Otsuse avalikult teatavaks 07.02.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-13-32678 Tsiviilasja number Tsiviilasi
XXXAS-i hagi MTÜ XXXvastu kahju hüvitamiseks 2310,54eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja XXXAS (XXX, XXX), esindaja XXX Kostja XXX(XXX, XXX) esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXXAS-i hagi MTÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks summas 2310,54 eurot ja jätta poolte menetluskulud XXXAS-i kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.05.01.2011 toimus XXX, XXX tänaval (aadressiga XXX ) juhtum, mille käigus sõideti tundmatu liiklusvahendiga otsa OÜ-le XXX kuuluva hoone kiviseinale ja mille tagajärjel kukkus nimetatud kivisein ümber. kivisein ei varise kokku iseenesest ilma väljastpoolt osundatud mõjuta (üldteada olev asjaolu) ega selle äärde lükatud lume raskuse tagajärjel. Lumekoguse raskusest (fotod) ei piisa üksi seina ümberlükkamiseks ilma täiendava väljastpoolt tulnud mõjuta. Kiviseina kokkuvarisemise põhjuseks oli väljastpoolt tulnud tugev ning lühiajaline surve, mille
teke on võimalik üksnes kokkupuutel suurt kineetilist energiat omava objektiga üksnes sõidukiga. Tegemist on liiklusõnnetusega. Kiviseinal endal, s.t konkreetsetel telliskividel, ei pidanud mehaanilisi vigastusi olema, kuna seina äärde lükatud lumi võis olla puhvriks kiviseina pinna ja tundmatu sõiduki vahel. Seega kukkus kivisein ümber ning kahjujuhtum saabus kiviseinale tundmatu sõidukiga otsasõidu tagajärjel. OÜ-le XXX tekkis seetõttu kahju. Tegemist on liikluskahjuga LKindlS § 26 lg 1 ja 2 järgi.
2.OÜ XXX ja hageja vahel oli 18.10.2010.a sõlmitud varakindlustuse leping ning väljastatud poliis nr XXX. Vastavalt sellele lepingule hüvitas hageja OÜ-le XXX tekitatud kahju – tasus vana kiviseina jäänuste koristamise ning uue kiviseina ülesehitamise eest 2310,54 eurot. Omavastutus summas 319,56 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3.Kostja peab hüvitama hagejale OÜ-le XXX tundmatu sõiduki poolt kiviseinale otsasõidu tagajärjel tekitatud kahju hüvitamisega kantud kulutused. Hageja palus kostjal kahju 2310,54 eurot hüvitada, kuid kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kostja kanda.
võlgnevus summas 2310, 54 senti ja jätta
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Kindlustusjuhtumi eelduseks on ootamatu ja etteaimamatu sündmus, kusjuures peavad olema täidetud LKindlS § 26 tunnused, milleks on teeliikluses kahju põhjustamine kindlustamisele kuuluva sõidukiga; kahju on tekitatud sõiduki liikumise ja paiknemise tagajärjel; esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
7.Kivisein oli küll kokku kukkunud (fotod), samas puuduvad kiviseinal liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused, kivisein on kokku kukkunud vaid amortiseerumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et kivisein kukkus kokku liiklusõnnetuse tagajärjel. Kiviseina vastu oli lükatud lund. Kivisein on saanud kahjustusi pideva lumekoristuse käigus. Lume koristamist talvel tuleb pidada igati tavapäraseks tegevuseks. Seega ei olnud tegemist ootamatu või etteaimamatu sündmusega.
8.LKindlS § 26 sätestatud tingimused on täitmata ja kostjal pole kohustust hagejale kahju hüvitada.
Kohtu põhjendused
9.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 05.01.2011 toimus XXX, XXX tänaval (aadressiga XXX ) kahjujuhtum OÜ-le XXX kuuluva hoone kivisein on kukkunud ümber ja purunenud OÜ XXX ja hageja vahel oli 18.10.2010 sõlmitud varakindlustuse leping OÜ-le XXX kuuluva hoone kivisein on taastatud ning taastamiskulude maksumus on 2310,54 eurot, omavastutus oli 319,56 eurot jäi kindlustusvõtja kanda Hageja on täitnud lepingus tuleneva kahju hüvitamise kohustuse hageja ees ja tasunud kannatanule 2310,54 eurot
10.VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 492 lg 1 järgi on hagejale üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu.
11.Kuna vaidlus ülaltoodud asjaolude üle puudus, siis on asjas tõendatud, et hageja on kindlustusvõtjale, so OÜ –le XXX 05.01.11 kindlustusjuhtumi aseleidmise tõttu tekkinud kahju on VÕS § 423 lg 1 järgi hüvitatud ning hagejale on üle läinud 2310,54 euro ulatuses kannatanu nõue kolmanda isiku vastu kooskõlas VÕS 492 lg 1. Vaidlus on selle üle, millisel põhjusel on sein ümber kukkunud ja kas see on kvalifitseeritav liikluskahjuna.
12.LKindlS § 26 lg 1 täpsustab VÕS § 423 lg 1 sätestatud kindlustusjuhtumi definitsiooni teeliikluse käigus tekitatud kahjude puhuks, täiendades seda lisa eeldusega, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud kindlustamisele kuuluva sõidukiga.
13.Sama seaduse § 4 lg 1 järgi tuleb kindlustusleping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister) ning lg 2 sätestab, et lisaks lg 1 sätestatule, käsitatakse ka sõidukina sõidukit, mille suhtes tuleb sõlmida leping, ka: 1) trammi, trolli ja nende haagiseid; 2) teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõidukit; 3) Eesti kaitsejõudude sõidukit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ei sätestata teisiti; 4) Eestis väljastatud transiitnumbrimärgiga sõidukit; 5) välisriigis, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik), põhiasukohta omavat ja teeliikluses osalevat sõidukit, mille kohta ei ole väljastatud Eestis kehtivat rohelist kaarti. Lõike 3 järgi ei ole lepingute sõlmimine Eesti kaitsejõudude, Kaitsepolitseiameti ja politseiasutuse valduses olevate sõidukite suhtes kohustuslik, kui sõiduki registreerimistunnistusele on sõiduki omaniku kohale märgitud «kaitsejõud» või mõni eelnimetatud asutus. Eelnimetatud vabastus kindlustuskohustusest kehtib üksnes Eestis. Kui sõidukiga sõidetakse väljapoole Eesti territooriumi, tuleb sõiduki suhtes sõlmida leping.
14.LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
15.Sama seaduse § 6 sätestab Garantiifondi kohustused ning lg 1 sätestab, et liikluskahju kannatanu suhtes täidab Garantiifond liikluskahju tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi, kui kindlustusjuhtum põhjustati 1) tundmatuks jäänud sõidukiga; 2) sõidukiga, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata; 3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud sõidukiga, kui sellise sõiduki suhtes ei olnud lepingut kooskõlas käesoleva seadusega sõlmitud.
16.Seega selleks, et tõusetuks küsimus kostja vastutusest, peab hageja tõendama selle fakti, et kannatanule tekkis kahju just seetõttu, et vaidlusalasele seinale sõitis otsa just sõiduk.
17.Kohtule hageja poolt esitatud varakahjuavalduses on kannatanu avaldanud, et sein on saanud kahjustusi liikluskahju, vandalismi tõttu (lk 5, ristike vastavas kastis). Avaldusest ei nähtu konkreetselt, et mõni sõiduk oleks märgitud kiviseinale otsa sõitnud. Kahjukäsiteleja on objekti ülevaatamisel hinnanud, et sein on kas maha kukkunud lume lükkamise tulemusel või otsasõitmise tagajärjel (lk 7).
18.Kohtule hageja esitatud fotodest nähtuvalt on nn varisenud sein üleni lume all (lk 1119), mingeid sõiduki jälgi, mis viitaks seinale otsasõidule, ei nähtu fotodelt ega lumelt. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja XXX((kellele näidati fotosid (ütluses foto 1, 2, mis asuvad t/l 16, 21, ka 106 ja 107)) ütluste kohaselt avastas ta hommikul tööle tulles, et sein on katki, et nägi seda tervena eelmisel päeval kl 5 paiku ja järgmisel hommikul kl 9 oli juba sein maas, tunnistaja ei näinud ega osanud kinnitada, kuidas sein võis maha langeda ega mäletanud ka seda, kas sündmuskohal oli sõiduki jälgi ning ei osanud seletada, kes kivide peale lund lükkas. Tunnistaja kinnitas, et sein on taastatud (foto 2, lk 21).
19.Hinnates kogumis 1) tunnistaja ütlusi, millest nähtuvalt ei ole tunnistaja näinud juhtumi asjaolusid pealt ega ole näinud sõiduki jälgi lumel seina ümber, 2) fotosid, millest nähtuvalt on nn endine sein suures ulatuses üle kuhjatud lumega ning sõiduki jälgi ei ole, 3) kahjuavaldust ja kindlustusandja poolt koostatud ülevaatlusakti, milles on nii kannatanu kui kahjukäsitleja vaid arvanud seda, et seinale on otsa sõidetud, leiab kohus,
et need tõendid ei tõenda hageja väidet, et sein kukkus ümber/purunes selle tagajärjel, et talle sõitis otsa LKindlS § 4 lg 1-3 nimetatud sõiduk ehk kahju tekkimine (seina kukkumine ja purunemine) oleks vahetus põhjuslikus seoses liikluskindlustusseaduses nimetatud sõiduki liikumise ja puutumisega.
20.Sellise asjaolu aset leidmist ei saa eeldada, vaid seda peab tõendama hageja. Kui hageja väidab, et sellise seina ümberlükkamiseks (purunemiseks) peab olema hageja väidetel sõiduki liiklemisest lähtuv vahetu füüsiline jõud, siis peab hageja ka selle fakti ehk just sõidukist lähtuva jõu ja kokkupuute seinaga (sõidukiga otsasõit) tõendama; üksnes eeldusest selleks ei piisa. Hageja on tuletanud tagajärjest põhjuse (kuna sein oli ümber kukkunud, siis pidi see ümber kukkuma üksnes seetõttu, et sellele sõitis otsa sõiduk), kuid ükski tõend ei kinnita hageja väidet, et just sõiduk sõitis seinale otsa ja põhjustas kahju.
21.Hageja väitis, et üldtuntud on ajaolu, et kivisein ei varise kokku iseenesest ilma väljastpoolt osundatud mõjuta, antud juhul oleks väljaspoolne mõju sõidukist lähtuv. Kohus peab vajalikuks märkida selle väite kohta, et selline asjaolu ei ole üldteada olev asjaolu, kuivõrd ehitis või selle osa võib variseda kokku amortisatsiooni tõttu, ehitusliku vea tõttu ilma, et selleks peaks olme väline muust objektist lähtuv surve, mõju.
22.Kuna asjas on tõendamata, et kahju tekkis OÜ XXX kuuluvale asjale (asja osaks olev sein) sõiduki otsasõidu tagajärjel, siis ei ole tegemist LKindlS § 26 lg 2 p 1, 2, 3 koostoimes § 4 lg 1-3 järgi liikluskahjuga. Eeltoodu tõttu ei ole kostjal ka LkindlS § 6 järgi kohustust hagejale kahju VÕS § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35 järgi (asja on kahjustamise puhul hõlmab kahju ulatus asja taastamisremondikulusid ja muid otseseid kulusid).
23.Hagi jääb tõendmatuse tõttu rahuldamata. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja esitatud ehitusregistrist saadud joonisele, plaanile garaažist ja selle juurdekuuluvast nn kivimüürist ja kaardiserveri väljavõttele Menetluskulud, tsiviilasja hind
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele
lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
26.Tsiviilasja hind on 2310,54 eurot.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.