2-14-27846/23 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

MCB Finance Estonia OÜ (edaspidi hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse R V (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus lõpetas 07.10.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväite esitamisega ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.10.2014.a. kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 27.10.2014.a. esitas MCB Finance Estonia OÜ maakohtule hagi R V vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes. 4.02.2015.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt R V (edaspidi kostja) poolt 13.02.2013.a. esitatud laenutaotluse nr. 545848 (lisa nr. 1.1) alusel sõlmiti kostja ja MCB Finance Estonia OÜ vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1000,00 EUR (lisa nr. 2.1), millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 20,00 EUR ning laenutasu summas 669,15 EUR. Kostja kohustus võlausaldajale tagastama laenu, laenutasu ning tasuma lepingu sõlmimise tasu viieteistkümne kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtajaga 12.05.2014.a. 18.04.2013.a. esitas kostja uue laenutaotluse nr 566233 (lisa nr 1.2), millega soovis eelmist laenu refinantseerida ja lühendada maksegraafikut 12 kuu peale. Tasumata laenu põhiosa oli sellel hetkel 935,45 EUR, laenu muutmise teenustasu 10,00 EUR, tasumata intress 2,21 EUR ja juurdelaenatav kostja kontole kantav summa 117,00 EUR (lisa nr 2.2). Laenutaotluse nr 566233 järgi jäi laenu põhiosaks 1064,66 EUR, millest 2,21 € oli eelmise laenulepingu järgi tasumata intress, 10,00 EUR teenustasu laenulepingu muutmise eest ja 1 052,45 EUR laenusumma. Laenutasu arvestas hageja laenusumma ehk 1 052,45 EUR pealt. Laenu põhisummale 1 064,66 EUR lisandus lepingu sõlmimise tasu 21,29 EUR ja laenutasu 539,90 EUR, kokku 1 625,85 EUR. Laenulepingu üldtingimuste (Lisa nr. 3) punkt 8.3 sätestab, et kui Laenusaaja ei tasu Laenuandjale õigeaegselt Laenutasu või ei tagasta Laenu õigeaegselt ja Laenuandja saadab Laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on Laenusaaja kohustatud maksma Laenuandjale 12,00 EUR teenustasu esimese saadetud meeldetuletuskirja eest ja 25,00 EUR järgneva meeldetuletuskirja eest. Hageja saatis kostjale kokku 3 meeldetuletuskirja: 28.10.2013.a. nr 13130657R1, teenustasuga 12,00 EUR (Lisa nr 4.1), 07.11.2013.a. nr 13130657R2, teenustasuga 25,00 EUR (Lisa nr 4.2) ja 28.11.2013.a. nr 13145334R1, teenustasuga 12,00 EUR (Lisa nr 4.3). Kokku tasus kostja oma kohustuste katteks 758,99 EUR ning laekumised on arvestatud järgnevalt (vt tabel):

2-14-27846 Laenulepingu üldtingimuste (t.l. 82-88) punkt 8.3 sätestab, et kui Laenusaaja ei tasu Laenuandjale õigeaegselt Laenutasu või ei tagasta Laenu õigeaegselt ja Laenuandja saadab Laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on Laenusaaja kohustatud maksma Laenuandjale 12 € teenustasu esimese saadetud meeldetuletuskirja eest ja 25 € järgneva meeldetuletuskirja eest. Hageja on saatnud kostjale kokku 3 meeldetuletuskirja: 28.10.2013.a. nr 13130657R1, teenustasuga 12 € (t.l. 89), 07.11.2013.a. nr 13130657R2, teenustasuga 25 € (t.l. 90) ja 28.11.2013.a. nr 13145334R1, teenustasuga 12 € (t.l. 91). Kokku on kostja tasunud oma kohustuste katteks hageja esitatud laekumiste tabeli järgi, mida kostja ei ole vaidlustanud, 758,99 € (t.l. 75 pöördel). Laekumistest nähtub, et kostja tasus esimese graafikujärgse osamakse summas 135,59 EUR 11.05.2013.a. Järgmise osamakse tähtaeg oli 20.06.2013.a, kuid 17.06.2013.a. valis kostja laenuandja iseteeninduses maksepuhkuse teenuse, mille tasu oli laenulepingu keskmine intressi summa, ehk laenulepingu intressi summa jagatud laenulepingu kuude arvuga, milleks oli 44,99 EUR (540,56 EUR/12 = 45,00 EUR) ning mille kostja tasus 18.06.2013.a. Järgnevad 3 graafikujärgset osamakset, mis pidid toimuma kuupäevadel 20.07.2013, 19.08.2013 ja 18.09.2013, tasus kostja korrektselt. 18.10.2013.a toimuma pidanud osamakset kostja ei tasunud. 28.10.2013.a. saatis hageja kostjale tasulise meeldetuletuskirja nr 13130657R1, mille teenustasu oli 12,00 EUR. 07.11.2013.a. saatis hageja järgneva meeldetuletuskirja nr 13130657R2, mille teenustasu oli 25,00 EUR. 10.12.2013.a. sooritas kostja makse summas 172,00 EUR, millega hageja luges tasutuks 18.10.2013.a. toimuma pidanud osamakse summas 135,50 EUR, 28.10.2013.a. saadetud meeldetuletuskirja nr 13130657R1 summas 12,00 EUR ning 07.11.2013.a. saadetud meeldetuletuskirja nr 13130657R2 osaliselt, summas 24,50 EUR. 17.11.2013.a. toimuma pidanud osamakset kostja enam ei tasunud ja 28.11.2013.a. saatis hageja meeldetuletuskirja nr 13145334R1, mille teenustasu oli 12,00 EUR. Kokku on kostja tasunud seega oma kohustuste katteks 758,99 EUR, millest 44,99 EUR on hageja arvestanud maksepuhkuse tasuks, 36,50 EUR teenustasuks meeldetuletuskirjade eest ja 677,50 EUR maksegraafiku katteks. Vastavalt Laenulepingu juurde kuuluvale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (t.l. 29) punktile 3 osale „Maksete hilinemisega kaasnevad kulud“ on Laenuandjal õigus nõuda Võlahaldustasu ehk menetlustasu 20% ulatuses sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsest võlgnevuse summast (948,35 EUR): 948,85/100 x 20 = 189,67 EUR. Laenulepingu üldtingimuste punkt 9.4 kohaselt kui Laenusaajal on kohustus tasuda Laenuandjale üheaegselt Lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja Teenustasud, seejärel tähtajaks tagastamata Laen, seejärel tähtajaks tasumata Intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis Lepingu sõlmimise tasu, Viivis ja lõpuks Trahvid ning muud kohustused. Hagis toodud laenulepingu maksegraafikust ja maksete tasumisest nähtub, et hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tagastamata 733,90 EUR laenu, 214,45 EUR laenutasu, 189,77 EUR võlahaldustasu ja teenustasu meeldetuletuskirjade eest 12,50 EUR, kokku 1 150,62 €. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (vt nt Riigikohtu 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima omal algatusel, kas sõlmitud SMS kiirlaenuleping võib olla tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt

2-14-27846 oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 pst 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. 13.02.2013 ja 18.04.2013 sõlmitud laenutaotlustes on krediidikulukuse määraks märgitud vastavalt 138.63 % ja 133.05 % (tl 78, 79). Lepingute sõlmimise perioodil oli tarbimislaenude kulukuse määr Eesti Panga kodulehel avaldatud andmete kohaselt vastavalt 31,21 % ja 32,74 %. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-133-14 jõudnud seisukohale, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu

2-14-27846 Kostja on laenutaotlustes kinnitanud, et on tutvunud laenulepingute üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja pidi lepingute sõlmimisel aru saama, et tegemist on laenulepinguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et keegi oleks sundinud teda krediiti võtma. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et kostja sõlmis hagejaga laenulepingud tulenevalt enda erakorralisest vajadusest või sõltuvussuhtest. Õiguskirjanduses on leitud, et üldjuhul peetakse kogenematuteks noori inimesi, pikaajaliselt vangis viibinuid, vaimselt piiratud (aga mitte piiratud teovõimega) isikuid, immigrante, kellel on kohalikest tingimustest puudulikud teadmised (Varul. P, Kull. I, Kõve. V ja Käerdi. M, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 278). Eeltoodust tulenevalt on kohus ka seisukohal, et kostja ei olnud laenulepinguid sõlmides kogenematu. Kostja ei ole ka ise esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja kogenematus sh SMS kiirlaenulepingu sõlmimisel. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud ei ole tühised TsÜS § 86 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse nõuetekohase täitmise all tuleb mõista laenu tagastamist hiljemalt kokku lepitud maksetähtaegadel. Käesoleval juhul kostja seda teinud ei ole, seega on täitmata on laenulepingust tulenevad kohustused. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenu tagastamisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingutes sätestatud määras. Laenulepingu üldtingimuste punkt 8.1. kohaselt, kui Laenusaaja ei tagasta Laenu Laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt Viivist 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Antud juhul hageja nõuab kostjalt viiviseid vastavalt seadusjärgsele (VÕS § 94) viivismäärale (0,022 % päevas), mitte lepingus kokkulepitud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 31, 72 eurot. Kostja ei ole palunud viivist VÕS § 162 alusel vähendada või jätta viivis välja mõistmata. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab antud juhul menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 € ja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 600 € /t.l. 96, 97/. Hageja esitatud kulude nimekirjast

2-14-27846 nähtub, et õigusabi tasu menetluses kujunes dokumentaalsete materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise, täiendavate tõendite nõudmise ja kohtus esinemise eest kokku 5 tundi a ́ 120 € kokku 600€. Hageja ei ole taotlenud tasutud käibemaksu väljamõistmist, kuna ta on käibemaksu kohuslane. Kohus peab esitatud kuludest põhjendatuks riigilõivu 200 € ja põhjendatuks ning vajalikuks esindaja kuluks 3 tunni eest 360 €, millised kulud kostja peab hüvitama. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et kohtuistungit taotles asjas just kostja, hageja aga oli nõus kirjaliku menetlusega. Kulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja asja materjalidega tutvumisele 27.01.2015 1 tunni; 27.01.2015 toimunud kohtuistungile 12.00-14.00 2 tundi; hagi täpsustusega tutvumine ja parandamine 3.02.2015 0,5 tundi; ettevalmistus istungiks ja kohtuistungil osalemine 16.02.2015 kell 11.00-12.30 1, 5 tundi, kokku 5 tundi. Kohus leiab, arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning selle lisade arvu, et põhjendatud ja vajalikuks nendega tutvumiseks kulunud ajaks tuleb lugeda 0,5 tundi. Kohus märgib, et hagiavaldus oli koostatud ja kohtule esitatud hageja advokaadist esindaja abita ning koostatud piisava põhjalikkusega, mille lugemist ei saa pidada õiguslikult keerukaks, millele oleks kulunud 1 tund. 27.01.2015 toimunud kohtuistungile kulunud märgitud 2 tunnist peab kohus põhjendatuks 1, 5 tundi, kuna istungi alguseks oli määratud kell 12.00 ja selleks ajaks oli hageja esindaja ka kohal. Paraku kestis eelmine kohtuistung (Placet Group OÜ vs R V) planeeritust kauem so 11.00-13.05, mistõttu oli hageja esindaja sunnitud kohtusaalis 1 tund ja 5 minutit ootama. Kohtuistung ise aga kestis 30 minutit, kokku seega kulus hageja esindajal kohtuistungil osalemiseks 1, 5 tundi. Hageja teise esindaja Oliver Markvarti koostatud ja 4.02.2015 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustusega tutvumisele, parandamisele, istungile ettevalmistusele ja 16.02.2015 toimunud kohtuistungil osalemisele kulunud ajast (1, 5 tundi) peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks 1 tundi ja ebavajalikuks 0, 5 tundi. Kohtu arvates oli hagiavalduse täpsustamine vajalik, kuna hagiavalduses toodud summad olid osaliselt ebatäpsed, kuid sellest dokumendist /t.l. 75- 77/ nähtub ka, et hageja kordab sisuliselt üle juba menetluses esitatud hagiavaldust /t.l. 14-15/ ja täpsustatakse vaid mõningaid maksete tasumise tähtaegu, graafikut ning summasid. Seega ei saanud selle dokumendiga tutvumiseks/parandamiseks ja istungile ettevalmistamiseks kuluda rohkem kui 0, 5 tundi, mis on kohtu arvates sisuliselt kattuvad tegevused. Kohtuistungil osalemisele kulus esindajal samuti 0, 5 tundi, kuna istung 16.02.2015 kestis kell 12.00- 12.30-ni. Iga esindaja toimingut tuleb vaadelda selle sisu ja mahu alusel, arvestades mh selle tähtsust esindatava õiguste kaitsmise eesmärgi saavutamisel. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja poolt erinevatele toimingutele kulutatud ajaks kokku 3 tundi. Hageja esindaja õigusabi tunnihind 120 eurot kohus liiga kõrgeks ei pea. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi kulud summas 360 eurot.