VK hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2 463,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXX XXXX,
XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975, asukoht Ehituse 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Metusa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud VK kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
1.27.03.2014 esitas VK (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ELVESO (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat taastama XXXXXXXXX X kinnisasja haljastuse ehituseelne olukord selliselt, et kostja istutaks kinnisasjale neli elupuud. Hageja palus määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kui kostja elupuid 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest ei istuta, oleks ta kohustatud tasuma hagejale 205,42 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka kahjuhüvitise 2258,40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXXXXXXXX X. Kinnistu kuulub Rae valla Vana-Aaviku piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise piirkonda. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks kostja. Piirkonnas teostati 2012-2013. aastal ÜVK arendamise töid. ÜVK süsteemide ümberehitamise raames tehti ka mõistlikud tööd, mis olid vajalikud kinnisasjade ühendamiseks ÜVK võrku. Tööd teostas alltöövõtjana AS Vensen. Hageja leppis kostjaga kokku, et hageja kinnistul teostatakse ka kinnistusisese ÜVK arendamise tööd. 23.05.2013 andis hageja alltöövõtjale AS Vensen kooskõlastuse tööde alustamiseks hageja kinnistul. Kokku lepiti kanalisatsioonitrassi, veemõõdukaevu ja veetrassi rajamises, haljastuse taastamises ning sillutuskivi paigalduses. Kokkuleppe sisu nähtub tööde teostamise ajakavast. Juunis 2013 algasid hageja kinnistul tööd. Ehitati ümber elamu ja sauna reoveekanalisatsioon ning ühendati saun ÜVK süsteemi. Tööde teostamiseks võeti üles elamu ümbruses asunud kivisillutis ning langetati neli vahtrapuud. Juulis 2013 teatas kostja hagejale, et elamu vundamenti augu puurimiseks veetoru viimiseks elamusse on vajalik esitada elamu teostusdokumentatsioon. Kuna hagejal selliseid dokumente ei olnud, ei saanud ta neid kostjale esitada. Kostja teavitas hagejat seepeale vajadusest töötada välja uus lahendus elamu ühendamiseks ÜVK-ga ning edastas projekti kooskõlastamiseks hagejale. Hageja nõustus projektiga, et saada kinnistul tööd lõpetatud. 27.09.2013 teatas kostja aga, et tööd hageja kinnistul on lõpetatud pooleliolevas seisundis ja täiendavalt enam mingeid veevärgitöid ei teostata. Seetõttu jäi hageja elamu ÜVK-ga ühendamata, kinnistu heakord ja haljastus taastamata.
3.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja teostama hageja kinnistul veevärgi uuendamise tööd. Kuigi hageja ei pidanud kostjale maksma tööde eest tasu, siis olid tööd vajalikud, et kostja saaks hagejale hiljem vee- ja kanalisatsiooniteenust osutada, mistõttu kostja pidi saama töödest kasu hiljem tarbitava vee teenustasu näol. Lepingu olemasolu on tuvastatav poolte käitumisest ning vastastikustest tahteavaldustest tööde tegemise ajal. Kostja tegi pakkumise kinnistusiseste ÜVK võrkude rajamiseks ning hageja andis sellele nõustumuse kaudse tahteavaldusega, lubades kostjal töid teostama asuda.
4.Kostja asus töid teostama ilma elamu vundamendi olukorda uurimata. Tulenevalt oma erialastest teadmistest oleks ta seda pidanud enne ulatuslike kaevetöödega alustamist tegema. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kui elamu vundamendil puudub projektdokumentatsioon, siis elamut ÜVK süsteemi ei ühendata. Kostja jättis alusetult oma kohustuse tööde lõpetamiseks täitmata. Hageja tellis ise vundamendi puurimistööd ja lasi oma elamu ühendada ÜVK süsteemi, mis läks maksma 2258,40 eurot. Tegemist on kahjuga mis tekkis, kuna kostja jättis oma kohustused täitmata. Samuti pidi kostja pärast tööde lõpetamist taastama haljastuse. Selleks lepiti kokku, et kostja soetab ning istutab mahavõetud nelja vahtrapuu asemele neli elupuud. Kuivõrd kostja on tööd lõpetanud, on kohustus muutunud sissenõutavaks.
Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja ja kostja kokkuleppe tingimused sisalduvad hageja 23.05.2013 kooskõlastuse lisas, mitte tööde ajagraafikus. Täitmisnõue on alusetu. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peab asendama maha raiutud vahtrapuud elupuudega. Haljastuse taastamine hõlmas üksnes murupinna taastamist. Puude asendamise kokkulepe võis hagejal olla ehk AS-iga Vensen, aga mitte kostjaga. Kostja ei tunnistanud ka kahju hüvitamise nõuet. Kostjal ei olnud kohustust teostada hageja kinnistusiseseid ÜVK töid. Töövõtuleping oli sõlmitud kostja ja AS Vensen vahel, hagejale ei tulene sellest lepingust iseseisvat nõudeõigust. Kostja poolt hagejale tasuta tehtud töö ja selle käigus paigaldatud materjalid on kinkelepingu tunnustega. Kostjal oli vaja hageja luba XXXXXXXXX X kinnistul ehitamiseks, sest hageja on selle kinnistu omanik. Kostja kui kohalikule omavalitsusele kuuluv ettevõte soovis teostada hageja kinnistusiseseid töid, et hageja ei jääks vee ja kanalisatsiooni kasutamise võimaluseta. Hageja ja kostja vahel pole tööde mahu, iseloomu, maksumuse ja ehitatavate rajatiste paiknemise ega muude ehitustehniliste tingimuste osas sisulisi läbirääkimisi peetud. Konkreetsed kokkulepped ehitustööde osas sõlmisid kostja ja AS Vensen. Hageja ei ole tellinud kostjalt torustiku rajamise töid ega selle eest maksnud. Hageja ja kostja kokkulepe piirdus hageja nõusoleku andmisega, mille kohaselt kostja töövõtjal oli õigus teostada hageja kinnistul kostja ja tema töövõtja vahel kokkulepitud töid. Hageja ja kostja leppisid kokku nõusoleku andmise tingimustes.
7.Hageja takistas pidevalt AS-il Vensen tööde teostamist, mis tingis tööde kestuse pikendamise. Nõudmise elamu ehitusdokumentatsiooni esitamiseks esitas kostja hagejale sellepärast, et 08.08.2013 keelas omanikujärelevalve teostaja puurimistööde teostamise ilma dokumentatsioonita. Alternatiivselt oleks võinud veeühenduse teostada keldris olemasoleva veesisendi abil, mille kohta koostas kostja projekti. Uut projekti aga hageja ei kooskõlastanud, mistõttu kostja ei saanud uue lahenduse teostamisele asuda. Kostja palus hagejal kolm korda uus projekt kooskõlastada. Hageja pöördus viimaks kostja poole kooskõlastuse andmise tähtaja pikendamiseks. Hageja ei esitanud ei kooskõlastust ega ühtegi muud teadet tema enda palutud tähtajaks. Kostja ootas peale taotletud tähtaja möödumist veel nädala ja alles 27.09.2013 esitas hagejale tööde lõpetamise teatise, mida tuleb tõlgendada ülesütlemisavaldusena. Samal päeval lõppes ka kostja ja AS-i Vensen töövõtuleping piirkonnas ÜVK tööde teostamiseks. 03.10.2013 esitas hageja kostjale taotluse tööde jätkamiseks, millele oli lisatud uue projekti kooskõlastus. Selleks hetkeks oli aga poolte lepinguline suhe juba lõppenud. Maakohtu otsus
8.17.10.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Pooled vaidlevad, missugune leping on nende vahel sõlmitud. Hindamaks pooltevahelist õigussuhet, analüüsis kohus, milles pooled kokku leppisid. Muu hulgas märkis kohus, et 23.05.2013 kooskõlastas hageja projekti (kd I, lk 66). Kooskõlastusel on märgitud, et kooskõlastatud koos lisaga. Lisa kohaselt (e-kirjavahetus kd I, lk 6768) on kinnistu omaniku tingimused projekti kooskõlastamisel, et ehitustööde mahus asendatakse uue toruga kaevust K-123 elamu esimesse kaevu kulgev amortiseerunud toru ja De32 sõlmest V-88 kuni elamu veemõõdusõlmeni kulgev amortiseerunud toru. Veel on märgitud, et kokkusaamisel otsustati, et töövõtja taastab kinnistul ehituseelse olukorra ja asendab uutega tööde käigus lõhutud või rikutud sillutus- ja äärekivid; ei ladusta väljakaevatud pinnast puude ja põõsaste vahetusse lähedusse; ladustab pinnast
ainult elamu ja sauna vahelisel muruplatsil ning tööde lõpetamisel tuleb muruplats taastada; ei ladusta pinnast otse sillutuskivide peale, ladustamiseks tuleb sillutis eelnevalt katta ja kaitsta. Kinnistu omanik tagab töövõtja töötajatele ja tehnikale vaba ligipääsu oma kinnistul ehitus- ja kaevetööde teostamiseks. Tööde teostamise ajagraafik esitatakse kinnistu omanikule peale projekti kooskõlastamist ning eeldatav tööde teostamise aeg on 3 nädalat.
10.Kohus leidis, et projekti kooskõlastamisega 23.05.2013 andis kostja hageja pakkumisele nõustumuse ning pooled sõlmisid lepingu. Pooled vaidlevad sisuliselt, kas 23.05.2013 kokkuleppega kohustus kostja projektijärgsete tööde teostamiseks hageja kinnistul või oli kokkuleppe sisu selline, et kostja võis tööde tegemist korraldada ning hageja pidi töid taluma. Sõnaselgelt ei ole tööde teostamise kohustuse olemasolu poolte vahel fikseeritud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostja selgituse kohaselt tulenes tema huvi hageja kinnistul tööde teostamiseks piirkonna arendusprojektist. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg 4 oli temal kui vee-ettevõtjal kohustus rajada arendamispiirkonnas olevatele kinnistutele üksnes liitumispunktid. Kohustust ei ole teha kinnistusiseseid töid. Rae valla ÜVK arengukava 2008-2020 (seletuskiri kd II, lk 18-125, sellest tabel kd II, lk 27; p 6.5.2 kd II, lk 79) nägi ette, et Vana-Aaviku puurkaev likvideeritakse ja Aaviku puhasti suletakse. Seoses seniste ÜVK rajatiste sulgemisega oleks Vana-Aaviku piirkonna elanikud jäänud kinnistusiseste töödeta pikemaks ajaks vee ja kanalisatsioonita. Kostja kui kohalikule omavalitsusele kuuluv vee-ettevõtja soovis sellist negatiivset tagajärge vältida. Ehitusprojektiga kaasati seetõttu ka kinnistutesisesed tööd arendusprojekti mahtu (projekteerimistööde seletuskiri kd I, lk 160-kd II, lk 17) ning tööde teostamiseks sõlmis hageja lepingu AS-iga Vensen (kd II, lk 126-135). Eeltoodut silmas pidades on usutav, et kostja ei soovinud 23.05.2013 sõlmida hageja sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva kohustuse tekkimise. Kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK arengukavale ja ehitusprojekti tingimustele.
11.Hageja seisukohtadest tulenevalt oli hageja tahe kokku leppida selliselt, et kostja kohustub kinnistusisesed tööd teostama. Võttes arvesse, et tööd olid vajalikud kinnistu jätkuvaks varustamiseks veega ning kui kostja oleks tasuta tööd ise teostanud, siis ei oleks hageja pidanud ise töid tegema ja selle eest maksma, samuti, et hageja sai tööde teostamisele seada lisatingimusi (nt haljastuse taastamine või kuhu ladustatakse pinnas) on ka hageja tahe vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks usutav. Järelikult puudus pooltel ühine tahe küsimuses, kas kostja kohustub tööd teostama.
12.VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. 27.03.2012 kostja kirjas oli märgitud, et määratud tähtajaks kooskõlastuse saamisel kostja teostab ümberühendamise tööd. Seetõttu viitas lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu kostja soovile tööde teostamise kohustus endale võtta. Hageja on esitanud ka väljavõtte kostja veebilehelt (kd I, lk 10), kus on teade Vana-Aaviku elurajoonis toimuvate ÜVK ehitustööde kohta. Teates on märgitud, et kostja ÜVK süsteemile ümberühendamisega kaasnevad põhjendatud mõistlikud tööd teostab kostja. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal tekkis kostja avalduste põhjal põhjendatult arusaam, et 23.05.2013 kokkuleppega võtab kostja endale kohustuse tööde teostamiseks. Kostja pidi aru saama, et hagejal on selline arvamus tekkinud, kuna kostja oli hagejale 27.03.2012 kirjas otsesõnu lubanud, et hagejapoolse kooskõlastuse tagajärg on tööde teostamine kostja poolt. Samuti oli kostja teinud
avalikkusele avalduse, et tema on ümberühendamisega kaasnevate mõistlike tööde teostajaks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 23.05.2013 kokkuleppega kohustus kostja ümberühendamistööde teostamiseks hageja kinnistul, koos projekti lisaks olevas e-kirjavahetuses kajastuvate lisatingimustega.
13.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 23.05.2013 kokkulepe on töövõtuleping, kuigi hageja ei pidanud maksma kostjale tööde eest tasu, kuna kostja sai tööde teostamise eest muu hüve: võimaluse teenida hiljem kasumit vee müügi pealt hagejale. Kohus märkis, et VÕS § 635 lg 1 defineerib töövõtulepingu läbi kahe olemusliku tunnuse, mh läbi tasu maksmise kohustuse tööde eest. Asjaolu, et tööd soodustasid kostja võimalust teenida suhtelt hagejaga tulevikus tulu, ei muuda töid iseenesest tasulisteks. Tööd soodustasid ka hageja võimalust tulevikus oma majapidamist veega varustada. Lepingu esemeks olnud tööde eest hageja maksma ei pidanud, vaidlus puudub, et tööde teostamine kostja poolt isegi ei kohustanud hagejat kostjaga hiljem liitumislepingut sõlmima. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud töövõtuleping.
14.Samuti ei nõustunud kohus kostja käsitlusega, et poolte leping on kinke tunnustega, sest kostja ehitas hageja kinnistule tasuta vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mis on muutunud hageja kinnistu oluliseks osaks. Kohus märkis VÕS § 259 lg-le 1 viidates, et kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on kinkija tahe kingisaajat tasuta rikastada. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud kinkeleping, kuna kostjal puudus tahe hagejat tasuta rikastada. Kohus märkis, et kohaldab pooltevahelisele õigussuhtele VÕS üldosa sätteid.
15.Kostja poolt väljatoodu osas, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu 27.09.2013 kirjaga (kd I, lk 26-27) üles öelnud, tugines kohus VÕS § 196 lg-tele 1 ja 2, § 195 lgle 1 ning märkis, et vaidlus puudub, et hageja on kostja 27.09.2013 kirja kätte saanud. Hageja esindaja on sellele ka 03.10.2013 vastanud (kd I, lk 28-29). 27.09.2013 kirja pealkiri on „Tööde lõpetamine XXXXXXXXX X kinnistul“. Kirjas on märgitud, et kuna kostja ei saanud hagejalt uue projekti kooskõlastust ning kostja ja AS-i Vensen vahel sõlmitud töövõtulepingu lõpptähtaeg on 27.09.2013, ei ole kostjal olnud võimalik korraldada XXXXXXXXX X kinnistul vajalike ühendus- ja taastamistööde tähtaegset teostamist, osa planeeritud töödest on jäänud teostamata ja võimalike tulevaste lisatööde ja -kulutuste eest vastutab hageja. Nimetatust ilmneb kohtu hinnangul kostja tahe lepingulised suhted hagejaga ühepoolselt lõpetada. Selliselt on seda mõistnud ka hageja, kelle esindaja märgib 03.10.2013 kirjas, et ei nõustu kostja kirjas tooduga lepingu lõpetamise osas. Ülesütlemise formaalsed eeldused on seega täidetud.
16.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejal puudus kohustus uue projekti kooskõlastamiseks ja et kostja kui professionaal oleks pidanud kohe teadma, millist infot tal läheb vaja tööde teostamise planeerimiseks ning oleks pidanud suutma algses projektis kokkulepitud kujul töö teostada. Kohus leidis, et hageja ei tellinud kostjalt kindlate tööde teostamist ja sellepärast ei võinud tal olla ka õigustatud ootust, et temale teostatakse lepingu alusel konkreetse sisuga tööd. Hageja oli teadlik, et projekt on koostatud ilma tema kinnistuga eelnevalt tutvumata ning projekteerimistöid ei viidud läbi üleüldse hageja ja kostja õigussuhte raames. Lepingu eesmärgiks ei olnud, et hagejale oleks tehtud teatavad tööd, vaid et hageja saaks oma kinnistul kasutada jätkuvalt vee- ja kanalisatsiooniteenust. VÕS § 6 lg-le 1 viidates leidis kohus, et hageja, jättes uue projekti kooskõlastamata ning seejuures hoidudes ka suhtlemisest kostjaga, ei ole tegutsenud heas usus. Hageja ei teatanud kostjale, miks ta uut projekti ei kooskõlasta või kas ta nõuab tööde läbiviimist kõigele vaatamata vastavalt esialgsele projektile, võttes ise võimalike riskide osas vastutuse. Ilmselt ebamõistlik on käsitlus, mille kohaselt oleks kostja pidanud vaatamata omanikujärelevalve keelule
ja ilma hageja selge seisukohata viima läbi elamu vundamendi puurimistööd vastavalt esialgsele projektile. Selliselt käitudes oleks kostja seadnud ohtu hageja vara ning AS Vensen töötajate tervise. Asjaolu, et kolmas isik hiljem puurimistööd siiski teostas ning seejuures elamu kokku ei kukkunud, ei tähenda, et puurimistööde teostamist oleks võinud mõistlikult oodata ka kostjalt olukorras, kus tööde ohutust ei olnud võimalik hinnata. Tegutsemaks heas usus peavad lepingupooled tegema omavahel koostööd ning üksteise huvidega mõistlikult arvestama. Hageja poolt väljatoodust ei selgu, milles seisnes tema eriline huvi selles suhtes, et elamu ühendamine ÜVK-ga toimub nimelt esialgse projekti kohaselt. Kui kostja oli juba lepingu üles öelnud, kooskõlastas hageja uue projekti kommentaaride ja täiendusteta. Hageja hoidumist igasugusest koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada pahauskseks käitumiseks.
17.Arvesse tuleb võtta ka, et kostja ei teostanud ehitustöid ise, otseseks tööde teostajaks oli AS Vensen. See asjaolu oli algse kooskõlastuse lisas välja toodud ja seega hagejale teada. Kostja leping AS-iga Vensen lõppes 27.09.2013. AS Vensen oli juba 27.06.2013 teatanud kostjale, et hageja takistab oma kinnistul sihipäraselt ehitustööde teostamist, sh füüsiliselt, mistõttu taotles kostjalt tööde lõpetamise tähtaja pikendamist kuni 20.07.2013 (kd I, lk 69). Kostja ja AS Vensen pikendasid tööde teostamise tähtaega kuni 27.09.2013 (kd I, lk 71). Kohus leidis, et olukorras, kus hageja ei olnud kostjale vaatamata korduvatele järelepärimistele vastanud, missugune on tema seisukoht muutunud olukorras, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkamisest üleüldse huvitatud, samuti, et kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes ning seda oli ühe korra juba hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ja ühtlasi, et hagejal ei olnud kohustust tasuda tööde eest kostjale tasu, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kohus leidis, et kostja ütles lepingu kehtivalt 27.09.2013 üles.
18.Hageja täitmisnõude osas nelja elupuu istutamiseks märkis kohus, et kuivõrd haljastus tuli kinnistul taastada pärast ehitustööde lõpetamist, kuid kostja ütles lepingu üles enne ehitustööde lõpuni viimist, ei muutunud kohustus haljastuse taastamiseks sissenõutavaks ning hageja ei saa nõuda selle täitmist. Kohus jättis hageja nõude kostja kohustamiseks elupuude istutamiseks rahuldamata. Samuti leidis kohus, et kuivõrd kostja ütles lepingu kehtivalt üles, puudus kostjal kohustus pärast lepingu ülesütlemist tööde teostamiseks. Seetõttu ei ole kostja tööde lõpetamata jätmisega lepingut rikkunud ning ka hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
19.17.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 17.10.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Kohus ei analüüsinud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja on rikkunud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldus, mille kohaselt on pooltevaheline leping kehtivalt lõppenud kostja poolt teate esitamisega, on vale. Hageja on seisukohal, et ei esinenud alust lepingu ülesütlemiseks ja tööde lõpetamata jätmiseks. Hageja hinnangul rikkus kostja oma seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja leiab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-le 1, ÜVVKS § 2 lg-le 3, § 7 lg-le 1 ja § 4 lg-le 4 tuginedes, et kostja on kohaliku omavalitsuse poolt määratud Aaviku küla vee-ettevõtjaks. Kuna kostjale on antud avaliku võimu ülesanded, siis on ta selles ulatuses avaliku võimu kandja (avalikke ülesandeid täitev eraisik). Seega tulenes kostja kohustus teostada töid, mis olid vajalikud hagejale kui avaliku teenuse kasutajale kuuluva kinnistu liitumiseks veevärgi ja kanalisatsiooniga, vee-ettevõtja staatusest. Hageja leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel puuduks
mistahes tsiviilõiguslik leping, oli kostjal avalik-õiguslike ülesannete täitmise raames kohustus ühendada hageja kinnistul asuvad ehitised ÜVK-ga, teostada selleks kõik vajalikud kinnistusisesed tööd ning taastada heakord ja haljastus kinnistul.
21.Hageja leiab seoses hageja poolt esitatud väljavõttega kostja veebilehelt, kus on teade Vana-Aaviku elurajoonis toimuvate ÜVK ehitustööde kohta, et põhjendatud mõistlike tööde all on nimetatud teates silmas peetud muuhulgas ehituseelse olukorra taastamiseks vajalikke töid. Selle tingimuse eesmärgiks oli tagada, et elanikud ei oleks pidanud tegema kinnistu taastamistöid omal kulul. Jättes hageja kinnistul asuvat hoonet ÜVK-ga ühendamata ja endist haljastuslikku olukorda taastamata, rikkus hageja ÜVVKS § 7 lg-st 1 ja § 4 lg-st 4, Rae valla ÜVK arengukavast ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast tulenevaid kohustusi.
22.Samuti on kostja rikkunud kohustust kontrollida piisava põhjalikkusega ehitustööde teostamise eeldusi. Kostja tegutses hagejaga lepingu sõlmimisel oma majandus- või kutsetegevuses ja seega oli põhjendatud hageja ootus, et enne tööde alustamist kontrollib kostja kui professionaal kõik vajalikud tingimused ja veendub tööde teostamise võimalikkuses tema kinnistul vastavalt poolte vahel kooskõlastatud projektile. Kostjal ei olnud õigust loobuda tööde teostamisest ka põhjusel, et ta on ise lepingut rikkunud. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Asjaolu, et hageja on kirjalikult kooskõlastanud alternatiivse lahenduse 03.10.2013, ei andnud kostjale alust keelduda kokkulepitud tööde lõpetamisest.
23.Seadus ei kehtesta vee-ettevõtja kohustuse (tagada klientide liitumine ÜVK-ga) täitmise osas mingeid tähtaegu ja seega isegi juhul, kui kostja arvates viivitas hageja talle 15.08.2013 e-kirjaga edastatud alternatiivse projektilahenduse kooskõlastamisega, ei olnud kostjal õigust jätta kokkulepitud tööd teostamata. Hageja leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja näol on tegemist avalikke ülesandeid täitva isikuga, tuleb vaidlusalune olukord tõlgendada hageja kui nõrgema lepingupoole (tarbija) õiguste kaitse seisukohalt. Muudetud projektlahenduse kirjalik kooskõlastus laekus kostjale 03.10.2013, s.o 13 päeva pärast edasilükatud tähtaja möödumist. Muudetud projektlahendusele kooskõlastuse esitamine 03.10.2013 ei kujuta endast töövõtulepingu olulist rikkumist, mis annaks kostjale õiguse lepingut ühepoolselt üles öelda. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, milles seisnes tema huvide sedavõrd oluline kahjustamine, et hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja lepingut täidab.
24.Hageja on seisukohal, et kostja ei käitunud tema suhtes heas usus. Kostja oli teadlik sellest, et loobumine tööde lõpetamisest toob hagejale kahjuliku tagajärje, sealhulgas kulu. Selles olukorras oleks kostja hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) lähtuvalt pidanud võtma hageja isiklikke asjaolusid arvesse ja lõpetama kokkulepitud tööd. Kostja ja AS-iga Vensen lepingu lõppemine ei vabastanud kostjat kohustustest lõpetada kokkulepitud tööd. Kostjal oli võimalik täita oma kohustusi teise töövõtja abil. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele toetuvad kohus ja kostja, leides, et kostja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada kostja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, samuti lasus ÜVK arengukava ja ehitusprojekti elluviimise kohustus kostjal ja mitte AS-il Vensen. Seega vastutas hageja ees võetud kohustuste nõuetekohase täitmise eest üksnes kostja, seda olenemata kostja ja kolmandate isikute vahelistest suhetest.
25.Hagejale on üllatav kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja hoidumist igasugusest koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada pahauskseks käitumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei laskunud teda kinnistule või oleks käitunud vastuoluliselt või kuritarvitas oma õigusi, millest saaks järeldada hea usu põhimõtte vastast käitumist.
26.Ebaselge ja vastuoluline on kohtu otsus osas, mis puudutab poolte vahel tekkinud õigussuhet ja kokkulepitud tööde mahtu. Kui kohtu poolt on tuvastatud, et kostja pidi teostama hageja kinnistul ümberühendamistööd vastavalt 23.05.2013 kokkuleppele, mille hulka kuulus ka kinnistul ehituseelse olukorra taastamine, siis jääb mõistmatuks, kuidas võis kohus teha järelduse, et kostja ei soovinud 23.05.2013 sõlmida hagejaga sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva kohustuse tekkimise ja et kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK arengukavale ja ehitusprojekti tingimustele. Samuti on kohus tõendite alusel tuvastanud, et poolte vahel tekkis 23.05.2013 kokkulepe tööde teostamise kohta, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks kohtu järeldus, et pooltel puudus ühine tahe küsimuses, kas kostja kohustub tööd teostama.
27.Samuti leiab hageja, et kohus hindas poolte vahel kokkulepitud tööde mahtu puuduvaid tõendeid valesti ning jättis osa tõendeid põhjendamatult hindamata. Muu hulgas on ebaselge, kas kohtu arvates pidi kostja taastama haljastuse hageja kinnistul. Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, et kui tööde teostamise kokkuleppe sõlmimise fakt ja sisu on kohtu poolt tuvastatud, siis kuidas sai kohus järeldada, et hageja ei tellinud kostjalt konkreetse sisuga tööde teostamist. Antud kohtu seisukoht on ka vastuolus tõenditega. 23.05.2013 on hageja kooskõlastanud konkreetse projektlahenduse, tööde maht fikseeriti poolte vahel 30.05.2013 kirjalikult kooskõlastatud ajagraafikus (hagiavalduse lisa 2) ning kostja kinnitas tööde hulka kuuluvad toimingud e-kirja teel (kostja 22.05.2013 e-kiri hagejale). Nimetatud tõenditest tuleneb, et pooled leppisid kokku konkreetsetes töödes. Lisaks jättis kohus põhjendamatult hindamata ja arvestama poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafiku, mille kohaselt hõlmasid tööd muuhulgas haljastuse taastamist. Hageja on seisukohal, et asjas on tõendatud, et kokkulepitud tööde maht tulenes poolte vahel kooskõlastatud tööde ajagraafikust. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata hageja esitatud hagiavalduse lisad 4, 5 ja 6 ja hageja põhistused tööde ulatuse kohta, mille ta esitas kohtule 04.06.2014 vastuseks kohtu kirjale.
28.Kohus on valesti kvalifitseerinud poolte vahel tekkinud õigussuhet kestvuslepinguna ja kohaldanud asja lahendamisel VÕS üldsätteid töövõtulepingut puudutavate erisätete asemel. Hageja nõustub kohtuga, et töövõtuleping on tasuline leping, kuid poolte kokkuleppel on võimalik kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni ka lepingutele, mille täitmise eest ei saa tööde teostaja vastusooritusena rahalist hüvitist. Kohus ei ole tuvastanud, et pooled sõlmisid ühise tahte ja arusaama kohaselt töövõtulepingu. Poolte vahel sõlmitud lepingu töövõtulepinguna tõlgendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et liitumine kostja hallatava ÜVK-süsteemiga ei olnud hageja jaoks kohustuslik. Piisab sellest, et asjas on tuvastatud, et kostja tegutses tulevikus võimalikku kasumit silmas pidades. Seejuures ei pea hageja vajalikuks korrata 04.06.2014 menetlusdokumendis esitatud põhjendusi selle kohta, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtulepingu tunnustele vastav leping. Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, miks kohaldas kohus pooltevahelistele suhetele kestvuslepingu sätteid, kui poolte vahel sõlmitud leping oli orienteeritud ühekordsele sooritusele ja konkreetse tulemuse saavutamisele.
29.Samuti on kohus valesti tõlgendanud poolte kokkulepet kinnistul ehituseelse olukorra taastamise kohta. Kostja kohustus taastama kinnistul ehituseelse olukorra pärast seda, kui kinnistul tööd lõpetatakse. Vastav kohustus tuleneb kostja 22.05.2013 e-kirjast ja poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafikust. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja jätnud seetõttu hagi õigesti rahuldamata.
32.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on hageja kaotanud õiguse tugineda kostja kohustusele tööd kokkulepitud viisil lõpetada. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja on lepingu õigustatult ja kehtivalt üles öelnud ja sellega on kostja kohustused hageja ees lõppenud. Maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks õigesti tuvastanud, et kostja on koostanud projektlahenduse, mille kohaselt oleks hageja elamu veeühenduse saanud korraldada olemasoleva veesisendi abil. Kostja on edastanud 15.08.2013 e-kirjaga hagejale projekti kooskõlastamiseks, selgitades mõistetavalt, miks oli tööde teostamise esialgset lahendust vaja muuta. Kuna hageja ei vastanud kostja palvele projekt hiljemalt 21.08.2013 kooskõlastada ega reageerinud 23.08.2013 ja 29.08.2013 saadetud korduvatele ettepanekutele projekt kooskõlastada ning ei andnud kooskõlastust ka kostjalt 05.09.2013 kirjas palutud täiendavaks tähtajaks ehk 19.09.2013, on kostja tööde jätkamisest 09.10.2013 kirjaga õigustatult keeldunud (I kd, tlk 30). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal ei saanud projekti muutmise vajaduse selgitamise järgselt jääda põhjendatud ootust, et kostja viib vaatamata omanikujärelevalve keelule ja ilma hageja nõusolekuta läbi elamu vundamendi puurimistööd vastavalt esialgsele projektile. Samuti ei tulene hageja seisukohast põhjendust, milles seisnes tema eriline huvi, et elamu ühendamine ÜVK-ga peaks toimuma tingimata esialgse projekti järgi. Maakohus on kostja poolt lepingu lõpetamise osas õigesti võtnud arvesse ka asjaolu, et tööde tegelikuks teostajaks oli töövõtukorras AS Vensen. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja ei olnud kostjale vaatamata korduvatele ettepanekutele uus projekt kooskõlastada vastanud, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkumisest huvitatud, samuti, et kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes ning seda oli ühel korral juba hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ning ühtlasi, seda, et kostja lubas teostada tööd hagejale tasuta, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kuna maakohus on eeltoodu põhjal käsitlenud hageja nõude maksmapaneku eeldusi ning selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet rahuldada, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutluskäiku pikemalt korrata.
33.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Asjaolu, et hageja kohtu poolt tehtud järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel või materiaalõiguse kohaldamisel eksinud.
34.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul
määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.