Kohtulahend

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kuni 1. juunini 2013; 4) kellele on kostja II metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinaid müünud alates 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013; 5) millise hinnaga on kostja II metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinaid müünud alates 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013; 6) kohustada kostjat II esitama kostja II auditeeritud kasumiaruanne kontode lõikes alates

leiutistena õiguskaitset ning kolmandad isikud võivad ilma hageja nõusolekuta valmistada ja müüa sarnaseid masinaid ning nende detaile ja sõlmesid. Hageja väitel on kostja valmistanud alates 2012. a novembrist koopiaid hageja puulõhkumismasinast ja palgihaaratsist. Hageja ei ole põhjendanud, mis põhjusel ta soovib teavet ajavahemiku 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013 kohta. Hagejal puudub õigustatud huvi saada informatsiooni teehooldusmasinate kohta, kuna need ei ole lepinguga hõlmatud. Kohtuistungil selgitasid kostjad, et ei ole väitnud, et hagejale võõrandatud jooniste autoriõigused kuuluvad kostjale I, vaid et kuna kostja I osales jooniste täiendamises ja muutmises, siis ei olnud tema jaoks probleem hiljem sama arvutiprogrammi kasutades uued samasugused joonised luua.

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastavad masinate joonised autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg-s 2 toodud teose tingimustele. Seega on masinadetailide jooniste näol tegemist teosega AutÕS 4 § 4 lg 3 p 23 mõttes (muu teos). Pooled ei vaidle selle üle, et jooniste esialgseks autoriks on H. Linnas, kes koostas algsed joonised 1990-ndatel aastatel. Kostjad on oma seisukohti korduvalt muutnud. Kostjate viimase seisukoha kohaselt oli jooniste osas vähemalt mingis osas autoriõigus ka kostjal I, kuna kostja I oli jooniste muudatuste ja täienduste autor. Kohtule ei ole täpsustatud ega tõendatud, milliseid täiendusi ja muudatusi silmas peetakse ning millistele joonistele muudatused on tehtud. Samuti pole esitatud tõendeid selle kohta, et joonistele tegi väidetavad muudatused kostja I. Tunnistaja A.A. ütlustest (III kd, tl 162 ja pöördel) ei nähtu, et ta oleks näinud kostjat I koostamas või muutmas just konkreetseid jooniseid. Seega ei ole kostja I autoriõigus jooniste osas tõendatud. Kohus märkis alternatiivselt, et isegi kui oleks tõendatud, et kostja I tegi kostja II juures töötamise ajal joonistele muudatusi ning on nende täienduste ja muudatuste autor, ei oleks tal õigust jooniseid pärast käitise müüki detailide tellimiseks kasutada, kuna vastavad õigused oleksid AutÕS § 32 lg 1 ja § 46 alusel üle läinud kostjalt I kostjale II. Kostjate esindaja on ka kohtuistungil kinnitanud, et kostja I muudatuste autorsus kuulus ettevõttele (III kd, tl 166). Kostjalt II läksid autoriõigused käitise müügilepinguga üle hagejale. Seega kuuluvad jooniste autoriõigused alates 4. jaanuari 2010 käitise müügilepingu sõlmimisest hagejale. I kd, tl 67–69 ja 105–108 olevast kirjavahetuse väljavõttest nähtub, et kostja I on tellinud Expert Baltic OÜ-st enda esitatud jooniste alusel kostjale II detaile. Hageja väidab, et kostja I kopeeris joonised hageja arvutist mälupulgale. Kostjad on oma seisukohti muutnud. Kostjate viimase seisukoha kohaselt lõi kostja I joonised ise uuesti algusest peale. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule kolm eriteadmistega isiku arvamust ja kostjad ühe. Kohus leidis, et asjatundjate Rein Mägi, Ants Soone ja Martin Eerme arvamustega on tõendatud, et toimikus I kd, tl 70–104, asuvad joonised, mille alusel kostja I Expert Baltic OÜ-lt detaile tellis, on vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt (II kd, tl 1–28). TTÜ Insenerigraafika Keskuse dotsent R. Mägi leiab oma arvamuses (II kd, tl 29–30), et tegemist on jooniste täpse kopeerimisega ja esineb vaid ebaolulisi pisimuudatusi. Erinevusi esineb vaid kirjanurga sisus (puuduvad logo, teostaja nimi jne). Kirja font ja jooniste ebaõiged jämedused on algsetel ja võrreldavatel joonistel täpselt ühesugused. TTÜ Tartu Kolledži projekteerimis/joonestamistarkvara õppejõud A. Soon on oma arvamuse (II kd, tl 32–167) koostamisel kõrvutanud hagejalt saadud ja kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le esitatud jooniseid plagiaadikontrolli tarkvaraga. A. Soon jõudis järeldusele, et võrreldud joonistest on 28 originaal- ja võrreldava faili jooniselementide kattuvus nii täielik, et ka suurimate kogemustega projekteerijad poleks eraldiseisvalt ja sõltumatult olnud suutelised nii suure kattuvusega jooniselemente looma. Samuti on kopeeritud originaalfailide unikaalseid lahendusi ja joonestusvigu (II kd, tl 39). Kostjate esitatud prof M. Eerme arvamusest (II kd, tl 176–181) nähtub, et pdf failis oleva joonise konverteerimisel dfx formaati ei ole tulemuseks täpselt üks ja sama tehniline dokument. Joonisel kujutatud detail on erinevates formaatides visuaalselt sarnane, kuid konverteerimisel saadud dxf fail ei ole dokumendina kasutatav enne dokumendi järeltöötlemist. Kohtu hinnangul ei ole aga M. Eerme asjatundja arvamusega võimalik tõendada seda, et kostja I on joonised ise välja töötanud (ei ole neid kopeerinud). M. Eerme on võrrelnud ainult mõnda üksikut detaili, mitte hageja originaaljooniseid kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le saadetud joonistega. Arusaamatuks jääb, millistelt joonistelt võrreldavad detailid pärinevad, kuna arvamusest ei nähtu, et M. Eermele oleks esitatud võrdlemiseks originaal- ja võrreldavad joonised. Ka hagejad pöördusid prof M. Eerme poole ja andsid M. Eermele võrdlemiseks konkreetsed joonised. M. Eerme teisest arvamusest (II kd, tl 195–199) nähtub, et toote arendamisel kasutatakse erinevaid dokumendi versioone. On väga ebatõenäoline, et kaks erinevat ettevõtet

arendavad sarnast toodet nii, et selle tulemusena väljatöötamise versioonid langevad kokku. Hageja ja kostja I joonistel on aga versioonid C identsed (II kd, tl 197). Samuti leiab M. Eerme, et suure tõenäosusega ei ole tegemist sõltumatu väljatöötamisega (II kd, tl 199). Arvestades jooniste keerukust, arvu ja mahtu ning kokkulangevust jooniste numbrites, ei pidanud kohus eluliselt usutavaks kostjate väidet, et kuna kostja I oli teinud joonistele muudatusi, olid tal joonised niivõrd hästi selged, et ta oskas need uuesti luua. Kostjad ei ole eitanud, et kostja I tellis kostja II palvel I kd, tl 70–104 asuvate jooniste alusel Expert Baltic OÜst detaile. Kohus leidis, et kostja I on nimetatud joonised vähemalt osaliselt kopeerinud hageja joonistelt (II kd, tl 1–28). Asjatundja R. Mägi arvamusega on tuvastatud, et algsetel ja võrreldavatel joonistel on korratud samu vigu. Kui kostja I oleks joonised hiljem uuesti loonud, ei oleks ta samu vigu korranud. Samade vigade taasloomine oleks tõenäoline juhul, kui kostja I oleks loonud esialgsed joonised. Esialgsed joonised lõi aga H. Linnas. Kohtu veendumust kopeerimise kohta kinnitab I kd, tl 93 asuv joonis, kus on näha Estre logo. Kui kostja I oleks joonised ise loonud, poleks tal olnud mingit vajadust logo taasluua. Tunnistaja Toomas Lepa (Lepp) ütlustest (III kd, tl 164 pöördel) nähtub, et jooniste numeratsioon on iga ettevõtte puhul unikaalne, ei ole üldist standardit. Seega viitavad kopeerimisele ka kokkulangevused jooniste numbrites ja kasutatud joonte värvis. A. Soone tuvastatud kokkulangevuste niivõrd suures mahus juhuslik saavutamine on eluliselt ebausutav. Joonised ei pea olema 100% identsed selleks, et tuvastada jooniste kopeerimine. Väikesed erinevused võivad tekkida jooniste ühest failivormingust teise ümberkonvertimisel. Samuti on võimalik joonistele kopeerimise järgselt muudatusi teha. Jooniseid ilma loata kopeerides on kostja I rikkunud hageja õigust teose reprodutseerimisele AutÕS § 13 lg 1 p 1 mõttes. Alternatiivselt märkis kohus, et isegi kui kostja I oleks joonised mälu järgi uuesti üles joonestanud, ei oleks tegemist mitte jooniste taasloomisega, vaid olemasolevate jooniste mälu järgi reprodutseerimisega, mis on AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi samuti reprodutseerimine ja hageja õiguste rikkumine. Hageja taotleb kahju hüvitamist alternatiivselt nii kostjaga I sõlmitud töölepingu alusel (I kd, tl 11–12, III kd, tl 82) kui ka deliktilisel alusel (III kd, tl 159). Kuna kostjal I oli joonistele ligipääs oma töökohustustest tulenevalt ning kostja I kasutas jooniseid oma tööülesannete täitmisel (T. Lepa ütlused III kd, tl 163 pöördel), jääb rikkumine töölepingu kaitsealasse. Töölepingu kehtivuse ajal toimepandud rikkumisi ei saa kohus lähtuvalt VÕS § 1044 lg-st 2 ja Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-134-05 (p 19) hinnata alternatiivselt deliktilise vastutuse sätete järgi. Kohus tunnistas põhjendamatuks ja jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt I töölepingu kehtivuse ajal toime pandud tegude eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks deliktilise vastutuse sätete alusel. Kostja I ja Expert Baltic OÜ kirjavahetusest nähtuvalt toimus jooniste alusel detailide tellimine novembris 2012, st ajal, mil kostjal I oli töösuhe hagejaga. Ka tunnistaja A. A on kinnitanud, et tellis kostja I kaudu kostjale II detaile ka siis, kui viimane töötas hageja juures (III kd, tl 162 pöördel). Kuna kohtule esitatud töölepingu redaktsioon on koostatud hiljem kui pandi toime väidetav rikkumine, ei pidanud kohus võimalikuks lahendada vaidlust 1. veebruari 2013 töölepingule tuginedes, vaid kohaldas töölepingu seadusest tulenevaid lepingupoolte üldisi õigusi ja kohustusi. Kostja I oli kohustatud käituma oma tööandja suhtes heas usus ja olema tööandjale lojaalne, samuti hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute (sh tööandja) vara. Kostja I on oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna kostjaga I ei lepitud kokku konkurentsipiirangus, ei ole kostja II heaks töötamine iseenesest tööandja suhtes ebalojaalne käitumine. Ebalojaalseks käitumiseks, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustas tööandja vara, on tööandja joonistest koopiate tegemine ja nende alusel tööandja konkurendile detailide tellimine. Masinadetailide jooniseid kopeerides (või mälu järgi reprodutseerides) rikkus kostja I töölepingust tulenevaid kohustus tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõistes. Kohtule ei

ole esitatud süülist käitumist välistavaid asjaolusid. Hagejale kostja I tekitatud kahju seisneb eelkõige saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 mõistes. Kostja I käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kostja I poleks jooniseid kopeerinud ja nende alusel detaile tellinud, ei oleks kostja II saanud sarnaseid masinaid toota, kliendid oleksid võinud hageja poole pöörduda ning hageja oleks saanud ise tulu teenida. Sellest lähtudes tunnistas kohus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel põhjendatuks hageja nõude kostjalt I kahjuhüvitise väljamõistmiseks töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetuse väljavõtetega on tõendatud, et 20. märtsil 2013 väljastas Dunlop Hiflex Oy Eesti filiaal kostja I e-mailile arve, millel oli maksjaks/saajaks märgitud kostja II (I kd, tl 65–66). Arvel on tellimuse kuupäevaks 20. märts 2013. Kuna kostja I ja hageja töösuhe lõpetati 1. märtsil 2013 ning kohtule ei ole esitatud andmeid konkurentsipiirangu kokkuleppe kohta, pole kostjale II detailide tellimine pärast hagejaga töösuhte lõpetamist iseenesest käsitletav etteheidetava teona. Kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud tellimuse puhul oleks kasutatud hagejalt kopeeritud jooniseid. Samuti ei ole tõendatud, et kostja I oleks edastanud kopeeritud jooniseid Soome äriühingule Tem-Tuote Tuomala Oy. Töölepingu lõpetamise järgsel perioodil võib kostja I kopeeritud jooniste abil detaile edasi tellida ja hagejale jätkuvalt kahju tekitada. Kuna tööleping lõppes 1. märtsist 2013, kuulub kostja I käitumine pärast töölepingu lõpetamist AutÕS ja VÕS deliktilise vastutuse sätete kaitsealasse. Seega on hageja nõue, et kostja I lõpetaks hageja jooniste kasutamise ja käsutamise, AutÕS § 817 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud. Kohus ei pidas põhjendatuks hageja nõuet kostjalt I kahjuhüvitise nõudmiseks VÕS § 14 alusel (III kd, tl 39). Nõue põhineb seisukohal, et kostja I ei teavitanud käitise müügilepingu sõlmimisel hagejat enda väidetavast autorsusest lepinguga üleantava intellektuaalse omandi hulka kuuluvatele joonistele. Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal I puudusid autoriõigused joonistele, ei saanud kostjal I olla ka kohustust hagejat teavitada. Kohus peab põhjendatuks ka hageja nõuet kostjalt I viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-test 1 ja 2 tulenevalt. Kostjalt II taotleb hageja kõlvatu konkurentsi osutamisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist. Hageja on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisena käsitlenud mh käitise müügilepinguga hagejale üleantud kliendiandmebaasi kuuluvate kliendiandmete kasutamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide tõendatud. Samal põhjusel tuleb tunnistada põhjendamatuks hageja nõue osas, kus hageja väidab, et kostja II on rikkunud tema omandiõigust sellega, et pole täielikult üle andnud kliendiandmebaasi. Ainuüksi lepinguliste suhete taastamine mõne andmebaasis olnud kliendiga ei anna alust arvata, et kostja II pole andmebaasi üle andnud. Kõlvatu konkurentsina ei saa Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-115-05 (p 23) tulenevalt käsitleda ka asjaolu et kostja I kohe pärast hagejaga töölepingu lõpetamist jätkas koostööd kostjaga II. Kostja II ei ole eitanud kostja I esitatud jooniste alusel masinadetailide tellimist ja nende alusel masinate kokkupanemist. Tootmises kasutatavate masinadetailide jooniste puhul on tegemist konfidentsiaalse teabega. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 52 lg 1 kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja oleks andnud kostjale II nõusoleku oma jooniste kasutamiseks või kopeerimiseks, mistõttu on konfidentsiaalne teave (masinadetailide joonised) saadud seadusevastaselt. Seega on kostja II hageja suhtes toime pannud kõlvatu konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 2 järgi, kuritarvitades enda huvides hageja konfidentsiaalset teavet (masinadetailide joonised). Kaasuse asjaoludest tulenevalt on hagejal kostja käitumise tõttu tõenäoliselt kahju tekkinud. Kahju väljendub eelkõige saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 mõistes. Kui kostja II ei oleks kopeeritud jooniste alusel masinaid tootnud, oleksid kliendid võinud hageja poole pöörduda ja

hageja oleks saanud ise tulu teenida. Kõlvatu konkurentsi osutamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Seega peab kohus põhjendatuks nõuet kahju hüvitamiseks kõlvatu konkurentsi osutamise tõttu. Kohus on tuvastanud, et kostja I on kostja II nimel esitanud Expert Baltic OÜ-le masinate koostamiseks vajalike detailide tellimusi hagejalt kopeeritud jooniste alusel. Kostja II nõukogu liige A.A. on tunnistanud, et tellis kostjalt I masinadetailide jooniseid (III kd, tl 162 pöördel ja 163) kostja II jaoks. Seega on tõenäoline, et kostja II on tootnud masinaid kostja I poolt hagejalt kopeeritud jooniste alusel. Kohus tunnistas VÕS § 1055 alusel põhjendatuks hageja nõude keelata kostjal II hageja toodangu koopiate valmistamine ja turustamine. Kohus selgitas hagejale, et hilisemas menetluses peab hageja kohtule täpselt avaldama ja tõendama, milliste konkreetsete hageja toodetavate masinate koopiaid kostja II valmistab. Hageja leiab, et kostja on kopeerinud puulõhkumismasinat PLH 110 ning palgihaaratseid PH-1 ja PHV 28. Kuna sarnasel otstarbel kasutatavad masinad on tihti ka välimuselt sarnased, ei saa kohus üksnes fotode põhjal otsustada, kas need masinad on hageja toodangu koopiad ning konkreetselt nende kahe masina valmistamist kostjal II keelata. Õige on kostja väide, et kuna masinad ega nende osad polnud kaitstud patendi või kasuliku mudelina, ei olnud sarnase välimuse ja samasuguse otstarbega masinate koostamine iseenesest keelatud. Kostjal II ei ole keelatud mitte sarnase välimusega ja sarnase otstarbega masinate koostamine ja müük, vaid hagejalt kopeeritud jooniste alusel tellitud detailidest kokku pandud masinate valmistamine ja müük. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi varalist õigust, mida kostja II oleks hageja jooniste osas rikkunud, jättis kohus põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu hageja intellektuaalse omandi rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kostja II vastu rahuldamata ja tunnistas nimetatud nõude põhjendamatuks. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja alternatiivseid nõudeid kostja II vastu VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning § 14 alusel. Nõuete põhjendusena esitas hageja asjaolu, et lepingueelsetel läbirääkimistel ei teavitatud teda kostja I väidetavast autorsusest ja samuti ei sisaldunud sellekohaseid viiteid käitise müügilepingus. Kohus on tuvastanud, et kuna kostjal I ei olnud jooniste osas autoriõigusi, ei saanud olla ka kohustust hagejat oma õigustest teavitada. Hageja on esitanud ka taotluse kostjalt II kahjuhüvitise väljamõistmiseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1; § 89 ja VÕS §-de 1037–1040 alusel. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet enda omandisse kuuluvate esemete väljanõudmiseks kostjalt, kes tema esemeid ilma õigusliku aluseta valdab, ei kuulu AÕS § 85 kohaldamisele. AÕS § 89 viitab ka valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumisele, kuid AÕS kaitseb kohtu hinnangul hageja omandis olevaid asju, mitte asjadel talletatud informatsiooni. Seega saaks hageja AÕS §-le 89 tugineda nt siis, kui kostjad oleksid kahjustanud andmekandjaid, millele joonised on talletatud. Hageja nõue seisneb aga selles, et kostja I on tema jooniseid kopeerinud ja kostja II tellib kopeeritud jooniste alusel masinadetaile, ilma, et ta oleks kahjustanud hageja omandiõigust vaidlusalustele joonistele või takistanud hagejal nende osas omandiõiguse teostamist. Seega ei kuulu hageja nõue läbivaatamisele AÕS sätete alusel. Hageja teabe kopeerimist ja ilma hageja loata kasutamist reguleerivad konkurentsiõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse sätted. Kuna hageja nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks on põhjendatud, on põhjendatud ka taotlus mõista kostjalt II hageja kasuks välja viivisintress protsendina põhinõudest alates

Kuna kostja I rikkus hageja intellektuaalset omandit (reprodutseeris masinadetailide jooniseid) ning kostja II tellis jooniste alusel detaile ja valmistas masinaid, saab neid mõlemat kohustada TsMS § 280 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel teavet andma, et määrata esitatava kahjunõude täpne suurus. Kohus rahuldas hageja teabenõude taotluse kostja I osas osaliselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja I oleks osalenud masinate tootmises või müümises, mistõttu on põhjendamatu kohustada kostjat I esitama andmeid selle kohta, mida ja millises koguses on kostja I kopeeritud hageja toodangu jooniste alusel toodetud ja kelle poolt ning kellele on toodetud kaupa müüdud. Kohus nõustus hageja põhjendustega, et hagejal on alust arvata, et kostja I on kopeerinud oluliselt rohkem hagejale kuuluvaid jooniseid, kui hagejal on õnnestunud tuvastada. Samuti puuduvad hagejal täpsed andmed, milliseid hageja tooteid on kostja II kopeerinud, palju koopiaid valmistanud ning kellele ja millistes kogustes müünud. Kohus nõustus kostjaga selles osas, et hageja on teabenõude esitanud liiga laialt. Kuna nõutav teave puudutab kostja II ärisaladust, on põhjendatud kohustada kostjat II esitama minimaalselt vajalikke andmeid. Puuduvad igasugused andmed, et enne aastat 2012 oleks kostja II tegelenud masinate kokkupanemise ja müügiga. Ka nõustus kohus vastuväitega, mille kohaselt ei ole asjakohane nõuda kostjalt II teehooldusmasinate tootmist ja müüki puudutavat informatsiooni. Käitise müügilepingus ei ole teehooldusmasinaid nimetatud. Kuna hagejal puudub kostja II vastu AÕS §-st 85 tulenev nõue, ei kuulu hageja taotlus kostja II teabe andmiseks kohustamiseks VÕS § 1039 alusel rahuldamisele. Isegi kui leida, et hagejalt kopeeritud jooniste alusel detailide valmistamine saaks olla hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse riiveks AÕS § 89 mõttes, ei näe AÕS § 89 ette võimalust kohustada kedagi teavet andma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

esitasid hageja esitatud asjatundjate arvamustele vastuväited, mida kohus ei ole arvesse võtnud ega põhjendanud, miks need ei ole asjakohased. Kostjad esitasid alljärgnevad vastuväited: - kostjad esitasid A. Soone arvamuse ümberlükkamiseks asjatundja, Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudi professori M. Eerme, arvamuse, millest tuleneb, et kuna A. Soon kasutas jooniste võrdlemisel pdf failist dxf formaati konverteeritud jooniseid, on need joonised järeltöödeldud. Kuna järeltöötlemise käigus on võimalik muuta erinevaid joonise parameetreid, ei tõenda A. Soone analüüs hageja väidet, et kostja I on kopeerinud hageja jooniseid. Ka A. Soon on ise märkinud, et projekteerimisjooniste autorsuse tõestamise juhtumite näiteid ei ole temani jõudnud, mistõttu on metoodika originaalne. Seega lükkab prof M. Eerme arvamus A. Soone arvamuse ümber ja kohus oleks pidanud jätma A. Soone arvamuse arvestamata; - R. Mägi arvamusest ei nähtu, millist meetodit on jooniste võrdlemisel kasutatud. R. Mägi leiab, et joonised on oma sisult ligi 100% kattuvad. Kuna täpse kopeerimise korral on joonised 100% kattuvad, ei tõenda R. Mägi arvamus väidet, et kostja I on hageja jooniseid kopeerinud; - 7. jaanuaril 2014 kohtule esitatud M. Eerme arvamus ei kinnita samuti hageja väiteid. M. Eerme vastas küsimustele, kas kostja I on hagiavalduse lisas 10 toodud joonised ise koostanud või on need kopeerinud hageja joonistelt, et eksperdil on võimatu vastata esitatud „kas“ küsimustele „ja“ või „ei“ . Ekspert saab vastata kas „suure tõenäosusega“ või „tõenäosus on väike“. Eksperdile esitatud informatsioonist saab aga järeldada, et suure tõenäosusega ei ole tegemist toote sõltumatu väljatöötamisega. M. Eerme ei ole täpsustanud, mida ta peab silmas toote sõltumatu väljatöötamise all. Kuna kostja I on koostanud ka hageja originaalsed joonised, ei ole tegemist jooniste sõltumatu koostamisega. Kostjal I olid vajalikud teadmised, oskused ja kogemused selleks, et koostada pärast müügilepingust tuleneva konkurentsipiirangu lõppemist kostjale II detailide tellimiseks samasugused joonised. Lisaks leidis prof M. Eerme jooniste võrdlemisel ebatäpsuseid, mis kinnitab, et tegemist ei ole kopeeritud joonistega. Kohtu seisukoht, et isegi kui kostja I oleks joonised mälu järgi uuesti üles joonestanud, ei oleks tegemist mitte jooniste taasloomisega, vaid olemasolevate jooniste mälu järgi reprodutseerimisega, on üllatav, kuna kostjad selgitasid, et kostja I ei reprodutseerinud hageja jooniseid mälu järgi, vaid lõi klientide esitatud piltide ja näidiste järgi uued joonised. Kohus leidis õigesti, et kuna hageja toodang ei olnud patendi ega kasuliku mudelina kaitstud, ei olnud hageja toodetud masinatega sarnaste detailide ja sõlmede valmistamiseks vajalike jooniste koostamine ega selliste detailide ja sõlmede valmistamine keelatud; 2) tunnustas kohus põhjendamatult hageja nõudeid kostja II vastu. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja II oli teadlik, et kostja I kopeeris detailide valmistamisel kasutatud joonised hageja joonistelt. Seega ei ole kostja II tahtlus hageja konfidentsiaalse teabe kasutamise osas tõendatud ja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud; 3) tunnustas kohus põhjendamatult hageja nõuet kohustada kostjat II lõpetama hageja toodangu koopiate valmistamine ja turustamine, kuna kohus ei ole tuvastanud, et kostja II on valmistanud ja turustanud hageja toodangu koopiaid, vaid üksnes oletab, et kostja II võib olla välja arendanud hageja toodetega väga sarnased tooted. Kohtu järeldused ei tohi põhineda oletustel; 4) leidis kohus ebaõigesti, et küsimus, kas ja millises osas võivad kostjad olla solidaarvõlgnikud, tuleb lahendada edasises menetluses. Seisukoht väljub hagi piiridest, kuna hageja ei nõudnud kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt, ning on vastuolus ka TsMS § 449 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vaheotsuse tegemise põhimõttega, millest tulenevalt oleks kohus pidanud lahendama vaheotsuses ka küsimuse, kas ja millises osas võivad kostjad olla solidaarvõlgnikud; 5) kohustas kohus põhjendamatult kostjat II andma teavet kõigi alates 1. jaanuarist 2012 kuni

Kohus on tuvastanud kaks hageja õiguste rikkumise sündmust – kostja I poolt 2012. a septembris AS-le BHC ja 2012. a novembris Expert Baltic OÜ-le kostja II nimel detailide tellimiseks jooniste esitamine. Kuna puuduvad tõendid, et kostja I oleks enne 2012. a septembrit tellinud kostjale II jooniste järgi detaile, on põhjendatud küsida teavet alates 1. septembrist 2012 toodetud ja müüdud metsa- ja põllutöömasinate kohta, mis on koopiad hageja toodangust.

6) käsitles kohus ebaõigesti hageja alternatiivselt kostja II vastu esitatud nõudeid, leides, et hageja alternatiivsed nõuded VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning VÕS § 14 alusel ei ole põhjendatud. Kuna kohus leidis, et kostja I ei ole jooniste algne autor, vaid ta on hagejale kuuluvaid jooniseid õigusvastaselt kopeerinud, puudus kohtul alus ja vajadus analüüsida alternatiivsena kostja II vastu esitatud nõudeid. Otsuse resolutsiooni punktist 3 ei ole võimalik aru saada, millises osas jättis kohus hagi rahuldamata ja milliste nõuete põhjendatuse tunnustamata. Juhul kui alternatiivselt kostja II vastu esitatud nõuded peaksid asetuma otsuse resolutsiooni punkti 3 alla, siis see ei ole õige ega põhjendatud; 7) tõlgendas kohus ebaõigesti AÕS § 89 regulatsiooni. AÕS § 89 eesmärk on tagada omandiõiguse terviklik kaitse, mistõttu peaksid selle normi kaitsealasse kuuluma kõik juhud, mis toovad kaasa lubamatu sekkumise hageja omandiõigusesse; 8) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata osa hageja teabenõudest kostja I osas. Kinnitust on leidnud (näiteks kostja II nõukogu liikme A.A. 10. juuni 2014 istungil antud tunnistused), et kostja I ja kostja II on tihedates suhtes ning tegutsevad ka täna kooskõlastatult. On ilmne, et kui kostja I ja kostja II tegutsevad ühiselt, on kostjal I suure tõenäosusega infot selle kohta, mida ja millises koguses on kostja I kopeeritud jooniste alusel toodetud ja kelle poolt ning kellele on kopeeritud jooniste alusel toodetud kaupa müüdud. Olukorras, kus kohus jätab vastavad küsimused kostjale I esitamata, piirab kohus alusetult hageja võimalusi oma nõuete suurust tõendada. Lisaks on kohtu vastav seisukoht ka üllatav ja vastuoluline. Kohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohus vajab kostjale I esitatud küsimuste osas täiendavaid selgitusi. Hagejal peab olema võimalus menetluse jätkumisel täpsustada ja vajadusel esitada uusi teabenõudeid ainuüksi seetõttu, et kostjate rikkumine kestab suure tõenäosusega edasi; 9) rahuldas kohus ebaõigesti ainult osa hageja teabenõudest kostja II osas. Kostja II ei saa ärisaladusele tuginedes varjata oma tegevuse tagajärgi – hagejale põhjustatud kahju ulatust ja suurust. Kostja II ei ole selgitanud, milles tema ärisaladus seisneb. Küsimustest ei saa välja jätta teehooldusmasinaid. Kostja II tootis enne käitise hagejale võõrandamist sahkasid, käitise raames võõrandati hagejale ka kõik sahkade tootmiseks vajalik ja sahad on teehooldusmasinad. Põhjendamatu on kohtu oletus nagu ei pruugiks hageja kontode lõikes esitatud kasumiaruanne täpselt näidata, kui suurt kasumit kostja II hageja toodangu koopiate müümisest sai. Põhjendamatu on ka teabenõude ajaline piiramine. Puudub alus usaldada kostja II nõukogu liikmest tunnistaja väidet, et õigusrikkumine algas 2012. a. Hagejal on põhjendatud kahtlusi, et kostja II võis hageja õiguste rikkumisega tegeleda juba vahetult pärast käitise müümist hagejale.

tootmiseks vajalikud joonised ja detailid oma endiselt töötajalt, kes nüüd töötas hageja juures, ei mõistnud tooteid kokku pannes, et tegemist on samade masinatega, mida kostja II ise tootis enne käitise võõrandamist hagejale. Kostjate tegevus oli teadlik ja pahauskne. Lähtudes eeltoodust puudub alus väita, et kostja II ei olnud kostja I tegevusest teadlik ning et kostja II oleks võinud olla kostja I detailide alusel masinaid koostades heauskne. Lisaks ei ole kostjad vastavat väidet varasemalt esitanud ning ringkonnakohus peab jätma selle tähelepanuta. Kohus tuvastas põhjendatult, et kostja II on valmistanud ja turustanud hageja toodangu koopiaid. Kostja II ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-173-12 (p 17) on antud küsimuses tõendamiskoormus ümber pööratud; 3) leidis kohus õigesti, et küsimus, kas ja millises osas võivad kostjad olla solidaarvõlgnikud, tuleb lahendada edasises menetluses. Hagi esitamisel oli hageja informatsioon kostjate tegevuse kohta ebapiisav ja ei võimaldanud nõudeid täpselt formuleerida. Lisaks on kostjate solidaarse vastutuse küsimus õiguslik küsimus, mida on hagejal võimalik tulevikus täpsustada (TsMS § 376 lg 4 p 1);

detailidest, mis võisid olla valmistatud kostja I poolt hageja joonistelt kopeeritud jooniste järgi, ei ole kostja II hageja intellektuaalse omandi õigusi rikkunud; 4) jättis kohus õigesti hageja nõude AÕS § 89 alusel rahuldamata; 5) jättis kohus õigesti hageja teabenõude kostja I osas osaliselt rahuldamata. Kohus ei saa kohustada kostjat teavet esitama üksnes hageja oletuste põhjal; 6) jättis kohus õigesti hageja teabenõude kostja II osas osaliselt rahuldamata. Hageja ja kostja II on konkurendid, kes tegelevad metsa- ja põllumajandusmasinate tootmise ja müügiga. Kostja II ärisaladuse hagejale avaldamine võimaldab hagejal saada konkurentsis eelise. Kohus leidis õigesti, et käitise müügilepingus ei ole teehooldusmasinaid nimetatud, samuti selgub tunnistaja A.A. ütlustest, et teehooldusmasinaid (v.a sahad) hagejale üleantud käitis ei tootnud. Seega puudub hagejal õigustatud huvi saada teavet teehooldusmasinate kohta. Kohus piiras õigesti teabenõude perioodi, kuna puuduvad andmed, et enne 2012. aastat oleks kostja II tegelenud masinate kokkupanemise ja müügiga; 7) selgitavad kostjad seoses kostja I autorsusega järgmist. Tunnistaja A.A. kinnitas kohtuistungil, et algselt koostas kostja II valmistatavate masinate detailide joonised 1990-ndatel aastatel H. Linnas, kuid kuna masinaid on täiendatud, on ka jooniseid muudetud ja sellega tegeles kostja I. Kostja I koostas joonised, mis anti hagejale koos käitisega 2010. a üle. Käitise müügilepingu sõlmimisega läksid hagejale üle jooniste varalised õigused, kuid autori isiklikud õigused hagejale üle ei läinud, kuna need ei olnud üleantavad. Kostja I ei kopeerinud hageja jooniseid ega reprodutseerinud neid mälu järgi, vaid kasutas jooniste koostamisel klientide esitatud pilte ja masinate näidiseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3 otsustanud hagi rahuldamata jätmise ulatuse. Resolutsiooni ülejäänud punktides on maakohus lahendanud hageja kohustamisnõuded ja menetlusliku tõendite kogumise taotluse (esitatud teabenõudena TsMS § 280 alusel), milliseid nõudeid vaheotsusega lahendada ei saa. Seega ei saa ringkonnakohus sisuliselt läbi vaadata kaebuseid maakohtu otsuse punktide 1.1, 1.3, 2.1, 2.3, 4, 5, 6 ja 7 osas. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mille tõttu tuleb vaheotsus resolutsiooni punktide 1.1, 1.3, 2.1, 2.3, 4, 5, 6, 7 osas tühistada kaebuste põhjendustest olenemata. Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuse väited, et kohtuotsusest ei nähtu, mis osas jättis maakohus otsuse resolutsiooni p-s 3 hagi rahuldamata. Seetõttu tuleb ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas tühistada juba seetõttu, et otsuse resolutsioon ei ole selge ja ühemõtteline, mis on vastuolus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatuga. Maakohtu otsuse põhjendavast osas nähtuvalt võttis maakohus seisukoha ka alternatiivnõuete osas ja see seisukoht võis kajastuda resolutsiooni punktis 3. TsMS § 442 lg 8 neljas lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna maakohus tuvastas hageja kahjuhüvitise nõude kostja I vastu põhjendatuse töölepingu rikkumise tõttu, siis ei pidanud maakohus põhjendama, miks ta ei rahuldanud nõuet kostja I vastu VÕS § 14 alusel. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktides 1.3 ja 2.3 tunnustas maakohus hageja viivisenõude põhjendatust mõlema kostja vastu. Olukorras, kus kohus saab vaheotsusega võtta seisukoha üksnes rahalise nõude põhjendatuse osas ja ei võta seisukohta selle suuruse osas, puudus kohtul õiguslik alus tunnustada viivisintressi nõude põhjendatust.

ja turustanud. Kostja II on sellele hageja nõudele algusest peale vastu vaielnud ja vaheotsuse tegemise ajaks ei olnud nimetatud asjaolu tõendamist leidnud. Viidatud põhjustel ei saa otsustusi punktides 1.1 ja 2.1 käsitleda ka osaotsustena TsMS § 450 lg 1 tähenduses või esialgse õiguskaitse taotlusena.

vastutuse alusel alternatiivsena (I kd lk 13) ja hiljem taotles hageja kostjalt I kahju hüvitamist deliktilise vastutuse sätete alusel aja eest, mil tööleping hageja ja kostja I vahel oli lõppenud (lõplik nõue III kd lk 86). Maakohus küll möönis, et pärast töölepingu lõppemist kuulub kostja I käitumine AutÕS ja VÕS järgselt deliktilise vastutuse sätete kaitsealasse, kuid on jätnud võtmata seisukoha kostja I vastutuse osas AutÕS § 817 lg 1 p 1 ja p 3 alusel. Vastuapellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ja maakohus peab selles osas võtma seisukoha asjas menetluse jätkamisel.

kasutamise osas ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et teabe kuritarvitamine on võimalik üksnes tahtliku teoga, mis on üks kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kostjad ei ole väidet selle kohta, et kostja II ei olnud teadlik kostja I ebaseaduslikust tegevusest, varasemalt esitanud ning ringkonnakohus peab jätma selle väite TsMS § 652 lg 2 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõude rahuldamisel on delikti üldkoosseisu elementide (sh süü) tuvastamine kohtu kohustus ning selleks peab kohus välja selgitama ka poolte seisukohad. Süü puudumist peab tõendama kostja. KonkS § 52 lg 1 kohaselt loetakse konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine konfidentsiaalse teabe kuritarvitamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole kostja II süüd kui KonkS § 52 lg 1 kohaldamise üht eeldust sõnaselgelt tuvastanud (eelduslikult kohtuotsuse p-s 4.4.1). Maakohus on üksnes lähtunud tuvastatud asjaolust, et kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le esitatud joonised olid vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt ning kostja I ei ole tõendanud, et tal oli jooniste kasutamiseks hageja nõusolek. Maakohus saab kostja II tahtluse ja süüga seotud asjaolud täiendavalt tuvastada asjas menetluse jätkamisel. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja II on juriidiline isik, kes tegutseb esindaja kaudu. Seega on konfidentsiaalse teabe kasutamisel tahtluse tuvastamisel oluline tuvastada kostjat II selles küsimuses esindanud isiku teadmine konfidentsiaalse teabe seadusevastasest kasutamisest. Tunnistaja A.A. on küll kostja II nõukogu esimees, kuid mitte kostja II seaduslik esindaja ega oma väidetel ka mitte selleks isikuks, kes esindas kostjat II jooniste alusel detailide tellimisel (III kd lk 161). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut selles, et just kostja I tellis kostja II tarbeks Expert Baltic OÜ-lt jt-lt detaile ning esitas sel eesmärgil detailide tootjale hagejalt kopeeritud joonised. Ka tunnistaja A.A. andis ütlusi, et kui kostja II soovis jätkata masinate tootmist, siis pöördus tunnistaja jooniste saamiseks oma vana tuttava kostja I poole (III kd lk 62-63). Maakohus saab hinnata, kas kostja I esindas kostjat II konfidentsiaalse teabe seadusevastase kasutamisega seotud küsimustes ja tema teadlikkust konfidentsiaalset teavet puudutavatest asjaoludest. Hageja on menetluse algusest peale väitnud, et kostjad tegutsesid kooskõlastatult.

Deliktist tuleneva kahju hüvitamise nõude osas peab hageja tõendama kõigi delikti üldkoosseisu elementide olemasolu, sh peab hageja tõendama nii kahju olemasolu kui ka selle suuruse. Hageja peab täpsustama hagihinna TsMS §-s 124 sätestatut arvestades. Maakohtul on TsMS § 147 lg 3 alusel õigus nõuda hagejalt vähem tasutud riigilõivu tasumist.. Ringkonnakohus märgib, et kostja II on käesolevas asjas piirdunud paljasõnaliste väidetega selle kohta, et ta ei ole hageja varalisi õigusi joonistele rikkunud ja hageja toodangut kopeerivaid masinaid tootnud. Hageja on alates hagi esitamisest taotlenud kohtult kostja kohustamist andma teavet TsMS § 280 alusel. Nimetatud sätte eesmärk on kohustada autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu korral kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kohtule hageja taotlusel kirjalikult andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad, päritolu või turustuskanalite kohta. Sh on rikkuja kohustatud andma kohtule asja lahendamiseks teavet, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Sama põhimõtte sätestab ka VÕS § 1039 ning need sätted pööravad sisuliselt ümber tõendamiskoormuse rikkumise teel saadud tulu osas. Tulu täpne tõendamine on hageja kui kannatanu jaoks keeruline, kui mitte võimatu. Seetõttu piisab tulu väljaandmisele suunatud alusetu rikastumise nõuet esitada soovival õigustatud isikul rikkuja poolt eeldatavalt saadud tulu tõendamisest, kui rikkujal ei õnnestu tõendada, et tema poolt tegelikult saadud tulu oli õigustatud isiku poolt tõendatud eeldatavast tulust väiksem, kuulub nõue taotletud ulatuses rahuldamisele (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III osa lk 615) Kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormuse osas on hageja vastuses apellatsioonkaebusele (p 54) põhjendatult viidanud Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 (p 17), mille kohaselt võib seadusest või lepingust tuleneda mõne kahju hüvitamise eelduse jagatud tõendamiskoormus. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Maakohtul tuleb viidatud põhimõtet tõendamiskoormise jaotamisel kaaluda. Hageja peab edasises menetluses täpsustama, kas nõue on esitatud kostjate kui solidaarvõlgnike või osavõlgnike vastu. Viimasel juhul peab hageja esitama ja tõendama nõude suuruse mõlema kostja osas eraldi. Kohustushagi osas tuleb hagejal oma nõuet täpsustada selliselt, et hagi rahuldamise korral nähtuks kohtulahendi resolutsioonist täpselt, milliste Estre Production jooniste kasutamise ja käsutamise ja toodangu koopiate valmistamise peavad kostjad nende suhtes tehtava kohtulahendi alusel lõpetama.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja Lisa 1 alusel tuli seega apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu kummalgi apellandil 225 eurot. Kostja I ja kostja II on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kumbki 300 eurot. Vastuapellatsioonkaebuselt tuli tasuda riigilõivu samuti 225+225 eurot, s.o kokku 450 eurot. Hageja on vastuapellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 600 eurot. Lõplikud arvestused antud menetluses riigile riigilõivuna tasutavate summade kohta teeb maakohus asja lahendamisel. Menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse osas võtab seisukoha maakohus asja otsustamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.