Kohtulahend

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud K-LN-l ja HR-l on kaks last RR ja NMR. Kostja ülalpidamise kohustust ei täida. Hagejad esitasid elatisenõude tagasiulatuvalt alates 01.04.2013. Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja pidi hagejatele elatist tasuma 2013 eest 9 x 160 x 2 = 2880 eurot ja 2014 eest 3 x 175,50 x 2 = 1053 eurot, seega kokku 2880 + 1053 = 3933 eurot. Kostja on tasunud elatist 18.02.2014 (100 eurot), 01.03.2014 (200 eurot) ja 01.04.2014 (200 eurot), seega on kostja elatise võlgnevus hagejate ees 3433 eurot. Hagejad palusid kostjalt välja mõista RR ja NMR kasuks elatise võlgnevuse 3433 eurot ning elatise tasumisega viivitamise eest viivise 175,43 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Elatise väljamõistmise aluseks saab olla ülalpidamiskohustuse rikkumine. Hagejad, nende seaduslik esindaja ja kostja elasid koos 2013 lõpuni, neil oli ühine majapidamine ja kostja pidas hagejaid ülal. Tulenevalt põhinõude põhjendmatusest on alusetu ka viivise nõue. Viivise nõue on ka vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kuna kaalukaid põhjuseid tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ei esine. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja HR-lt ajavahemiku 01.12.2013 kuni 01.04.2014 eest tagasiulatuva elatise RR kasuks 442,50 eurot ja NMR kasuks 442,50 eurot. Kohus jättis tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 01.04.2013 kuni 01.12.2013 eest ja viivisenõude rahuldamata. Kohus jättis hagejate seadusliku esindaja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul hagejate seadusliku esindaja elatise nõue perioodi eest, kui pooled koos elasid ja neil oli ühine majapidamine, ei ole põhjendatud. Poolte seletustest ilmneb, et tagasiulatuva elatise nõude perioodil alates 01.04.2013 kuni 01.12.2013 elasid pooled koos ning kandsid mõlemad perega seotud kulutusi sealhulgas tasus kostja poolte eluaseme kodulaenu ja poolte eluaseme kommunaalkulusid. Nimetatud kohustuste kandmist tuleb pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodust ilmneb, et kostja täitis nimetatud perioodi ülalpidamiskohustust ning tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 01.04.2013 kuni 01.12.2013 eest ei ole põhjendatud. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja asusid eraldi elama 01.12.2013. Lapsed jäid elama hageja seadusliku esindaja juurde. Kostja pidi hagejaid ülal pidama ja tasuma detsembris 2013 elatist kummalegi hagejale alammääras 160 eurot ja jaanuarist kuni märtsini 2014 kummalegi hagejale

2(4)

alammääras 177,50 eurot, seega kokku ajavahemiku 01.12.2013 kuni 01.04.2014 kummalegi hagejale 692,50 eurot ja kokku kahele hagejale 1385 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus 2014 elatist 500 eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks ajavahemiku 01.12.2013 kuni 01.04.2014 välja mõista 442,50 eurot, kokku kahele hagejale 885 eurot. Hagejad on kostja vastu esitanud viivise nõude elatise tasumisega viivituses olemise eest. Kohus tuvastas, et perioodil 01.04.2013 kuni 01.04.2014 täitis kostja ülalpidamiskohustust ning viivise nõue nimetatud perioodil nõutava elatise tasumisega viivitamise eest tuleb igal juhul rahuldamata jätta. Kohtu arvates ei ole viivise väljamõistmine käesoleval juhul põhjendatud, kuna tegemist on perekonnaõigusliku kohustusega. Perekonnasuhte iseloomuga on vastuolus võlaõigusliku kohustuse täitmise vahendi kasutamine. Elatisevõlalt viivise nõudmine ei ole ka kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtu arvates on selline viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et kostja on viivisenõude perioodil osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud ja oli nõude esitamise ajal elatise tasumisega viivituses olnud mõned kuud, mitte pikaajaliselt. Eeltoodud asjaoludel tuleb viivise nõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista HR-lt elatis RR kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.12.2013 kuni 01.04.2014 eest 642,5 eurot ja NMR kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.12.2013 kuni 01.04.2014 eest 642,50 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta HR kanda. Maakohtu seisukohad ei tulene menetlusosaliste poolt esitatud tõenditest ja kohtuistungil tuvastatud asjaoludest. Kohus on ilma vastavaid tõendeid omamata arvestanud kostja poolt menetluse käigus esitatud põhjendusi. Kostja eksitas kohut väites, et tema poolt peale hagi esitamist tasutud 500 eurot on tehtud elatise võlgnevus katteks. Tegelikult tasus kostja hagejatele jooksvat elatist. Hagi esitamise hetkeks oli kostja võlgnevus 1285 eurot. Maakohus on otsust tehes tuginenud asjaoludele, mida ei nähtu kohtumaterjalidest. Otsusest nähtub nagu tunnistaks kostja hagejate nõuet 885 euro ulatuses. Vastuses hagile ja kohtuistungil ei ole kostja kordagi kinnitanud, et tunnistab nõuet 885 euro ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus vaatab asja läbi hageja apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses. Maakohus leidis, et kostja kohustus tasuda lastele elatist tekkis alates detsembrist 2013 ja tasumata elatiselt pole hagejatel õigus nõuda viivist. Nimetatud osas apellandid maakohtu otsust ei vaidlusta. Hagejad taotlesid kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras (miinimummääras), so 2013 aastal 160 eurot kuus ja 2014 aastal 175.5 eurot kuus. Seega moodustas hagejate elatise nõue 2013 aasta ühe kuu eest 2x160= 320 eurot ja 2014 aasta eest kuni hagi esitamiseni 03.04.2014 2x175.5 x 3 kuud= 1 053 eurot, kokku kogu perioodi eest 1 373 eurot. Vaidlust ei olnud poolte vahel, et kostja tasus elatist perioodil 18.02.2014 – 01.04.14 kokku 500 eurot. Seega on kostja võlgnevus tagasiulatuva elatise osas 1 373 – 500 = 873 eurot. See teeb kummagi lapse osas 436.50

3(4)

eurot. Maakohus on välja mõistnud kummagi lapse kasuks 442.50 eurot. Erinevus tuleneb asjaolust, et maakohus on aluseks võtnud seadusest tuleneva ja õige elatise miinimummäära 177.50 eurot. Nimetatud osas ei ole aga otsust vaidlustatud. Pooltel ei olnud vaidlust, et kostja oli tasunud hagejatele elatist hagi esitamise ajaks, so 03.04.2014, 500 eurot (18.02.2014 – 100 eurot, 01.03.2014 – 200 eurot ja 01.04.2014 - 200 eurot). Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on arutanud pooltega küsimust, kas ja millise perioodi eest on tasutud 500 eurot. Nii nähtub protokollist (tl 61-62), et kostja on selgitanud, et ta ei maksnud elatist detsembris ja jaanuaris. Kostja kinnitas, et alates veebruarist maksis ta nõutust vähem, kuna arvestas maha hagejate esindaja laenuosa. Kostja nõustus, et on maksnud detsembris 2013 kuni märtsini 2014 lastele nõutust vähem elatist, kuid palus arvestada selle perioodi eest makstud 500 euroga. Hageja on protokolli kohaselt kinnitanud 500 euro maksmist, nõustunud 500 euro mahaarvamisega (tl 62). Edasi on hageja toonud arvestuskäigu 4 x 355 pluss 320, mis ei arvesta aga asjaoluga, et tagasiulatuvalt sai hageja käesolevas hagis nõuda elatist 2014 aasta eest kuni aprillini, seega kolme kuu eest. Hageja on selgitanud, et alates aprillist (2014) on temalt elatis välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses (tl 60). Kui kostja ei ole aprillist 2014 piisavas ulatuses tasunud, on see maksekäsumenetluses väljamõistetud elatise täitmise küsimus. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171lg 1 alusel hagejate kanda võrdsetes osades. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.