2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXXvälja XXXOÜ kasuks menetluskulu summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust.
3.Välja mõista AS-ilt XXX XXXOÜ kasuks viivis menetluskuludelt (380 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohtu 29.10.2013 otsusega rahuldas kohus hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, mis koosnes menetluses tasutud riigilõivust summas 250 eurot ja hageja õigusabikuludest 350 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumise kuni menetluskulude tasumiseni.
Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsusega jäi Harju Maakohtu 29.10.2013 otsuse resolutsioon muutmata ning apellatsioonikaebuse menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 29.10.2013 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsus jõustusid 18.11.2014.
Hageja esitas 20.11.2014 Harju Maakohtule avalduse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid apellatsioonimenetluses kokku summas 380 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja tasust.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 18.12.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus kostjale hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis kostjale õiguse esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväited 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostja lepinguline esindaja esitas 29.12.2014 kohtule vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.
Kostja leiab, et hageja poolt esitatud avaldus ei kuulu rahuldamisele, alternatiivselt menetluskulud on osaliselt põhjendamatud.
Kostja on seisukohal, et hageja esitatud Kreedix OÜ poolt väljastatud arved nr 3993 ja 4388 õigusteenuse eest summas 380 eurot (ilma käibemaksuta) sisaldavad õigusteenuseid, mida ei ole hagejale Kreedix OÜ poolt osutatud. Hageja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et hagejat esindas kohtumenetluses äriühing registrikoodiga 11541383. Nimetatud registrikood kuulub äriühingule Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo. Vastav äriühing esindas hagejat ka varasemalt maakohtus. Seega ei ole Kreedix OÜ arvel sisalduvaid töid teinud ja hagejale vastavat teenus osutanud, mistõttu tuleks jätta hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata summas 380 eurot.
Kostja on seisukohal, et arve nr 3993 kohaselt kulus hageja esindajal vastuse apellatsioonkaebusele koostamiseks ja esitamiseks ringkonnakohtule 2,5 ühikut. Kuigi arvelt nähtub, et ühikuks on tükk, siis lähtuvalt 28.11.2014 hageja puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendist järeldub, et arvel sisalduv ühik on tund. Nimelt puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis on hageja kohtule selgitanud, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise tunnitasuks oli 64 eurot tund. Seega kulus apellatsioonkaebusele vastamiseks hagejal 2 tundi ja 30 minutit (2,5 x 64 = 160). Kuivõrd sisuliselt sisaldab hageja vastav menetlusdokument ainult ühte õiguslikku vastuväidet, mis on kokku kolmel lausel, ei ole põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Kostja rõhutab, et enamus vastusest apellatsioonkaebusele sisaldab kostja apellatsioonkaebuses kajastatud seisukohti. Kostja leiab, et kõne all oleva menetlusdokumendi koostamisele võis kuluda 1 tund, mistõttu palub kostja vähendada eelnimetatud põhjendamatult suurt õigusabikulu 1 tunni ja 30 minuti võrra.
Kostja hinnangul arve nr 4388 kohaselt kulus hageja esindajal kliendi esindamisele kohtuistungil ja ettevalmistumiseks istungiks kokku 1 ühik. Kuigi arvelt nähtub, et ühikuks on tükk, siis lähtuvalt 28.11.2014.a hageja puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendist järeldub, et arvel sisalduv ühik on tund. Nimelt puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis on hageja kohtule selgitanud, et kliendi esindamisel kohtuistungil on tunnitasuks 110 eurot tund. Arve nr 4388 kohaselt on kulunud ringkonnakohtus esindamisele üks tund, samas rahalises vääringus on arvestatud kokku ringkonnakohtus esindamiseks 2 tundi. Seega on üks tund summas 110 eurot põhjendamata ning ei kuulu kostjalt välja mõistmisele.
Kostja märgib, et arve nr 4388 sisaldab teenust kliendi esindamine kohtuistungil ja ettevalmistust istungiks ning transport Tartu-Tallinn-Tartu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1102-11 p-s 14 võtnud seisukoha, et bürookulu ning sõidu- ja parkimiskulu arvamine menetluskulude hulka ei ole põhjendatud. Seega ei tule hagejale hüvitada sõidukulusid. Kuivõrd hageja ei ole selgitanud kui suured kulud moodustavad arvest sõidukulud, siis leiab kostja, et arvestuse aluseks tuleks võtta tavalised kulud, mis kuluks sõiduks bussiga TartuTallinn-Tartu. Kuna keskmine üheotsa piletihind on 10 eurot, siis tuleb hageja menetluskulusid arve nr 4388 osas vähendad 20 euro ulatuses.
Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
10.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne.
11.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
12.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26), vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 64-eurose tunnitasu määra (käibemaksuta) alusel. Samuti on hageja ja hageja esindaja kokku leppinud kokkuleppelise tasu kliendi esindamiseks kohtuistungil 110 eurot (ilma käibemaksuta) tund. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr (so 64 eurot käibemaksuta ja 110 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 64 eurot (käibemaksuta) ning esindamist kohtuistungil 110 eurot (käibemaksuta).
14.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 32-1-65-13 p-s 16. Hageja ei ole kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, kas hageja on käibemaksukohustuslane. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 16 selgitanud, et kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
15.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja menetluskulude nimekirjaga, kostja vastuväidetega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.
16.Kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku 380 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja kulust.
17.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved sisaldavad õigusteenuseid, mida ei ole hagejale Kreedix OÜ osutanud. Hageja on kohtule edastanud volikirja, millest nähtub, et hageja on volitanud ennast esindama Kreedix OÜ (tl 42), Kreedix OÜ on volitanud Sergei Destjatnikovi tegema kõiki protsessitoiminguid tema volitajate nimel (tl 43), sh ka hageja nimel. Kohus leiab, et olukorras kus hageja on ennast esindama volitanud Kreedix OÜ, kes on hagejale ka arved esitanud, puudub alus arvamaks, et Kreedix OÜ ei ole hagejale õigusabiteenust osutanud, kuna toimikumaterjalidest nähtub hageja, Kreedix OÜ ja hageja esindaja seotus, millest tulenevalt osutab hagejale õigusabi Sergei Destjatnikov Kreedix OÜ volituse alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-01 märkinud, et õigusabi väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Eeltoodust
nähtub, et hagejale on arved Kreedix OÜ poolt esitatud, mille tasumise kohustus hagejal ka on. Seega puudub alus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks.
18.Järgmisena analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud hageja menetluskulude avalduse ja kohtutoimiku alusel.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja arve nr 4388 alusel teostanud toiminguid hageja esindamiseks kohtuistungil, selleks ettevalmistamiseks ning transpordiks marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu 264 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on 25.09.2014 toimunud kohtuistung, mis kestis 43 minutit (tl 151-153). Kohus selgitab, et kuivõrd kohtuistungi toimumise ajaks oli pooltele selged vaidluse asjaolud, tuli hageja esindajal siiski ka kohtuistungiks ette valmistuda. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega osas, et hageja esindaja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla ka otsene sõidukulu, millena on käsitletav nt bussipileti või autokütuse maksumus, kuid TsMS ei võimalda menetlusosaliselt välja mõista hüvitist menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKo 3-21-65-13 p 17). Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga leiab kohus, et arvel nr 4388 kasjastatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega lähtudes kohtuistungi kestvusest, selleks ettevalmistamiseks kulunud ajalisest kulust ja hageja esindaja sõidukulust.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja arve nr 3993 alusel teostanud toiminguid apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks ringkonnakohtule 192 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 27.01.2014 esitanud 13-leheküljelise apellatsioonkaebuse (tl 123-135), millele hageja on 11.02.2013 koostanud 4-leheküljelise vastuse (tl 143-146). Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga 2,5 tunni ulatuses, lähtudes menetlusdokumentides sisalduvatest õiguslikest seisukohtadest ja mahust. Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, et ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
21.Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja ajakuluks apellatsioonikaebuse koostamisel 2,5 tundi, mille tasuks kujuneb 160 eurot (64 eurot/tund x 2,5 tundi), millele lisandub kokkuleppeline tasu hageja esindamisega kohtuistungil arve nr 4388 alusel summas 220 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuluks kokku 380 eurot (käibemaksuta).
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis menetluskuludelt (380 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Lõppsätted
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
24.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.