2-14-28158/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 15-18, 70-71). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 26.11.2010.a, 4.05.2011.a ja 23.11.2010.a liitumislepingud ja 10.12.2010.a järelmaksuleping, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis Tele2 Eesti AS-ile tasumata arvete eest kokku summas 349,10 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Tartu Maakohus tegi 9.10.2014.a kohtumäärusega kostja suhtes tunnustatud põhinõude 349,10 eurot osas maksekäsu. Lepingu üldtingimuste kohaselt on viivis 0,15 % päevas. Hagejale loovutatud nõue on summas 349,10 eurot, mis koosneb põhivõlast 272,36 eurot, võlgnevuse sissenõude summast 72,91 eurot ja viivistest 3,83 eurot. Perioodi 18.02.2012.a – 23.10.2014.a eest on viivised 399,55 eurot. Kuna hageja ei nõua põhivõlast suuremat viivist, võlgneb kostja hagejale viivised 272,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 272,36 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 174 eurot. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 63). Kostja ei nõustu viivisearvestusega ning märgib, et alates 24.10.2012.a tegeles võlgnevusega Lindorff, põhivõlg oli 272,36 eurot ja koostatud oli maksegraafik. Kostja on nõus tasuma kohtukulud.

Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste (tl.23-35) p 7.3 kohaselt on viivisemäär 0,15 % päevas. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Kui vaidlusalune laenuleping ja kokkulepped on sõlmitud tüüptingimusi kasutades, tuleb arvestada ka VÕS-is tüüptingimusi reguleeritavate sätetega. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepinguteks kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepinguteks ning tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimiseta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Selle sätte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alusel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Muu hulgas tuleneb VÕS § 39 lg 1 teisest lausest, et tüüptingimust tõlgendatakse kahtluse korral tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et viivisemäär 0,15 % päevas so 54,75 % aastas tüüptingimuses, seotuna teenusepakkuja ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga, on teist poolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus VÕS § 42 mõttes. Seega on Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud üldtingimuste p-is 7.3 sätestatud viivisemäär 0,15 % päevas VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine ning viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvestab viivist alates kostjale esitatud viimase arve nr 33386780 (tl. 44) tasumise tähtajast so 18.02.2012.a kuni 23.10.2014.a. Perioodil 18.02.2012.a kuni 31.12.2012.a oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, 1.01.2013.a kuni 30.06.2013.a 7,75 % aastas, 1.07.2013.a kuni 31.12.2013.a 8 % aastas, 1.01.2014.a kuni 30.06.2014.a 8,25 % aastas ja 1.07.2014.a kuni 23.10.2014.a 8,15 % aastas. Hageja on viivist arvestanud põhisummast 272,36 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 18.02.2012.a kuni 31.12.2012.a (318 päeva) eest 18,98 eurot, perioodi 1.01.2013.a kuni 30.06.2013.a (181 päeva) eest 10,47 eurot, perioodi 1.07.2013.a kuni 31.12.2013.a

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 21 % ulatuses kostja kanda ning 79 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 144 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 712 (tl. 52) nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 21 % ulatuses kostja kanda ning 79 % ulatuses hageja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 6,30 eurot (21 % 30 eurost). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele ning on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvel märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud summas 144 eurot on põhjendatud. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 30,24 eurot (21 % 144 eurost). Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohtul kohustada kostjat tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb