma 64 osamakset. Kostja on kokkuleppe digitaalselt allkirjastanud 06.07.2012, kuid ei ole tasunud mitte ühtegi osamakset.
2.11.11.2014 peale pikaajalisi läbirääkimisi andis hageja kostjale täiendava tähtaja sissenõutavaks muutunud maksete tasumiseks hiljemalt 21.11.2014 koos hoiatusega kokkulepe üles öelda. 18.11.2014 aset leidnud kohtumisel hageja esindajatega tunnistas kostja võlgnevuse olemasolu ja arvas, et hakkab võlgnevust likvideerima kümne kuu pärast, kuid keeldus oma lubaduse kinnitust kirjalikult vormistamast.
3.Täiendava tähtaja jooksul võlgnik omapoolset kohustust ei täitnud ning kokkulepe on üles öeldud arvates 22.11.2014. Hageja nõuded kostja vastu on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. 24.11.2014 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse, millega teostas tasaarvestuse.
4.Lisaks on hagejal tekkinud advokaaditasudena täiendavad kulutused võlgnevuse kohtuvälisel väljanõudmisel, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kooskõlas VÕS § 128 lg-ga 3. Hageja esindajal on kulunud kohtuvälisele nõuete esitamisele 1 töötund ja 55 minutit (teenuse maksumus koos käibemaksuga on 253 eurot), mille eest hageja on tasunud ettemaksu. Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ja hageja vahel sõlmitud advokaadilepingu kohaselt on advokaadibüroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.24.11.2014 seisuga on hageja nõuded kostja vastu järgmised: kostja poolt 06.07.2012 allkirjastanud võlatunnistusest tulenev põhivõlg summas 9586,75 eurot, avaldaja esindaja kulud 253 eurot, 24.11.2014 sissenõutavaks muutunud viivis summas 335,31 eurot.
6.Hageja tasaarvestab osaliselt oma nõuded kostja vastu järgnevalt: VÕS § 128 lg 3 alusel tekkinud nõude summas 253 eurot täies ulatuses, viivised summas 335,31 eurot täies
ulatuses, 06.07.2012 allkirjastanud võlatunnistusest tulenev põhivõla osaliselt summas 1648,6 eurot. Seega arvates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest ei eksisteeri enam kostja õppelaenulepingu nr XXX täitmisest tulenevat nõuet hageja vastu summas 2236,91 eurot ja kostja võlgneb hagejale 06.07.2012 allkirjastanud võlatunnistusest tulenevalt põhivõlana 7938,15 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest TsMS § 367 alusel kuni summa täieliku hüvitamiseni.
8.Pooltel vahel puudub vaidlus, et kostja on andnud võlatunnistuse. Kostja on seisukohal, et tegemist on tühise võlatunnistusega, kuna see on pärandvara jagamise lepingu tunnustega kokkulepe. 07.08.2007 kehtinud pärimisseaduse § 145 lg 1 kohaselt, kui jagatava pärandvara hulka kuulub kinnisasi, tuleb pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, arvestades, et kostja poolt antud võlatunnistus ei ole notariaalne, on kostja hinnangul ka võlatunnistus tühine. Hageja on seisukohal, et kostja arvamus võlatunnistuse tühisuse osas on väär. Nimelt on poolte kokkulepe sõlmitud väljaspool pärimismenetlust. Vastavalt 07.08.2007 kehtinud pärimisseaduse §-le 4 pidi pärimiseks pärija pärandi vastu võtma. PärS (07.08.2007 kehtinud) § 141 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis.
9.Arvestades, et hageja ei võtnud pärandit vastu ega osalenud pärimismenetluses, ei ole ühelgi tingimusel kohaldatav PärS (07.08.2007 kehtinud) § 145 lg 1, millele kostja on ekslikult viidanud, kuna arvestades antud sätte sisu, kohalduks see vaid juhul, kui hageja oleks pärandi vastu võtnud.
10.Pooled leppisid algselt suuliselt kokku, et kostja tasub hagejale 150 000 krooni, 02.07.2012 kinnitas kostja oma kohustust kirjalikult. Kohustuse olemasolule ei ole kostja ka hilisemal suhtlusel hageja esindajaga vastu vaielnud, seega on kostja kohustus hageja ees kehtiv.
11.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 2007. aastal poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole vorminõuete rikkumise tõttu kehtiv, tuleb hagi igal juhul rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summa 7938,15 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hagiavalduse lisana esitatud võlatunnistuse kokkulepe on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Võlatasumise kokkuleppest tulenevalt pooled kinnitasid kostja kohustuse olemasolu, mis võis tuleneda kostja poolt 21.12.2005 surnud XXX pärandi vastuvõtmisest. Tallinna notar Laura Sõmer on 07.08.2007 väljastanud kostjale seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on 21.12.2005 surnud XXX ainupärija kostja. Võlatasumise kokkuleppe punktist 6 tulenevalt on hageja ja kostja juba enne notari poole pöördumist leppinud kokku, et hageja saab pärandvara jagamises mitteosalemise eest teatud summa. Nimetatud kokkuleppe on hageja ja kostja kinnitanud kirjalikult 02.07.2012 koostatud võlatasumise kokkuleppe punktis 5. Seega pooled on 02.07.2012 kinnitanud kokkuleppe, mis nende vahel oli enne Tallinna notar Laura Sõmeri poole pöördumist, ehk enne 07.08.2007, mis viitab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele.
14.Võlatasumise kokkuleppe punktist 6 tulenevalt hageja ja kostja leppisid enne 07.08.2007 kokku, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand, asukohaga XXX, Maardu linn jääb kostja ainuomandisse, kuid kostja kohustub tasuma hagejale kui pärima õigustatud isikule 150 000 krooni, s.o 9 586,75 eurot. Nimetatud kokkulepe sai hiljem,
ehk 02.07.2012.a, kirjalikult kinnitatud deklaratiivse võlatunnistusega. Tegemist on pärandvara jagamise lepingu tunnustega kokkuleppega. 07.08.2007 kehtinud pärimisseaduse § 145 lg 1 kohaselt tuli leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Hageja ja kostja leppisid kokku pärandvara jagamises, mille kohaselt korteriomand jääb kostja ainuomandisse, kostja kohustub tasuma hagejale 150 000 krooni, kokku suuliselt. Nimetatud suulise kokkuleppe pooled kinnitasid 02.07.2012 kirjalikult deklaratiivse võlatunnistusega. Seega pärandvara jagamise kokkulepet ei ole hageja ja kostja notariaalselt sõlmitud.
15.Kuna pärandvara jagamise kokkulepe pidi olema 07.08.2007 kehtinud pärimisseaduse kohaselt notariaalses vormis, kuid ei olnud notariaalselt kinnitatud, on see tühine. Kuna enne 07.08.2007 sõlmitud kokkulepe on tühine, ei tulene sellest mingeid tagajärgi, sh kostja kohustust tasuda hagejale 150 000 krooni. Seega 07.07.2012 võlatasumise kokkuleppega kinnitatud võlga ei ole, kuna tehingu tühisuse tõttu algusest peale õiguslikke tagajärgi ei saabunud. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude 7938,15 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Kostja vaidleb esitatud nõude vastu põhjendusel, et kokkulepe, mille alusel hageja võlgnevust nõuab, oleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis, kuid seda ei ole tehtud, mistõttu kokkulepe on tühine.
18.Käesolevas asja puudub vaidlus, et hageja ja kostja on 02.07.2012 allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus hagejale tasuma alates 10.10.2012 igakuiselt 150 eurot 64 osamakse kaupa. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees kokkuleppe kohaselt 9586,75 eurot (tlk 7-8).
19.Kohus analüüsib, kas kostjal on nimetatud kokkuleppest tulenevalt kohustus hagejale võlgnevuse tasumiseks. Kostja on esitanud vastuväite, et tasumise kohustust ei ole tekkinud, kuna tegemist on olemuselt pärandvara jagamise kokkuleppega, mis oleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis.
20.Kohus märgib, et nähtuvalt Tallinna notari Laura Sõmeri poolt 07.08.2007 väljastatud seadusjärgsest pärimistunnistusest (tlk 40-41) on kostja pärinud XXX omandisse kuulunud osa Maardus XXX asunud korteriomandist. Poolte vahel 02.07.2012 sõlmitud võlatunnistuse kohaselt oli kõnealuse korteri osa pärimiseks õigus ka hagejal, kuid hageja ja kostja olid enne notari juurde pöördumist, s.o enne 07.08.2007 kokku leppinud, et hageja loobub pärandi vastuvõtmisest ning kostja hüvitab hagejale tema osa rahas.
21.Võttes arvesse, et pooled sõlmisid eelkirjeldatud kokkuleppe enne 07.08.2007, tuleb antud asjas analüüsida kõnealusel ajal kehtinud pärimisseaduse redaktsiooni. Nähtuvalt 01.01.2006-27.12.2007 kehtinud pärimisseaduse redaktsiooni §-st 4 tuli vastaval perioodil pärimiseks pärand vastu võtta. See tähendab, et juhul, kui pärimiseks õigustatud isik ei esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks, temast pärijat või kaaspärijat ei saanud.
22.Antud juhul on kostja viidanud 01.01.2006-27.12.2007 kehtinud pärimisseaduse redaktsiooni §-le 145, mille kohaselt tuleb olukorras, kus jagatava pärandvara hulka kuulub kinnisasi, pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Kohus selgitab, et nimetatud säte asus pärimisseaduse 5. peatüki „Kaaspärijad“ 2. alajaotuses pealkirjaga „Pärandvara jagamine“, mis tähendab, et pärimisseaduse § 145 reguleeris situatsiooni, kus kaaspärijad asuvad jagama pärandvara, mille hulka kuulus muuhulgas kinnisasi. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja XXX pärandit kunagi vastu ei võtnud, ei saanud hagejast ja kostjast ka kaaspärijaid pärimisseaduse kõnealusel ajal kehtinud redaktsiooni mõttes. See tähendab, et hagejal ja kostjal ei tekkinud ka kohustust omavaheliste kokkulepete notariaalselt kinnitamiseks. Kohus on tulenevalt eeltoodust seisukohal, et hageja ja kostja kokkulepe, millega kostja lubas hagejale tasuda 150 000 krooni, s.o 9586,65 eurot ei pidanud olema notariaalselt kinnitatud.
23.Kostja on 02.07.2012 kokkuleppega tunnistanud kohustust tasuda hagejale 9586,65 eurot. Kohus on seisukohal, et poolte vahelise kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) 30 lg 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg-st 2 tulenevalt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on pooled sõlminud võlatunnistuse kirjalikus vormis ning selle digitaalselt allkirjastanud, mis tähendab, et VÕS § 30 lg-st 2 tulenev vorminõue on täidetud ja sõlmitud võlatunnistus on kehtiv. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-148-14 p-s 17 asunud seisukohale, et konstitutiivne võlatunnistus tekib siis, kui pooled lepivad kokku algsest kohustusest sõltumatu võlakohustuse tekkimise kõrvuti algse kohustusega ning et konstitutiivsele võlatunnistusest tulenevale nõudele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 17. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-146-11, p-d 9 ja 10; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, pd 20 ja 21). Kohus on seisukohal, et antud juhul on pooled 02.07.2012 dokumendis leppinud kokku sõltumatu võlakohustuse tekkimise ning kostjal on selle alusel kohustus hagejale võlgnevuse tasumiseks.
24.Nähtuvalt esitatud hagiavaldusest on hageja seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 02.07.2012 kokkuleppest tulenevalt 9586,75 eurot ning lisaks veel VÕS § 128 lg 3 alusel esindaja tasu 253 eurot ning 24.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 335,31 eurot. Kokku oleks hageja nõue sellisel juhul 10 175,06 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaoludele, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 128 lg 3 alusel esindaja tasu 253 eurot ning 24.11.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 335,31 eurot, mistõttu kohus loeb tuvastatuks, et hageja nimetatud nõuded on põhjendatud. Kohus märgib täiendavalt, et hageja nõuete põhjendatust kinnitavad esindaja tasu nõude puhul ka tõendid, millest ilmneb, et hageja on kohtumenetluse eelselt esindaja teenust kasutanud, et lahendada vaidlus enne kohtu poole pöördumist. Nimelt on hageja esindaja koostanud 11.11.2014 kostjale avalduse (tlk 13-15) võlgnevuse tasumiseks ja 24.11.2014 avalduse (tlk 16-18). Hageja kinnitusel on hageja esindajal kulunud kogu kohtumenetluse eelse tegevuse peale 1 tund ja 55 minutit ning hageja esindaja tunnihind on 110 eurot. Kohus loeb nii kohtumenetluse eelse aja kui hageja esindaja tunnihinna mõistlikuks ja põhjendatuks.
25.Hageja on esitanud kostjale 24.11.2014 tasaarvestuse avalduse (tlk 16-18), millest ilmneb, et hagejal on kostja ees võlgnevus summas 2236,91 eurot. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud vastuväited sellele, et ta on hageja tasaarvestuse avalduse kätte saanud või tal oleks hageja tasaarvestuse avaldusele vastuväited. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg-st 2 tulenevalt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt VÕS § 197 lg-test 1, 2 asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja nõuded üksteise vastu on tasaarvestatud 2236,91 euro ulatuses, ning hagejal on õigus esitada käesolevas menetluses kostja vastu nõue 7938,15 euro väljamõistmiseks.
26.Kohus märgib, et eelnevalt leidis tuvastamist, et hageja ja kostja vahel on 02.07.2012 sõlmitud kokkulepe, millest tulenevalt kostja on kohustatud pärast tasaarvelduse teostamist hagejale tasuma 7938,15 eurot. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lgst 2 tulenevalt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppes kokku lepitud, et kostja on kohustatud hagejale tasuma 150 eurot kuus alates 10.01.2012. Kostja seda ei teinud ning hageja andis kostjale 11.11.2014 täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks hiljemalt 21.11.2014. Hageja hoiatas, et juhul, kui kostja oma kohustust hiljemalt 21.11.2014 ei täida, on leping hageja poolt alates 22.11.2014 üles öeldud ning kostja kohustus summas 9586,75 eurot muutub tervikuna sissenõutavaks (tlk 13-15).
27.Seega oli kostja teadlik oma kohustusest võlgnevus hiljemalt 21.11.2014 tagastada, kuid kostja ei ole seda tähtaegselt teinud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Võttes arvesse, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja on jätnud võlgnevuse tähtaegselt tagastamata, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7938,15 eurot.
28.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seaduses sätestatud määras.
29.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võttes arvesse, et hageja on esitanud vastava taotluse, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel alates 25.11.2014 välja mõista hagiavalduse esitamisel veel mitte sissenõutavaks muutnud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (7938,15 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7938,15 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 25.11.2014 viivis põhinõudelt (7938,15 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 alusel on hagihind 8 585,11 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1155 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 500 eurot.
36.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 500 eurot (tlk 23). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 500 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
37.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 8 tundi ja 45 minutit. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagi koostamiseks ja täpsustamiseks ning täiendava tõendi esitamiseks 3 tundi ja 5 minutit. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 5-leheküljelise hagiavalduse (tlk 1-5), millele on liidetud 14 lk-d kirjalikke tõendeid, samuti on hageja esindaja esitanud lisaks hagiavaldusele 03.12.2014 täiendavaid tõendeid (tlk 24-29). Kohus leiab, et kõnealuses mahus hagiavalduse koostamiseks ja tsiviilasja ettevalmistamiseks on põhjendatud töömaht 3 tundi ja 5 minutit.
38.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 10 minutit vastaspoole esindajaga kompromissi arutamiseks. Võttes arvesse, et hageja on
12.01.2015 menetlusdokumendis teinud ka ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, loeb kohus seda põhjendatud ajakuluks.
39.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 1 tund hagivastusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 2-leheküljelise hagivastuse (tlk 37-38), millele on liidetud 2 lk-d kirjalikke tõendeid, ning hageja on sellele koostanud 2- leheküljelise vastuse (tlk 4546). Kohus leiab, et kõnealuses mahus hagivastusega tutvumiseks ja sellele hageja arvamuse koostamiseks on põhjendatud töömaht 1 tund.
40.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 1 tund ja 10 minutit kliendiga asja üle arutlemiseks. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ametiülesannete hulka kuulub küll oma kliendi kursis hoidmine asjas toimuvate arengutega, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist sedavõrd keeruka või mahuka asjaga, mis nõuaks 1 tunni ja 10 minuti pikkust arutelu. Kohus leiab, et antud asjas on kliendi kurssi viimise põhjendatud ajaline maht 30 minutit.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 1 tund ja 10 minutit taotluse koostamiseks. Hageja esindaja on 06.02.2015 esitanud 3-leheküljelise taotluse (tlk 53-55). Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud kuluks saab lugeda 45 minutit, kuna sisulise osa moodustab dokumendist 1 lehekülg.
42.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks 2 tundi. Kohus märgib, et kohtuistung käesolevas asja kestis 9 minutit. Võttes arvesse, et käesoleva asja maht ja keerukus on väikesed, ning istung kestis 9 minutit, loeb kohus istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise põhjendatud ajaliseks mahuks kokku 40 minutit.
43.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 6 tunni ja 10 minuti ulatuses. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
44.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 6 tundi ja 10 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 678,33 eurot ning koos käibemaksuga 814 eurot.
45.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 1314 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 814 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 500 eurot. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 341 euro ulatuses.
46.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.