Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm 25.02.2015 Tallinnas 2-13-32678 Salva Kindlustuse AS-i hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2310,54 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salva Kindlustuse AS (RK 10284984), lepinguline esindaja Katrin Leppik Kostja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (RK 80205477), lepinguline esindaja Jüri Aava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 07.02.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-32678 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Salva Kindlustuse AS kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohtus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg. 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Asjaolud Salva Kindlustuse AS esitas 08.07.2013 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu 2310,54 euro väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt toimus 05.01.2011 Põlvas, Mäe 1 juhtum, mille käigus sõideti tundmatu liiklusvahendiga otsa OÜ-le Prefense kuuluva hoone kiviseinale ja mille tagajärjel kukkus nimetatud kivisein ümber. OÜ Prefense ja hageja vahel oli 18.10.2010 sõlmitud varakindlustuse leping ning väljastatud poliis nr. NB110C1404788. Vastavalt sellele lepingule hüvitas hageja OÜ-le Prefense tekitatud kahju – tasus vana kiviseina jäänuste koristamise ning uue kiviseina ülesehitamise eest 2310,54 eurot. Omavastutus 319,56 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja peab hüvitama hagejale OÜ-le Prefense tundmatu sõiduki poolt kiviseinale otsasõidu tagajärjel tekitatud kahju hüvitamisega kantud kulutused. Kivisein ei varise kokku iseenesest, ilma väljastpoolt osundatud mõjuta (üldteada olev asjaolu) ega selle äärde lükatud lume raskuse tagajärjel. Lumekoguse raskusest ei piisa üksi seina ümberlükkamiseks ilma täiendava väljastpoolt tulnud mõjuta. Kiviseina kokkuvarisemise põhjuseks oli väljastpoolt tulnud tugev ning lühiajaline surve, mille teke on võimalik üksnes kokkupuutel suurt kineetilist energiat omava objektiga üksnes sõidukiga. Tegemist on liiklusõnnetusega. Kiviseinal endal, s.t konkreetsetel telliskividel, ei pidanud mehaanilisi vigastusi olema, kuna seina äärde lükatud lumi võis olla puhvriks kiviseina pinna ja tundmatu sõiduki vahel. Seega kukkus kivisein ümber ning kahjujuhtum saabus kiviseinale tundmatu sõidukiga otsasõidu tagajärjel. OÜ-le Prefense tekkis seetõttu kahju. Tegemist on liikluskahjuga LKindlS § 26 lõigete 1 ja 2 järgi. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kindlustusjuhtumi eelduseks on ootamatu ja etteaimamatu sündmus, kusjuures peavad olema täidetud LKindlS § 26 tunnused, milleks on teeliikluses kahju põhjustamine kindlustamisele kuuluva sõidukiga; kahju on tekitatud sõiduki liikumise ja paiknemise tagajärjel; esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Kivisein oli küll kokku kukkunud, samas puuduvad kiviseinal liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused, kivisein on kokku kukkunud vaid amortiseerumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et kivisein kukkus kokku liiklusõnnetuse tagajärjel. Kiviseina vastu oli lükatud lund. Kivisein
on saanud kahjustusi pideva lumekoristuse käigus. Lume koristamist talvel tuleb pidada igati tavapäraseks tegevuseks. Seega ei olnud tegemist ootamatu või etteaimamatu sündmusega. LKindlS §-s 26 sätestatud tingimused on täitmata ja kostjal pole kohustust hagejale kahju hüvitada. Maakohtu põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Asjas on tõendatud, et hageja on kindlustusvõtjale OÜ-le Prefense 05.01.2011 kindlustusjuhtumi aseleidmise tõttu tekkinud kahju VÕS § 423 lg. 1 järgi hüvitanud ning hagejale on üle läinud 2310,54 euro ulatuses kannatanu nõue kolmanda isiku vastu kooskõlas VÕS § 492 lõikega 1. Vaidlus on selle üle, millisel põhjusel on sein ümber kukkunud ja kas see on kvalifitseeritav liikluskahjuna. LKindlS § 26, § 4 lg. 1 ja § 6 järgi, et tõusetuks küsimus kostja vastutusest, peab hageja tõendama selle fakti, et kannatanule tekkis kahju seetõttu, et vaidlusalasele seinale sõitis otsa just sõiduk. Varakahjuavalduses on kannatanu avaldanud, et sein on saanud kahjustusi liikluskahju, vandalismi tõttu. Avaldusest ei nähtu konkreetselt, et mõni sõiduk oleks märgitud kiviseinale otsa sõitnud. Kahjukäsitleja on objekti ülevaatamisel hinnanud, et sein on kas maha kukkunud lume lükkamise tulemusel või otsasõitmise tagajärjel. Fotodelt nähtuvalt on varisenud sein üleni lume all, mingeid sõiduki jälgi, mis viitaks seinale otsasõidule, ei nähtu fotodelt ega lumelt. Tunnistaja ÜS ütluste kohaselt avastas ta hommikul tööle tulles, et sein on katki, et nägi seda tervena eelmisel päeval kl 5 paiku ja järgmisel hommikul kl 9 oli juba sein maas; tunnistaja ei näinud ega osanud kinnitada, kuidas sein võis maha langeda, ega mäletanud ka seda, kas sündmuskohal oli sõiduki jälgi, ning ei osanud seletada, kes kivide peale lund lükkas. Tunnistaja kinnitas, et sein on taastatud. Kohtule esitatud tõendid ei tõenda hageja väidet, et sein kukkus ümber/purunes selle tagajärjel, et talle sõitis otsa LKindlS § 4 lõigetes 1-3 nimetatud sõiduk ehk kahju tekkimine (seina kukkumine ja purunemine) oleks vahetus põhjuslikus seoses liikluskindlustusseaduses nimetatud sõiduki liikumise ja puutumisega. Ehitis või selle osa võib variseda kokku amortisatsiooni tõttu, ehitusliku vea tõttu ilma, et selleks peaks olme väline muust objektist lähtuv surve, mõju. Kuna on tõendamata, et kahju tekkis OÜ Prefens kuuluvale asjale (asja osaks olev sein) sõiduki otsasõidu tagajärjel, siis ei ole tegemist LKindlS § 26 lg. 2 punktide 1, 2, 3 koostoimes § 4 lõigete 1-3 järgi liikluskahjuga. Eeltoodu tõttu ei ole kostjal ka LkindlS § 6 järgi kohustust hagejale kahju VÕS § 132 lg. 3, LKS § 28 lg. 1, lg. 3 p. 1, § 35 järgi (asja on kahjustamise puhul hõlmab kahju ulatus asja taastamisremondi kulusid ja muid otseseid kulusid). Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti jaganud poolte vahel tõendamiskoormuse. Kohus jättis tõendeid hinnates arvestamata sellega, et kokkuvarisenud kiviseina fotod ei tehtud vahetult peale juhtumit, vaid hiljem kahjujuhtumi käsitlemise käigus, kui võimalikke sõidukijälgi varjas uus peale langenud lumi või need olid maha tallanud mööda käinud inimesed ja/või sõitnud autod. Kohus ei võtnud seisukoha hageja väite osas, et kiviseinale ei pruukinud mingeid kokkupõrke jälgi jääda, kuna seina ette lükatud lumi täitis puhvri rolli seina ja sellele otsa sõitnud sõiduki vahel. Samuti jättis kohus analüüsimata tunnistaja ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest tuleneva, et seina äärde oli lükatud lund ning sein on ilmselt kukkunud ümber selle äärde lumekoristusmasinaga lume lükkamise käigus. Sellisel juhul ei pidanud üldse mingeid jälgi sõidukist sündmuskohale jääda. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja ütlused selles osas, et enne kahjujuhtumit oli sein kindlalt ühendatud kõrval oleva ehitisega, seisis kindlalt, oli heas seisukorras ega olnud viltu. Lisaks ütles tunnistaja, et inimene ei jaksaks seda seina ümber lükata ja terve seina varing ei saanud iseenesest toimuda, terve sein oli langenud asendis, mis tunnistaja arvates viitab sellele, et mingi masinaga oli seinale otsa sõidetud. Tunnistaja sõnade kohaselt ei saanud seina äärde lükatud lume raskuse all sein iseenesest ümber kukkuda. Tunnistaja ütlused viitavad sellele, et sein ei olnud enne kahjujuhtumit amortiseerunud, vaid seisis kindlalt paigal ja iseenesest ühe ööga kukkuda ei saanud. Sellest tulenevalt on õigustatud eeldada, et selle külili lükkamiseks pidi olema kasutatud suurt kineetilist energiat omavat asja, milleks on sõiduk. Hageja tõi välja kõik asjaolud, mille põhjal saab väita, et sein sai kahjustada just sõiduki poolt otsasõidu tagajärjel. Olukorras, kus kahju põhjustatakse tundmatu sõiduki poolt, puudub üldjuhul võimalus esitada selliseid tõendeid, mis ühetähenduslikult kinnitaksid sõiduki osalust selles. Seda põhjusel, et juhul, kui on olemas sellise sündmuse tunnistaja, kes on sõidukit näinud või sõidukist on jäänud muud jäljed, mille põhjal saab kindlalt väita, et tegemist oli konkreetse sõidukiga (sõiduki detailid, reg. märk või sõiduk ise), siis on see sõiduk juba tuvastatav ja tegemist ei ole tundmatu sõidukiga. Seevastu tundmatu ja sündmuskohalt lahkunud sõidukiga liiklusõnnetuse põhjustamist saab üksnes tuletada sündmuskohal tuvastatust. Sellest tulenevalt on alus arvata, et selliseks mõjuks võiks olla üksnes sõiduk LKindlS § 4 lõigete 1-3 mõttes. Olukorras, kus on esitatud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et kahju põhjustas tundmatu sõiduk, peab kostja vastutusest vabanemiseks esitama tõendeid selle kohta, et kahju ei ole tekitatud sõiduki poolt. Sellest, et tunnistaja sõidukit ei näinud või et sündmuskohale pole jäänud ühtegi sõiduki detaili või pole fikseeritud ühtegi sõiduki jälge, ei saa tuletada järeldust, et kahju ei tekitanud tundmatu sõiduk. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on tõendid hinnates õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud, et kivisein kukkus ümber teeliikluses osalenud sõiduki liikumise tagajärjel, s.o. et tegemist oli liikluskahjuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendamiskoormust ebaõigesti jaotanud. Kostja ei ole kahju tekitaja, vaid isik, kes seaduse alusel võib vastutada tundmatuks jääva sõiduki poolt tekitatud liikluskahju eest. Hageja peab tõendama, et tegemist oli liikluskahjuga. Apellandi väidetav eeldus, et kuna sein ei saanud iseenesest ega ka seina äärde kuhjatud lume raskuse tõttu ümber kukkuda, sai seina ümberkukkumise põhjuseks olla vaid sõiduk, ei anna alust väita, et kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama negatiivse asjaoluna seda, et seina ümberkukkumist ei põhjustanud sõiduk. Tunnistaja ÜS, kes avastas seina ümberkukkumise, ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas seina ääres oli rehvide jälgi, aga arvab, et seal „ei olnud neid jälgi“ ja „selliseid jälgi kividel ei olnud, et oleks aru saada, nagu oleks millegagi vastu seina sõidetud“. Apellatsioonkaebuses apellant sisuliselt kinnitab, et tal tõendeid selle kohta, et kahju tekitati teeliikluses kasutatud tundmatu sõidukiga, esitada ei ole. Kolleegium märgib, et kui seina ümberkukkumine oleks põhjustatud lumekoristustööde käigus, siis ei oleks tegemist teeliikluses põhjustatud kahjuga, s.o. liikluskindlustuse kahjujuhtumiga, vastavalt juhtumi ajal kehtinud LKindlS §-le 26 lg. 2 p.1. seda seisukohta toetab praegu kehtiva LKindlS § 8 lg. 2 p. 4, mille kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahju põhjustamine, kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus). Juba see lükkab ümber hageja eelduse, et kiviseina ümberkukkumine saab olla vaid liikluskahju tekitamine. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.