Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2015, Tallinn
Tsiviilasi
AT hagi KÜ Tartu mnt 28 vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Tartu mnt 28 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1746,75 eurot
Istugi toimumise aeg
26.01.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja KÜ Tartu mnt 28 (registrikood 80307116), lepinguline esindaja Irina Reva
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 29.08.2014 otsus muutmata ja KÜ Tartu mnt 28 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad KÜ Tartu mnt 28 kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt tekkis aprillis 2011 elamus aadressil Tartu mnt. 28 Tallinn veeleke hoone üldisest küttesüsteemist. Korterid 9, 11 ja 13 said erineval määral kahjustada ning märg plekk oli nähtav hoone fassaadil. Hageja teavitas kahjust koheselt kostja juhatuse liiget JP, kes kohale ei tulnud. Pärast seda, kui 02.05.2011 tehti registrikanne kostja uue juhatuse kohta, vaatas kannatada saanud korterid 02.05.2011 õhtul üle juhatuse liige AV. Kohas, kus veeleke tekkis, asus ainult küttesüsteemi toru. 17.05.2011 tegi OÜ Talavik küttesüsteemi remonditöid ja teostas keevitustöid katkisel püstikul. Pärast remonditööde tegemist rohkem lekkeid ei esinenud. Kostja vastutus veekahjude eest oli kindlustatud Ergo Kindlustus AS-s. Kindlustuse esindaja käis kohal, fikseeris kindlustusjuhtumi ja leidis, et korterite 9, 11 ja 13 taastamiseks tuleb hüvitada kokku 5 112 eurot. Kindlustusandja pidas hagejale tekkinud ja hüvitatava kahju suuruseks 1 539.60 eurot. 13.05.2011 kandis kindlustus kostja arveldusarvele 4 792.44 eurot kindlustushüvitisena, arvestades maha omavastutuse 319.56 eurot. Kostja kahju hagejale ei hüvitanud. 28.11.2011 kandis kostja kindlustushüvitise tagasi Ergo Kindlustuse AS arveldusarvele. Kostja vastutus tuleneb seadusest ja põhikirjast (p 1.3). Kostjat oli varasemalt hoiatatud lekke võimalikkusest. Hageja ja kostja vahel on käsundilaadne õigussuhe. Kostja rikkus kohustust hoida korras hoone keskküttesüsteem, selle rikkega põhjustati hagejale kahju. Hageja esitas ka alternatiivse nõude deliktiõiguslikul alusel. Kostja tekitas hagejale kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 7), jättes täitmata KÜS §-st 2, §-st 15 ja §-st 151 tulenevad kohustused. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 1 539.60 eurot ja viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 14.05.2011 kuni hagi esitamiseni 14.05.2012 VÕS § 113 lg-s 1 toodud määra alusel summas 112.39 eurot ning alates 15.05.2012 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, millal tema korter kahjustada sai ja, et veeleke sai alguse elamu üldisest küttesüsteemist. Korteriühistu endine juhatus, kelle volitused kehtisid kuni 01.05.2011, juhtumit ei fikseerinud ning uuel juhatusel dokumente asja kohta ei ole. Avalduse ERGO Kindlustuse AS-le tegi 10.05.2011 juhatuse liige AV, kellel puudus KÜ Tartu mnt 28 ainuisikuline esindusõigus. Uus juhatus, tutvunud hiljem dokumentidega, leidis, et avarii põhjus on ebaselge, mistõttu kindlustushüvitis tagastati. Kostja viitas põhikirja punktile 3.2.21., mis välistab ühistu vastutuse, kui juhatusel ei ole võimalik kaasomandi eseme suhtes kontrolli läbi viia. Juhatuse liikmeid korteritesse 9, 11 ja 13 sisse ei lubatud, vaid neilt nõuti enne raha ülekandmist. Kuna korterid 9 ja 11 paiknevad üksteise peal, siis võis korterist nr 13 tulnud vesi kahjustada alumisi kortereid. Vesi ei saanud tulla küttesüsteemist, sest sealt oli vesi 29.04.2011 välja lastud. OÜ Talavik mingeid keevitustöid ei teinud ega tuvastanud lekkeid üldisest küttesüsteemist. Soojuspüstikutel olev armatuur ei olnud katki, vaid vahetati kuulkraanide vastu, et oleks võimalik eraldada korterite 9, 11 ja 13 püstik kogu maja küttesüsteemist. ERGO Kindlustuse AS ei ole sisuliselt tuvastanud, millest veeavarii alguse sai. Hageja on näidanud kahju suurust tegelikust suuremana.
Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks eitanud korteriomanike juhiseid või jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsuse või rikkunud muul moel hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 539.60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 80.76 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 1 539.60 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (04.08.2012) kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Vaidlus puudus asjaolude üle, et : - hagejale kuulub Tartu mnt 28 elamus korter nr 9 ning hageja on elamus moodustatud korteriühistu liige; - 2011 kevadel sai hageja korter veekahjustusi; - kostjal oli sõlmitud kindlustusleping ERGO Kindlustuse AS-ga, kelle kahjukäsitlus tuvastas hagejal korteril veekahjustuste olemasolu ning kelle palvel koostas Eurofassaad OÜ korterite 9, 11 ja 13 remontimise kalkulatsiooni; - ERGO Kindlustuse AS tasus kostjale kindlustushüvitise summas 4792,44 eurot, kuid kostja tagastas selle hüvitise, sest ei pidanud ennast kahjujuhtumi tekkimise eest vastutavaks; - korteriühistu 15.09.2011 üldkoosolekul otsustati kahjustada saanud korterite nr 9, 11 ja 13 omanikele kindlustushüvitis välja maksta, kuid ühistu 11.03.2013 erakorralisel üldkoosolekul tunnistati varasem 15.09.2011 üldkoosoleku otsus kehtetuks; - korteriühistu 07.04.2011 üldkoosolekul kutsuti ühistu eelmise juhatuse liikmed tagasi peale P ning valiti uus juhatus, kelle kohta tehti registrikanne 02.05.2011. Maakohus tugines KÜS § 2 lg 1 ja leidis, et korteriühistu liikme ja ühistu vahel on käsundilaadne suhe. Kui hageja korter sai kahjustada elamu üldisest küttepüstikust alguse saanud veelekke tõttu ning kostja oli teadlik või pidi olema teadlik vajadusest küttepüstikut remontida, kuid jättis selle kohustuse täitmata ega pööranud üldkoosoleku tähelepanu vajadusele võtta vastu otsustusi küttepüstiku remontimiseks, võib kostja olla vastutav hagejale tekkinud kahju eest (VÕS § 620 lg 2). Kostja kohustus majandada elamut, sh hoolitseda küttesüsteemi korrasoleku eest tulenes kohtu hinnangul ka põhikirja p-des 1.3., 5.6. ja 6.23 sätestatust. Kohus tuvastas tunnistajate SB ja LK ütlustega. Tallinna Küte AS aprilli 2011 arvega kostjale, 01.05.2011 e-postiaadressilt [email protected] saadetud e-kirjaga ja Unico Construction OÜ ülevaatuse aktiga, et veeavarii toimus 29.04.2011 ning selle tõttu sai hageja korter kahjustada. Tõenditest nähtub, et LK kui korteriühistu eelmise juhatuse liikme korraldusel lasti küttesüsteemist vesi välja, misjärel veeleke lõppes. Seega saab lugeda tõendatuks, et veeleke sai alguse maja üldisest küttesüsteemist, mida on sisuliselt kinnitanud tunnistaja SB. Sama tunnistaja on ühtlasi avaldanud, et ta juhtis korduvalt korteriühistu tähelepanu võimalike veelekete ohule. Teised asjas kogutud tõendid vastupidist ei tõendanud. Kohus tuvastas, et kostja muutis hiljem meelt veeavarii tekkepõhjuse osas. Kas või mille alusel aga sellisele järeldusele jõuti, millised dokumendid ühistul avarii põhjuste väljaselgitamiseks puudusid või kas või kuidas tuvastati veeavarii tegelik põhjus, AV avaldustest kindlustusandjale ei nähtunud. 05.05.2011 on koostatud akt, mille kohaselt keeldus korteri nr 13 omanik tagamast juurdepääsu oma korterisse, kus tema sõnul oli kahjustatud maja küttesüsteemi püstak. Analoogilist akti selle kohta, et
hageja oleks keelanud kostja juhatuse liikmete ligipääsu temale kuuluvasse korterisse nr 9, kohtule esitatud ei ole. Kostja esitatud dokumentidest ei saanud järeldada, et hageja oleks keeldunud oma korteri üle vaatamisest. Millisel põhjusel leidis 29.04.2011 aset veeleke, kostja ise tuvastanud ei ole. Iseenesest on korteris nr 13 15.06.2011 koostatud akti järeldused kooskõlas tunnistaja LK ütlustega, milliste kohaselt oli korter nr 13 kuiv ning kahjustada olid saanud selle all paiknevad korterid nr 9 ja nr 11. Kohtu hinnangul ei saa kostja ainuüksi korteri nr 13 ümberehitamise faktist järeldada, et veeleke sai alguse korterist nr 13. Kostja ei ole tuvastanud ega välja toonud, millisest korteri nr 13 sisesest torust või sanitaarsõlmest sellisel juhul veeleke alguse sai. Kohus leidis, et kostja esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud hageja väide, et 29.04.2011 veeavarii leidis aset küttesüsteemist tuleneva lekke tõttu. OÜ Talavik esitatud tõenditest ja selgitustest võib vaid järeldada seda, et ei tuvastatud lekke kohta, mis iseenesest ei välista küttepüstikust alguse saanud veeavarii toimumist. Kui kostja arvates oli hageja korteris tekkinud veekahjustusi võimalik kõrvaldada väiksemate kuludega kui on märgitud Eurofassaad OÜ hinnapakkumises, oleks kostjal tulnud seda kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendada. Kostja esitatud hoone eksplikatsiooni väljavõtte iseenesest ei välista hageja kahjunõuet 35 m2 suuruse pinna remontimiseks, sest veekahju tagajärjel võisid korteris kahjustada saada ka mitu tuba. Samas on Eurofassaad OÜ esindaja kinnitanud, et ta koostas kalkulatsiooni kohapeal tehtud mõõtmiste alusel, millest tulenevalt on tõendatud hageja väited selle kohta, et kaks tema korteri tuba on ühendatud üheks toaks. Kuivõrd korteriomaniku ja korteriühistu vahel on käsundilaadne õigussuhe, vastutab kostja oma kohustuste täitmata jätmise eest sõltumata süüst vastavalt VÕS § 104 lg-le 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 1 539.60 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtus, et hageja esitas kostja juhatusele 15.09.2011 avalduse kindlustushüvitise 1 539.60 euro väljamaksmiseks. Seega hageja teavitas kostjat oma nõudest 15.09.2011. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude kostja vastu, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 80.76 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (04.08.2012.a) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 1 539.60 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja pööras korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et kogu kindlustusfirmale esitatud dokumentatsioon kahjujuhtumi tuvastamiseks äratab kahtlust. Kohus ei ole nimetatud asjaolu arvestanud. Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et pooled vaidlevad ka veelekke tekkimise põhjuse üle. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 104 lg-t 1. Poolte vahel on lepinguline suhe ja hinnata tuleks kostja kohustuse täitmist lähtudes VÕS §-st 100. Käsundilaadse suhte eksisteerimisel on kostja vastutuse aluseks kohustuse rikkumine, mitte õigusvastane tegevus, mis eeldab vastutust sõltumata süüst.
Kohtu järeldus kostja kohustuse rikkumise tuvastamise osas on tehtud ainult tunnistaja SB ütluste alusel. Kohus ei arvestanud SB ütlusi, et enne avariid kostja reageeris lekke võimalusele küttesüsteemis, üritades leket leida, kuid küttesüsteemi leket ei tuvastatud. Lekke põhjust hageja korteris ei ole kindlaks tehtud senini. Kohus ei arvestanud kostja tegevust peale avariid lekke koha leidmiseks ja parandamiseks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et veeavarii toimus mõnel teisel põhjusel. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 lasub kostjal kohustus antud menetluses tõendada vaid seda, et hagejale kahju tekkimine ei ole seotud kostja pädevusse kuuluvate ühise tehnosüsteemide korrashoiuga kuna hageja esitas nõude seoses küttesüsteemi lekkega. Kostja ei vastuta Tartu mnt 28 küttesüsteemi väidetava lekke ja selle tagajärjel tekkinud kahjude eest, sest selle eest vastutavad omanikud. Kostja ei ole rikkunud ühtegi omanike otsust küttesüsteemi korrashoidmisel. Kostjale ei teki automaatselt vastutust küttesüsteemi rikkumise korral, mis on seotud süsteemi vanusega või amortiseerumisega. Selle eest vastutavad korteriomanikud. Kohus on valesti tõlgendanud kostjale Tallinna Küte AS poolt esitatud arvet 2011 aprilli eest ja 01.05.2011 e-postiaadressilt [email protected] saadetud kommentaari näidu kohta. Tunnistaja SB ütlused ei kattu Unico Constructions OÜ aktis tooduga. Kohus ei ole andnud hinnangut tunnistajate LK ja SB ütlustele, et korteris nr 13 oli kõik kuiv, mis on täielikus vastuolus ERGO Kindlustuse ASle esitatud andmetega. Kindlustusfirmale esitatud Eurofassaad OÜ kalkulatsiooni järgi oli kahjustatud ka korter 13 samas mahus kui 9 ja 11. Otsuse tegemisel ei arvestanud kohus kostja seadusliku esindaja AV ütlusi. Kohus ei arvestanud, et maja küttesüsteem asub seina sees oleva šahti keskel, eemal seintest ja omanikele mittekättesaadavana. Seetõttu saaks kahjustuse esimesena kelder ja esimesel korrusel olevad ruumid. Nii kelder kui esimene korrus on aga kahjustusteta. Samuti ei võtnud kohus arvesse asjaolu, et küttesüsteemi avarii korral oleks kahjustused tekkinud kuuma (mitte leige) veega ja kahjustused oleksid olnud suuremad. Antud menetluses on juttu ainult külma vee kahjustustest. Kohus järeldas, et tõendatud on 29.04.2011 veeavarii leke elamu üldisest küttesüsteemist. Leke ei saa kaduda parandamiseta. Käesoleva ajani maja küttesüsteem töötab remontimata, korralikult ja leketeta. Kui hagejal tekkinud kahju on seotud küttesüsteeemis tekkinud lekke tõttu, mille põhjuseks on kostja mittenõuetekohane kohustuste täitmine, ei pea kostja hagejale kahju hüvitama VÕS § 103 lg 1 järgi, kuna kostja rikkumine on vabandatav. Juhul, kui omanik ei võimalda juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga siseneda korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, võtab keeldunud omanik automaatselt endale vastutuse rikkega seotud kahjunõuete hüvitamise osas. Kuna maakohtu otsus tuleb tühistada ja hagi jätta täielikult rahuldamata, ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. I
7.Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti käsundilaadse (lepingulise) suhtena. Õige on maakohtu otsuse p-s 64 toodud viide KÜS § 2 lg-s 1 sätestatule. Nimetatud sättest võib järeldada, et korteriomanikud annavad korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
8.Riigikohus on vaidlusalust problemaatikat käsitlenud mitmetes oma lahendites. KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh küttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (lahend 3-2-1-116-11, p 27).
9.Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahjus eest võivad vastutada kõik korteriomanikdu ja korteriühistu solidaarselt (lahend 3-2-1-129-13, p 28). Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (lahend 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise ja/või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja /või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (lahend 3-2-1-129-13, p 51). Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1 (lahend 3-2-1-61-14, p 30) ja eeltoodu kohaselt võib korteriühistu vastutada elamu küttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (lahend 3-21-117-14, p 12). II
10.Maakohtu otsuse p 57 lg-s 3 on kohus märkinud, et puudub vaidlus, et kostjal oli sõlmitud kindlustusleping ERGO Kindlustuse AS-ga, kelle kahjukäsitluse tuvastas hageja korteril veekahjustuse olemasolu ning kelle palvel koostas Eurofassaad OÜ korterite 9, 11 ja 13 remontimise kalkulatsiooni. Apellant pole esile toonud, millised asjaolud selles lauses ei vasta poolte poolt esile toodud asjaoludele. See, et kindlustusfirmale esitatud dokumentatsioon kahjujuhtumi tuvastamiseks äratab apellandis kahtlusi, ei muuda olematuks p 53 lg-s 3 märgitud asjaolusid.
11.Apellandi väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab apellant, et veelekke kohta ei õnnestunud kindlaks teha, teisalt, et see sai alguse korterist nr 13. Hageja esitas omapoolsed asjaolud ja tõendid veelekke võimalike põhjuste kohta. Kostja ei ole tõendanud, kust veeleke alguse sai. Arvamus, et veeleke tekkis korterist nr 13, on oletuslikku laadi. Tunnistaja SB ütluste kohaselt (II kd, tl 85 pöördel ja 86) ta avarii toimumise päeval korteris nr 13 torudele ligi ei pääsenud, omanik lubas ise seina lahti teha, esmaspäeval tagasi minnes olid torud kuivad, aga torude peal oli rooste. Tunnistaja ei ole rääkinud vee lekkimisest korteris 13 kraanist või mujalt. Seega ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et tunnistaja ütluste kohaselt sai veeleke alguse korterist nr 13, kusjuures selle reaalossa kuuluvalt osalt.
13.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kohas, kus veeleke tekkis, asusid mitte ainult küttepüstikud, vaid ka korteri nr 13 tarbevee torustik. Isegi kui selline asjaolu esineks, ei ole kostja tõendanud, et veeavarii toimus läbijooksu või mingi muu asjaolu tõttu korteri nr 13 reaalossa kuuluvatest torudest. Kui kostja sellised väited menetluses esitas, oli kostja kohustus neid tõendada. III
14.Ringkonnakohus ei täheldanud maakohtu poolt tõendite väära hindamist. Asjaolu, et korteris 13 elav FS, hageja ja tunnistaja LK olid kuni 07.04.2011 kostja juhatuse liikmed, ei anna veel alust pidada neid seotud isikuteks ja tunnistaja LK-i ütlusi ebausaldusväärseks, kui need on kooskõlas muude esitatud tõenditega. Kuigi juhatuse liikmetena olid need isikud teadlikud kindlustusseltsiga sõlmitud lepingust ja asjaolust, et viimane hüvitab vaid kaasomandi esemesse kuuluvad kahjud, ei muuda see asjaolu iseenesest ebausaldusväärseks kõiki hageja poolt esitatud tõendeid ega vabasta kostjat enda poolt väidetu tõendamisest.
15.Põhjendamatu on apellandi etteheide, et kõik tõendid, mis kinnitavad läbijooksu tekkepõhjust küttesüsteemi torustikust, on esitatud eelnimetatud isikute selgituste alusel. Hageja pidi oma väiteid tõendama ja on esitanud selleks apellatsioonkaebuse p-s 23 nimetatud tõendid. Apellant pole esile toonud, millised kostja poolt esitatud ja kohtu poolt uurimata jäetud tõendid lükkavad hageja väited ümber.
16.Õige on apellatsioonkaebuses märgitud seisukoht, et pooled vaidlesid veelekke tekkimise põhjuste (põhjusliku seose) üle. Hageja leidis, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tõttu, sest kostja ei taganud küttetorude korrasolekut.
17.Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud tõenditega nende kogumis ja kasutanud põhjusliku seose kindlakstegemisel elimineerimismeetodit. Elimineerimismeetodit kasutatakse eelkõige siis, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti. Seejuures võib kostja tegu väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses. Tegevusetuse (sh mitteküllaldase tegutsemise) kui kohustuse rikkumise tuvastamise eelduseks on kostja kohustus tegutseda. Elimineerimismeetodi kohaselt on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Käesoleval juhul heideti kostjale ette küttetorustiku parandamata jätmist, kuigi kostjat oli hoiatatud enne veeavariid veelekke tekkimise võimalikkusest. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks varasematele hoiatustele reageerinud ja veelekke koha parandanud.
18.Veelekke tekkimise võimalikkusele küttesüsteemist viitas asjaolu, et varasemalt oli juba hoolduse käigus avastatud, et kuskil on leke, varasem lepinguline küttesüsteemi hooldaja oli teinud juhatusele selle kohta mitu suulist hoiatus enne avariid (tunnistaja SB ütlused II kd, tl 85 pöördel ja 86) ning küttesüsteemi tühjendamisel veeleke lakkas. Samuti asus lekke kohal kaasomandi esemesse kuuluv küttetorustik. IV
19.Apellandi etteheited, et kohus arvestas veelekke põhjuste tuvastamisel üksnes tunnistaja SB ütlustega ja jaotas valesti tõendamiskoormuse, on põhjendamatud. Kostja pidi vastutuseks vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta. Kui oleks selgunud, et kahju oleks tekkinud ka ilma kostja teota (tegevuseta), oleks kostja vastutus olnud välistatud. Kostja nimetatut ei tõendanud. Asjaolu, et tunnistaja SB ütluste kohaselt üritati leket leida, aga seda ei leitud, ei saa kostja vastutust välistada. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja on teinud kõik endast oleneva küttesüsteemis enne avariid avastatud lekete kõrvaldamiseks, aga kostjast sõltumata põhjustel pole see õnnestunud.
20.Vaidluse all ei ole, et kostja eraldas oletatava avariipüstiku maja küttesüsteemist ja paigaldas sellele sulgemisarmatuuri, kuid selleks ajaks oli hagejale kahju juba tekkinud. Asjaolu, et pärast püstiku veega täitmist leket ei toimunud, ei välista kostja vastutust, kui kohus oli eelnevalt tuvastanud lekke tekkimise püstikust ja kostja polnud tõendanud vastutust välistavaid asjaolusid. Hageja ei pidanud tõendama, mis asjaoludel veeleke püstikus lakkas. Seetõttu ei ole vale maakohtu otsuse p-s 84 esitatud järeldus, et lekke koha mittetuvastamine ei välista küttepüstikust alguse saanud veeavarii toimumist.
21.Maakohus ei rajanud oma otsust lekke koha tuvastamisel Tallinna Kütte AS arvele 2011 aprilli eest (I kd, tl 173), 01.05.2011 e-posti aadressilt [email protected] (II kd, tl 20) saadetud kommentaarile majasisese küttepüstiku avarii kohta ja Unico Construction OÜ aktile. Maakohus on nimetatud tõendeid hinnanud ja leidnud, et koos teiste tõenditega (tunnistajate SB ja LK-i ütlustega
tõendavad need tõendid kogumis veeavarii toimumist 29.04.2011 ja selle tõttu korteri kahjustumist (vt otsuse p 75). Järelduse, et veeleke toimus küttesüsteemist tulenevalt, on kohus aga teinud eelkõige tunnistaja LK-i ütlustele tuginedes (samuti otsuse p 75), mille kohaselt veeleke lakkas, kui küttesüsteemist lasti vesi välja, samuti tunnistaja SB ütlustele tuginedes.
22.Maakohus on õigesti hinnanud ka SB ütlusi (II kd, tl 85 pöördel ja tl 86) ja nendes puudub vastuolu. Tunnistaja on rääkinud, et avariipäeval ta krt-s 13 torudele ligi ei pääsenud, kuna seal olid seinad terved ja tunnistaja leppis korteriomanikuga kokku, et see teeb seina ise lahti. Esmaspäeval tunnistaja samasse korterisse tagasi minnes oli sein avatud ja torustik näha. Torude peal oli rooste, aga torud olid kuivad. Arvestades, et avarii oli reede pealelõunal, küttesüsteemist lasti samal päeval vesi välja, võisid torud olla kuivad. Asjaolu, et korter oli ülevaatuse ajal kuiv, ei tähenda korteriomanike poolt valeandmete esitamist kindlustusfirmale (I kd, tl 42-43, tõlge 70-71). Avalduse esitajad on sündmust kirjeldades esitanud oma versiooni toimunust, kuid olemata spetsialistid ei pidanud nad teadma, mis täpselt veelekke põhjustas. Korter 13 kahjustumist kinnitab asjaolu, et kindlustusettevõte esindaja käis sündmuskohal ja fikseeris kindlustusjuhtumi (hagiavalduse II lõik).
23.Kostja seadusliku esindaja AV ütlused, mida lihtmenetluses võib kasutada tõendina (TsMS § 405 lg 1 p 5), on oletuslikku laadi ega tõenda asjaolu, et veeleke tekkis muul viisil kui hageja on seda kirjeldanud hagis. Seaduslik esindaja ei teadnud veelekke põhjust. Seetõttu ei saanud kohus AV ütluste põhjal teha asjas teistsugust järeldust.
24.Apellatsioonkaebuse väide, et küttesüsteem asub seina sees oleva šahti keskel, eemal seintest, saab alguse keldrist ja lõpeb maja pööningul, ei ole täpne. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et kuigi küttesüsteemi püstikus vahelagesid ei ole, hargnevad sellest torud korteritesse. Nimetatust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul eluliselt võimalik, et vesi ei leki otse keldrisse, vaid niriseb mööda hargnevaid torusid ka kõrvale, so korterite seintele ja lagedele. Vee nirisedes saab see ka jahtuda ja muutuda leigeks. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et menetluses on olnud juttu külma vee kahjustustest – vee temperatuuri osas ei ole pooled asjaolusid esile toonud. Üksnes tunnistaja LK on oma tunnistuses maininud, et „vesi oli leige, meil majas sooja vett ei ole.“
25.Põhjendamatu on apellandi väide, et tema rikkumine on vabandatav, kuna korteri 13 omanik ei lubanud juhatuse liikmeid korterisse. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli avariile eelnenud korteriühistu juhatuse ümbervalimise tõttu tekkinud segadus, kes on kehtivalt juhatuse liikmed. Uued juhatuse liikmed ei pidanud ennast ekslikult juhatuse liikmeteks ja ei tulnud kahju üle vaatama. Endine juhatuse liige LK täitis seetõttu uue juhatuse kohustuse ja vaatas korterid, mh ka korteri 13 üle. Korteri 13 omanik lubas juhatuse liikmeks peetud LK-i ja spetsialist SB korterisse nii vahetult peale avariid kui ka pärast seda. SB ütluste kohaselt ei lubanud omanik reedel toimunud avariile järgnenud esmaspäeval torude remonttöid tunnistajal teha. Nimetatust ei saa teha järeldust, et korteri nr 13 omanik oma põhikirja p-st 3.2. tulenevat kohustust ei täitnud.
26.Nagu ringkonnakohus p-s 9 märkis, vastutab kostja solidaarselt korteriomanikega hagejale tekkinud kahju eest. Hagejal oli õigus solidaarvõlgnike korral valida, kelle vastu ta oma nõude esitab. Maakohtu otsus on õige. Kuna maakohus rahuldas põhjendatult hageja põhinõude, on põhjendatud ka viivisenõue. V
27.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise
lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.