2-14-14840/15 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

5.Viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hagejate seadusliku esindaja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXX ja XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes. Hagejate tagasiulatuva nõue on esitatud alates 01.04.2013.a. Hagiavalduse kohaselt elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja pidi hagejatele elatist tasuma 2013.a eest 9 x 160 x 2 = 2880 eurot ja 2014.a eest 3 x 175.5 x 2 = 1053 eurot, seega kokku 2880 + 1053 = 3933 eurot. Kostja on tasunud elatist 18.02.2014.a 100 eurot, 01.03.2014.a 200 eurot ja 01.04.2014.a 200 eurot, seega on kostja elatise võlgnevus hagejate ees 3433 eurot. Hageja esitab kostja vastu ka nõude elatise tasumisega viivitamise eest, kostja viiviste võlg hagejate ees on 175.43 eurot. Kostja vaidles elatise nõuetele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole välja toonud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid tagasiulatuva elatise nõuet. Elatise väljamõistmise aluseks saab olla ülalpidamiskohustuse rikkumine. Hagejad, nende seaduslik esindaja ja kostja elasid koos 2013.a lõpuni, neil oli ühine majapidamine ja kostja pidas hagejaid ülal. Tulenevalt põhinõude põhjendmatusest on alusetu ka viivise nõue. Viivise nõue on ka vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kuna kaalukaid põhjuseid tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ei esine. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi põhjendama ja tõendama. Tagasiulatuva elatise nõue on esitatud perioodi 01.04.2013.a kuni 01.04.2014.a eest.

Kostja kohtuistungil täpsustas, et on elatise nõudega osaliselt nõus alljärgnevalt: Kostja tunnistab alammääras elatise nõuet alates detsembrist 2013.a kuni märts 2014.a kaasa arvatud, arvestades maha 2014.a tasutud 500 eurot: 2 x 160 = 320 ja 2 x 177.5 x 3 = 1065, kokku 320 + 1065 = 1385 – 500 = 885 eurot. Kostja tunnistab hagi 885 euro ulatuses. Poolte seletustest kohtuistungil ilmnes, et nad elasid koos ja neil oli ühine majapidamine kuni detsembrini 2013.a. Hagejate seadusliku esindaja nõude kohaselt soovib ta elatist ka perioodi eest, kui pooled koos elasid ja seda põhjusel, et kõik lastega seotud kulud tasus hageja seaduslik esindaja üksi. Kohtu seisukoht on, et hagejate seadusliku esindaja elatise nõue perioodi eest, kui pooled koos elasid ja neil oli ühine majapidamine, ei ole põhjendatud. Poolte seletustest ilmneb, et tagasiulatuva elatise nõude perioodil alates 01.04.2013.a kuni 01.12.2013.a elasid pooled koos ning kandsid mõlemad perega seotud kulutusi sealhulgas tasus kostja poolte eluaseme kodulaenu ja poolte eluaseme kommunaalkulusid. Nimetatud kohustuste kandmist tuleb pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodust ilmneb, et kostja täitis nimetatud perioodi ülalpidamiskohustust ning tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 01.04.2013.a kuni 01.12.2013.a eest ei ole põhjendatud. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja asusid eraldi elama 01.12.2013.a. Lapsed jäid elama hageja seadusliku esindaja juurde. Kostja pidi hagejaid ülal pidama ja tasuma detsembris 2013.a elatist kummalegi hagejale alammääras 160 eurot ja jaanuaris kuni märtsis 2014.a kummalegi hagejale alammääras 177.5 eurot, seega kokku ajavahemiku 01.12.2013.a kuni 01.04.2014.a kummalegi hagejale 692.5 eurot ja kokku kahele hagejale 1385 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus 2014.a elatist 500 eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks ajavahemiku 01.12.2013.a kuni 01.04.2014.a välja mõista 442.5 eurot, kokku kahele hagejale 885 eurot. Hagejad on kostja vastu esitanud viivise nõude elatise tasumisega viivituses olemise eest. Kohus tuvastas, et perioodil 01.04.2013.a kuni 01.04.2014.a täitis kostja ülalpidamiskohustust ning viivise nõue nimetatud perioodil nõutava elatise tasumisega viivitamise eest tuleb igal juhul rahuldamata jätta. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täimisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab viivise välja mõistmata. Riigikohus on 15.01.2010.a lahendis nr 3-2-1-132-09 asunud seisukohale, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Kohtu arvates ei ole viivise väljamõistmine käesoleval juhul põhjendatud, kuna tegemist on perekonnaõigusliku kohustusega. Perekonnasuhte iseloomuga on vastuolus võlaõigusliku kohustuse täitmise vahendi kasutamine. Elatisevõlalt viivise nõudmine ei ole ka kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtu arvates on selline viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus arvestab käesoleval ajal ka asjaolu, et kostja on viivisenõude perioodil osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud ja oli nõude esitamise ajal elatise tasumisega viivituses olnud mõned kuud s.o mitte pikaajaliselt. Eeltoodud asjaoludel tuleb viivise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi sisu, selle rahuldamise ulatust ja asjaolu, et pooled elatise vaidluses ei vaja üldjuhul esindajat, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.